Obsah (13)

§ 150§ 64§ 486§ 4842§ 430§ 428§ 431§ 432§ 173§ 168§ 174§ 433§ 466

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Määruse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2022, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-127539 Tsiviilasi Osaühing EUROPARK ESTONIA maksekäs

§ 150

lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda hageja esindaja (EFTA Legal OÜ) arveldusarvele nr EE312200221076250320 (Swedbank), märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-22127539, riigilõivu osaline tagastamine“. Ülejäänud riigilõivu tasub kostja hageja esindajale. Nimetatud kulud on juba arvestatud punktis 1 välja toodud võlgnevuses.

1. Pooled on leppinud kokku punktis 1 võlgnevuse tasumise selliselt, et kostja tasub võlgnevuse hiljemalt 20.08.
2. a tasudes selle hageja esindaja arveldusarvele EE64220022107624448, märkides saajaks EFTA Legal OÜ ning selgitusse „803BXB, 131MEE, 437BPY“.
3. Kui kostja ei tasu punktis 1 nimetatud võlgnevust nõuetekohaselt ning on makse täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 14 päeva, on hageja esindajal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist kostjalt ning samuti pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole. 1
4. Kui kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele ei oma pooled üksteise osas mingeid nõudmisi ega pretensioone.
5. Pooled kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid loovutanud kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust rikkunud pool tasuma kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju.
6. Käesolev kompromiss on käsitletav kompromissina VÕS § 578 mõistes ja käesoleva kompromissi sõlmimisega loobuvad pooled oma nõuetest ning omandavad kompromissi alusel uued õigused.
7. Pooled kinnitavad, et käesolev kompromiss, sh fakt selle sõlmimise kohta ning selles märgitud asjaolud on konfidentsiaalsed ega kuulu poolte poolt avaldamisele mistahes isikule või isikutele.
8. Pooled kinnitavad, et kompromissis tulenevad poolte õigused ja kohustused on mõistlikus tasakaalus, arusaadavad ning kompromissi tingimused vastavad täielikult nende tahtele.
9. Pooled kinnitavad, et nad on kompromissi allkirjastamisel teo- ja otsustusvõimelised ning neil on kõik õigused (sh esindusõigus) kompromissi sõlmimiseks kompromissis toodud tingimustel.
10. Juhul, kui käesoleva kokkuleppe mis tahes säte on tühine, tühistatav, otseselt seadusega vastuolus või kohaldamatu, ei mõjuta ega muuda see ülejäänud sätete kehtivust, seaduslikkust ega kohaldatavust. (II) Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-
11. (III) Menetluskulud, mille kandmises pooled kompromissis kokku ei leppinud, jätta poolte endi kanda. (IV) Tagastada määruse jõustumisel hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 32,50 eurot EFTA Legal OÜ arvelduskontole nr EE312200221076250320 (Swedbank) selgitusega ” Tsiviilasi nr 2-22-127539, riigilõivu osaline tagastamine ”. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppel saab kohtumääruse peale esitada määruskaebuse 1 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (

§ 64lg 2, § 661 lg 4).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (avaldaja, hageja) esitas 25.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult K Õ (võlgnik, kostja) 195 euro saamiseks. Avaldaja nõudis maksekäsu kiirmenetluse avalduses võlgnikult 10.01.2020, 19.04.2020, 10.11.2020, 22.01.2021, 14.03.2022, 17.03.2022 avaldaja opereeritaval parkimisalal sõidukitega numbrimärkidega xxxxxxxxxxxxxxxxxx parkimistingimuste rikkumise tõttu leppetrahve 180 eurot ja sissenõudekulusid
2. eurot. Kohus tegi 02.08.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 03.08.2022 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Pooled esitasid 05.08.2022 kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromisslepingu esitamisega lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond 08.08.2022 maksekäsu kiirmenetluse 2 ja andis nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (

§ 486lg 1 p 3).

2. Kompromissi kohaselt pooled, võttes arvesse, et hageja on 25.07.2022 esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millega nõuab kostjalt võlgnevuse tasumist; 02.08.2022 edastas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond kostjale makseettepaneku; 04.08.2022 esitas kostja makseettepanekule vastuväite; 05.08.2022.a. seisuga on hageja nõue kostja vastu 165,00 eurot, millest 150,00 eurot moodustab põhiosa (leppetrahv) ja 15,00 eurot moodustab sissenõudekulu; Lisaks tuleb kostjal hagejale tasuda

§ 4842

alusel menetluskulu 20,00 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 65,00 eurot, leppisid pooled kokku alljärgnevas.

1. Kostja tunnistab tingimusteta võlgnevust summas 217,50 eurot, pärast mida korrektse täitmise korral loetakse kõik kohustused, mis tulenevad leppetrahvidest perioodil 10.01.2020-17.03.2022, täidetuks.
2. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja esindaja riigilõivu 65,00 eurot, millest 32,50 eurot taotleb hageja

§ 150

lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda hageja esindaja (EFTA Legal OÜ) arveldusarvele nr EE312200221076250320 (Swedbank), märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-22-127539, riigilõivu osaline tagastamine“. Ülejäänud riigilõivu tasub kostja hageja esindajale. Nimetatud kulud on juba arvestatud p-s 1 välja toodud võlgnevuses.

1. Pooled on leppinud kokku p-s 1 võlgnevuse tasumise selliselt, et kostja tasub võlgnevuse hiljemalt 20.08.2022.a tasudes selle hageja esindaja arveldusarvele EE642200221076244488, märkides saajaks EFTA Legal OÜ ning selgitusse „803BXB, 131MEE, 437BPY“.
2. Kui kostja ei tasu p-s 1 nimetatud võlgnevust nõuetekohaselt ning on makse täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 14 (neliteist) päeva, on hageja esindajal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist kostjalt ning samuti pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole.
3. Kui kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele ei oma pooled üksteise osas mingeid nõudmisi ega pretensioone.
4. Pooled kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid loovutanud kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust rikkunud pool tasuma kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju.
5. Käesolev kompromiss on käsitletav kompromissina VÕS § 578 mõistes ja käesoleva kompromissi sõlmimisega loobuvad pooled oma nõuetest ning omandavad kompromissi alusel uued õigused.
6. Pooled kinnitavad, et käesolev kompromiss, sh fakt selle sõlmimise kohta ning selles märgitud asjaolud on konfidentsiaalsed ega kuulu poolte poolt avaldamisele mistahes isikule või isikutele.
7. Pooled kinnitavad, et kompromissis tulenevad poolte õigused ja kohustused on mõistlikus tasakaalus, arusaadavad ning kompromissi tingimused vastavad täielikult nende tahtele. 3
8. Pooled kinnitavad, et nad on kompromissi allkirjastamisel teo- ja otsustusvõimelised ning neil on kõik õigused (sh esindusõigus) kompromissi sõlmimiseks kompromissis toodud tingimustel.
9. Juhul, kui käesoleva kokkuleppe mis tahes säte on tühine, tühistatav, otseselt seadusega vastuolus või kohaldamatu, ei mõjuta ega muuda see ülejäänud sätete kehtivust, seaduslikkust ega kohaldatavust. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (

) § 432 tagajärgedest ning täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lg 4 alusel lepivad pooled kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest. 3. Kuna kompromiss on kohtule esitatud

§ 486

lg 1 p-s 3 sätestatud korras menetleb kohus kompromissilepingut juhindudes

§ 486

lg-st 4 hagimenetlust alustamata

§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt. 4.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 5. Vastavalt

§ 430

lg 3 kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul vastab poolte esitatud kompromiss seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et poolte esitatud kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus lõpetada ilma kohtuistungit pidamata (

§ 431lg 1).

Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetatakse

§ 428lg 1 p 4 alusel.

Vastavalt poolte avaldatule ja

§ 430

lg-le 1 märgib kohus kompromissi kinnitava määruse resolutsioonis kompromissis kokku lepitud tingimused. 6. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

7. Kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg1).

Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, 4 kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (

§ 168lg 3).

Esitatud kompromissist on kohtule arusaadav, et kompromissiga on võlgnik võtnud kohustuse hüvitada avaldajale pool menetluses tasutud riigilõivust 32,50 eurot. Poolte menetluskulud, mis kompromissis ei sisaldu jäävad

§ 168lg 3 alusel poolte endi kanda.

Vajaduse puudumisel kohus hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust

§ 174lg 1 alusel kindlaks ei määra.

8. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 65 eurot ja esitanud taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Kohus leiab, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele, hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 32,50 eurot ning kanda see vastavalt hageja taotlusele EFTA Legal OÜ arvelduskontole nr EE312200221076250320 (Swedbank) selgitusega ”Tsiviilasi nr 2-22-127539, riigilõivu osaline tagastamine”. 9. Vastavalt

§ 433lg 1 võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata (

§ 466lg 3).

Pooled on

§ 64

lg 2 ja § 661 lg 4 alusel kokkuleppel lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega 1 päevani määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest alates. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5