KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- oktoober 2022 Kohtuasja number 4-22-2594 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Rain Ivanovile (isikukood 36807220349) asenduskaristuse kohaldamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
- augusti 2022 määrus Määruskaebuse esitaja Rain Ivanov Teised määruskaebemenetluse pooled Politsei- ja Piirivalveamet Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- augusti 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. PÕHIOSA
- Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)
- septembri 2017 otsusega väärteoasjas nr 2317,17,007525 karistati Rain Ivanovi karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut summas 80 eurot. Otsus jõustus
- oktoobril
- R. Ivanov rahatrahvi vabatahtlikult ei tasunud ning rahatrahvi sissenõudes algatati täitemenetlus. Kohtutäitur Mati Kadak teatas kohtuvälisele menetlejale rahatrahvi täitmise võimatusest.
- juulil 2022 esitas PPA Viru Maakohtule taotluse R. Ivanovile asenduskaristuse kohaldamiseks. R. Ivanovil oli tasumata kogu trahvisumma.
- Viru Maakohus rahuldas
- augusti 2022 määrusega selle taotluse ning asendas KarS § 72 lg-te 1 ja 2 alusel R. Ivanovile PPA
- septembri 2017 otsusega määratud rahatrahvi 2 päeva pikkuse arestiga. Kohus märkis, et kuigi varem on kohus juba kahel korral arutanud PPA taotlust R. Ivanovile asenduskaristuse kohaldamiseks, oli PPA-l vaatamata sellele õigus esitada kohtule uus sellekohane taotlus. R. Ivanov ei ole rahatrahvi tasunud, tal puuduvad selleks rahalised vahendid ja realiseeritav vara. Mõjuvaid põhjuseid rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole ning puuduvad rahatrahvi asendamist välistavad asjaolud. Kuigi KarS § 82 lg 4 ls 1 kohaselt aegub täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest, ei ole R. Ivanovile määratud rahatrahvi sissenõue järgmistel põhjustel siiski aegunud. Nimelt näeb KarS § 82 lg 4 ls 2 ette, et rahatrahvi täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. R. Ivanov kandis alates
- jaanuarist 2018 temale Harju Maakohtu
- aprilli 2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-2791 mõistetud 4 aasta 1 kuu ja 24 päeva pikkust liitvangistust, mille kandmiselt ta
- veebruaril 2020 tingimisi enne tähtaega vabastati. Viru Maakohtu
- juuli 2020 määrusega pöörati kandmata karistusosa 2 aastat ja 12 päeva vangistust siiski uuesti täitmisele ning seda vangistust hakkas R. Ivanov kandma
- juulil
- Praegu kannab R. Ivanov temale Viru Maakohtu
- novembri 2020 otsusega mõistetud 1 aasta 11 kuud ja 9 päeva pikkust vangistust, karistuse kandmise algus oli
- novembril 2020 ning karistuse kandmise aja lõpp on
- oktoobril
- Seega peatus R. Ivanovile väärteoasjas nr 2317,17,007525 määratud rahatrahvi täitmise aegumine tema vangistuses viibimise ajaks ning lisaks luges Harju Maakohus
- aprilli 2020 määruses selle rahatrahvi täitmise aegumise peatunuks ka
- aprillist 2020 kuni
- juulini
- Alust ei ole ka rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks ning seda ei ole taotletudki. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Sundtäitmise, sealhulgas trahvi asendamise sisu ja mõte seisneb määratud karistuse vääramatus tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muu hulgas otsustavust karistuse täideviimisel. Seetõttu tuleb R. Ivanovile määratud rahatrahv asendada arestiga, mis kuulub kandmisele pärast tema vangistusest vabanemist.
- Maakohtu määruse peale esitas R. Ivanov määruskaebuse, mille sisu on kokkuvõtlikult järgmine. Harju Maakohus jättis
- septembri 2020 määrusega rahuldamata PPA taotluse selles asjas asenduskaristuse kohaldamiseks – samas asjas ei saa mitu korda kohut mõista. Miks pidi kohus kohe esimesel korral rakendama R. Ivanovi õigusi, vabadusi ja huve kõige enam piiravat abinõu ehk aresti ega kaalunud selle asemel rahatrahvi tasumise võimalust või üldkasulikku tööd? R. Ivanov ei ole rahatrahvi maksmisest kõrvale hoidunud, millele viitas ka Harju Maakohus
- septembri 2020 määruses. See tekitab kahtluse, et asja arutanud Viru Maakohtu kohtunik ei ole erapooletu. Ka istungil oli aru saada, et kohtuniku suhtumine ja mõttelaad on rahvuspõhiselt diskrimineeriv. Seejuures takistab kohtunik aresti kohaldamisega ka riigikassa täitmist ning tekitab riigile hoopis kulutusi juurde. Tegemist on riigivastase poliitilise aktsiooniga. Vanglast vabanemisel saab R. Ivanov ühekordset toimetulekutoetust ning samuti saab ta võtta end Töötukassas arvele ja saada sealtki rahalist toetust. See võimaldab tal rahatrahvi ära maksta. Kuna R. Ivanovil on vabaduses vaid üks elusolev sugulane, kellel on viimase staadiumi vähk, on kiire vabadusse saamine tema jaoks väga oluline. Ta palub maakohtu määrus tühistada ja anda talle võimalus rahatrahv ära tasuda. Ringkonnakohtu seisukoht
- Alusetud on R. Ivanovi etteheited selle kohta, et asja arutanud maakohtu kohtunik on rahvuspõhiselt diskrimineeriv ega olnud asja arutamisel erapooletu. Mingisugust põhjust sellisele seisukohale asumiseks ringkonnakohus ei näe ning pealegi ei näinud ka R. Ivanov ise maakohtu istungil põhjust kohtuniku suhtes taandamistaotluse esitamiseks.
- R. Ivanov väidab ka seda, et maakohus arutas PPA taotlust asenduskaristuse kohaldamiseks vaatamata sellele, et varem oli Harju Maakohus jätnud
- septembri 2020 määrusega PPA samasuguse taotluse rahuldamata. Sellega seonduvalt selgitab ringkonnakohus järgmist.
- septembri 2020 määrusega jättis Harju Maakohus PPA varasema taotluse R. Ivanovile väärteoasjas nr 2317,17,007525 asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata, kuna tõenäoliselt ei oleks saanud seda asenduskaristust reaalselt täitmisele pöörata. Nimelt oli kriminaalasjas tehtud kohtumäärus R. Ivanovile mõistetud kriminaalkaristuse täitmisele pööramise kohta ja sellega seoses oli ta vahistatud. Lähtuvalt KarS § 82 lg 1 p-st 3 tuleb väärteoasja asendusarest pöörata 2
(4)täitmisele ühe aasta jooksul ja kui seda teha ei saa, otsuse täitmine aegub. Kuna R. Ivanovi vahistamise ja temale kriminaalasjas mõistetud karistuse täitmisele pööramise määruse jõustumise korral ei oleks saanud temale väärteoasja asenduskaristust ühe aasta jooksul reaalselt täitma asuda ja täitmine oleks aegunud, jättiski maakohus PPA taotluse rahuldamata. See aga ei piiranud kuidagi PPA õigust esitada kohtule uus asenduskaristuse kohaldamise taotlus ja nii PPA ka tegi. Kuna uue taotluse arutamise ajaks oli R. Ivanov asunud vangistust kandma ning selle kandmiselt peaks ta peagi vabanema, siis KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtajaline piirang nüüd enam asendusaresti reaalset täitmisele pööramist ei takista. Ekslik on R. Ivanovi seisukoht, et sama asja korduv kohtulik arutamine on keelatud: keelatud on isiku süüasja taaskordne kohtulik arutamine pärast selle kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumist ja isiku topeltkaristamine (põhiseaduse § 23 lg 3). Praegu on aga tegemist karistuse täitmise küsimuse lahendamisega, mis ei ole samastatav isiku süüküsimuse taaskordse lahendamisega ega tema topeltkaristamisega.
- Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et R. Ivanovil on PPA
- septembri 2017 otsusega määratud rahatrahv 80 eurot tasumata. Kas R. Ivanov on hoidnud rahatrahvi tasumisest kõrvale või mitte, ei oma tähtsust. Oluline on see, et rahatrahv on tal tasumata ning seda ei ole õnnestunud sisse nõuda ka täitemenetluses, kuna sissetulekut ja vara, millele saaks sissenõuet pöörata, tal kohtutäituri teate kohaselt ei ole. Kuna KarS § 72 lg-s 1 sätestatud alused rahatrahvi arestiga asendamiseks on seega täidetud ning rahatrahvi sissenõue ei ole KarS § 82 lg 4 kohaselt ka aegunud, on maakohtu otsustus rahatrahvi asendamise kohta õige.
- Määruskaebuses pärib R. Ivanov, miks ei kaalunud kohus talle jätkuva võimaluse andmist rahatrahvi tasumiseks või siis rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga.
- KarS § 72 ega ükski muu säte ei kohusta kohut kaaluma enne rahatrahvi asendamist, kas anda isikule jätkuv võimalus rahatrahvi tasumiseks. Pealegi ei saaks seda R. Ivanovi puhul pidada nagunii põhjendatuks: rahatrahvi tasumiseks on tal olnud juba küllaldaselt aega ning arvestades R. Ivanovi erinevate võlgade suurust (täitemenetluste andmebaasi kohaselt on tal võlgu tuhandetes eurodes) ei ole kuigi tõenäoline, et ta suudaks rahatrahvi lähiajal ära tasuda. Seda isegi võimalike vanglast vabastamise ja Töötukassast saadavate toetuste abil. Seega tõenäoliselt tuleks lõpuks ikkagi otsustada rahatrahvi asendamise üle ja vahepealne tasumise tähtaja pikendamine raiskaks vaid ülemääraselt riigi ressursse: riik peaks jälgima rahatrahvi tasumist ning selle tasumata jätmisel viima uuesti läbi asenduskaristuse menetluse. Samuti on rahatrahvi tasumise võimalusel ajalised piirid. Arvestama peab nii rahatrahvi sissenõude aegumistähtajaga kui ka karistuse efektiivsusega: kui karistuse määramise ja täitmise vaheline ajavahemik on liiga pikk, ei ole karistus enam kuigivõrd mõjus.
- Rahatrahvi üldkasuliku tööga asendamisel tuleb kohtul hinnata üldkasuliku töö reaalse täideviimise perspektiivi: kui see perspektiiv on kehv, ei ole üldkasulik töö põhjendatud. Nii on ka R. Ivanovi puhul. Nimelt nähtub karistusregistrist ja kohtute infosüsteemist, et R. Ivanovil on lisaks erinevatele väärteokaristustele ka kolm kehtivat kriminaalkaristust. Kriminaalasjades on talle antud korduvaid võimalusi kanda oma karistust vabaduses käitumiskontrollile allutatuna, kuid R. Ivanov ei ole seda suutnud nõuetekohaselt teha. Kui Harju Maakohtu
- märtsi 2015 otsusega jäeti tema vangistus algselt tingimisi katseaja ja käitumiskontrollile allutamisega täitmisele pööramata, siis rikkus R. Ivanov temale määratud alkoholi tarvitamise keeldu, sotsiaalprogrammis osalemise kohustust ning jätkas süütegude toimepanemist. Seetõttu mõisteti talle järgmisel korral liitkaristus juba kohtuotsuste kogumis ja tal tuli asuda reaalselt vangistust kandma. Siis anti talle taas võimalus jätkata oma karistuse kandmist vabaduses ja ta vabastati vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt. Sedagi võimalust ei osanud R. Ivanov hinnata. Ta pani vabastamisega kaasneval katseajal toime uue kuriteo ja lisaks sellele rikkus jälle alkoholi tarvitamise keeldu ning muidki kriminaalhoolduse nõudeid. Neid andmeid arvestades ei ole põhjust uskuda, et R. Ivanov hakkaks üldkasulikku tööd nõuetekohaselt tegema, kusjuures 3
(4)takistuseks võib saada ka tema alkoholi tarvitamise harjumus. Et R. Ivanov on korduvalt rikkunud temale varasemalt kohtu poolt määratud alkoholi tarvitamise keeldu, siis on alust arvata, et alkoholi tarvitamine on tema jaoks selgelt probleemne. Süüdlase võimalikke probleeme sõltuvusainete tarvitamisega on käsitletud üldkasulikku tööd takistava asjaoluna ka senises kohtupraktikas (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2009 otsus asjas nr 3-1-1-87-08, p 13). Seetõttu ei ole rahatrahvi üldkasuliku tööga asendamine põhjendatud, kuna tõenäoliselt see karistusviis ebaõnnestuks.
- Rahatrahvi arestiga asendamata jätmist ei saa põhjendada ka sellega, et nii oleks riigile rahaliselt kasulikum. Kuna ei ole põhjust uskuda, et R. Ivanov rahatrahvi enne selle sissenõude aegumist ära tasuks (vt käesoleva määruse p 10), siis selles mõttes asendusaresti kohaldamata jätmine riigile rahaliselt kasulik ei oleks. Tõsi, aresti kohaldamisega peab riik kandma kulutusi, mis seonduvad isiku aresti all hoidumisega. Siiski on tõenäoline, et isegi kui asendada R. Ivanovi rahatrahv aresti asemel üldkasuliku tööga, siis jätaks R. Ivanov selle üldkasuliku töö nõuetekohaselt tegemata ning riik peab raiskama täiendavat ressurssi uue menetluse korraldamisele, et otsustada üldkasuliku töö tegemise lõpetamise ja R. Ivanovi aresti kandmisele saatmise üle. Seega kokkuvõttes võiks esialgne üldkasuliku töö lubamine olla riigile hoopis koormavam kui R. Ivanovi kohene aresti kandmisele saatmine.
- Toodud põhjustel ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg-st 2, §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
- augusti 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)