← Eesti

1-22-1327/16

Obsah (5)§ 266§ 65§ 69§ 75§ 74

Kriminaalasi nr 1-22-1327 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2022, Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus 12.10.2022) Kriminaalasja number 1-22-1327 Kohtunik Mare

§ 266

lg 2 p 1 järgi ja mõistis karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Kristo Rillole mõistetud karistust Tartu Maakohtu 03.02.2020. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-279 mõistetud karistuse kandmata osa võrra, mis on 6 kuud 25 päeva vangistust, ning mõisteti Kristo Rillole liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 9 kuud 25 päeva vangistust.

§ 69

alusel asendati Kristo Rillole liitkaristuseks mõistetud vangistus 295 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 9 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustati Kristo Rillot järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning pidama kinni

§ 75lg 2 p 2 alusel määratud alkoholi tarvitamise keelust.

Samuti kohustati Kristo Rillot

§ 75lg 2 p 5 alusel üldkasuliku töö tegemise ajal alluma 1

(3)alkoholismivastasele ravile, mille jaoks ta oli andnud nõusoleku, ja esitama seda kinnitavad dokumendid kriminaalhooldusamentikule. Lisaks kohustati teda

§ 75

lg 2 p 8 alusel osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 4 alusel kohustati Kristo Rillot mitte suhtlema talle teadaolevalt alkoholi tarvitavate ja/või kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata, v.a lähisugulased.

  1. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 04.10.2022.a Tartu Maakohtule erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramiseks. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et 01.09.
  2. a teostas ametnik Kristo Rillole kohustuse mitte tarvitada alkoholi kontrolli Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduses ja hooldusaluse väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 0,111 mg/l kohta. Hooldusaluse selgituse kohaselt käis ta juhutööl ja tarvitas õlut. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumine oli hooldusaluse jaoks kolmas. Varasemalt rikkus Kristo Rillo alkoholi tarvitamise keeldu veel 01.07.
  3. a, kui kriminaalhooldusametnik tuvastas tema väljahingatavas õhus alkoholisisalduse 0,132 mg/l kohta ja 15.07.
  4. a, mil Kristo Rillo alkoholi sisaldus välja hingatavas õhus oli 1,16 mg/l kohta. Samuti rikkus hooldusalune kohustust mitte suhelda kohtu poolt määratud isikutega.
  5. Kristo Rillo selgitas 12.10.
  6. a toimunud kohtuistungil, et tal on veel vähe aega karistuse lõpuni jäänud ja ta ei soovi vanglasse minna, vaid soovib teha endale määratud üldkasuliku töö tunnid lõpuni. Ainus rikkumine, mis tal selle aja jooksul olnud on, on alkoholi tarvitamise keelu rikkumine, teisi kohustusi on ta korrektselt täitnud ja teinud ka üldkasulikku tööd. Ta mõistab, et tema probleemiks on alkohol ja ta tegeleb selle probleemiga. Kristo Rillo tarvitab enda sõnul alkoholivastaseid ravimeid ja käib psühhiaatri vastuvõtul. Süüdistatava sõnul teeb ta tuttava juures juhutöid ja iga kuu lõpus teeb ta üldkasuliku töö tunde. Kristo Rillo sõnul hoiab ta ennast alkoholist kõrvale just sellega, et on pidevalt tegevuses. Tagasilangus tekkis sellest, et Kristo Rillol oli enda sõnul vahepeal mitmeid perekondlikke probleeme, kuid talle tundub, et need on lahenemas.
  7. Kohtuistungil osales kriminaalhooldusametnikuna Liisbeth Õunapuu, kes leidis, et kui Kristo Rillo jätkab ravimite võtmist ja ravil käimist ning suudab alkoholi tarvitamise keeldu järgida, siis on võimalik kriminaalhooldusega jätkata. Kriminaalhooldusametnik tõi välja, et seni on süüdimõistetu üldkasuliku töö tunde korralikult sooritanud ja tööandja ei ole alkoholi tarvitamist täheldanud. KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

  1. Asja materjalidest nähtuvalt võib öelda, et Kristo Rillo kriminaalhooldus algas pigem hästi. Süüdimõistetu nõusolekul määrati talle üldkasuliku töö tegemise kohaks Jõgeva Spordikeskus, kus juhendaja tõi välja, et süüdimõistetu on oma tööd väga hästi teinud. Samuti läbis Kristo Rillo edukalt sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, esitas tõendi vaimse tervise õe vastuvõtul käimise kohta ja käib ka psühhiaatri vastuvõtul. Süüdimõistetu rikkumised said alguse
  2. aasta juulikuus, mil ta rikkus kahel korral talle määratud alkoholi tarvitamise keeldu. Kolmas rikkumine leidis aset käesoleva aasta oktoobris, mis järel esitas kriminaalhooldusametnik kohtule ka erakorralise ettekande ning taotles Kristo Rillo karistuse täitmisele pööramist.
  3. Nõustudes, et Kristo Rillo rikkumine on taunimisväärne, rõhutab kohus järgmist. Käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise hindamisel ja

§ 74

lg-s 4 toodud tagajärje valimisel tuleb kohtul arvestada ja hinnata konkreetse etteheidetava rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, 2

(3)kuidas ta ise oma käitumist põhjendab. Vanglasse saatmine kui raskeim meede tuleb kõne alla siis, kui aset leidnud rikkumised olid rasket laadi, tahtlikud ning ka tulevikus on karta rikkumiste jätkumist (vt Tartu Ringkonnakohtu
  1. märtsi
  2. a määrus asjas 1-19-7671, p 23).
  3. Hoolimata erakorralises ettekandes välja toodud alkoholi tarvitamise keelu rikkumistest, on Kristo Rillo suures osas täitnud talle pandud kohustusi korrektselt. Kristo Rillo tunnistas kohtuistungil oma alkoholi probleemi ja ütles, et tegeleb sellega. Ta kahetses enda rikkumisi ning tõi välja, et tagasilanguse põhjustasid perekondlikud probleemid. Muus osas võib Kristo Rillo käitumist kriminaalhoolduse ajal pidada pigem heaks. Ta sooritab korralikult üldkasuliku töö tunde ning täidab kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. 02.10.
  4. a seisuga on Kristo Rillo sooritanud 220 tundi ja 30 minutit üldkasulikku tööd ja teha on veel 74 tundi ja 30 minutit. Kohtu hinnangul näitab eeltoodu, et Kristo Rillo on motiveeritud kriminaalhooldusega jätkama ja oma töötunnid ära tegema.
  5. Arvestades Kristo Rillo suhtumist ja soovi enda üldkasuliku töö tunnid ära teha, on karistuse eesmärke võimalik saavutada ka kriminaalhoolduse jätkamisega. Suurem osa kriminaalhooldusest on kulgenud plaanipäraselt, süüdimõistetu on teinud üldkasulikku tööd, osalenud sotsiaalprogrammis ja pöördunud ka vaimse tervise õe vastuvõtule. On näha, et Kristo Rillo soovib enda alkoholiprobleemiga tegeleda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kriminaalhooldusametniku taotluse karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.