Obsah (4)

§ 113§ 1132§ 4034§ 14

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-142724 Otsuse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2022, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi GelvoraSergel OÜ hagi J Š vastu võlgn

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud

1. Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD 1 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). I HAGEJA NÕUE
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja xxx AS-ga 13.08.2019 laenulepingu nr xxx, millega sai laenu 3000 eurot. Kostja ei täitnud lepingu punkti 5.
3. ning oli tagasimaksetega viivituses. Kostjale saadeti hoiatusi ja meeldetuletusi, kuid tulemusteta. xxx AS saatis 28.12.2020 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta öeldes lepingu üles. xxx AS loovutas 28.12.2020 lepingust nr xxx tuleneva nõude GelvoraSergel OÜ-le. Tasumata põhivõlaks on 2123,54 eurot, intress 322,08 eurot ja lepingu haldustasu 10,50 eurot. Hageja arvestab viivist tasumata põhinõudelt 24,0 % aastas alates lepingu ülesütlemisele 28.12.2020 järgnevast päevast, so. 29.12.2020 ja sisse nõutava viivise suurus on 530, 59 eurot. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema väidet võla tagasimaksmise kohta ega ka arvutusi. Kostjale on saadetud ülesütlemise teade e-postile, mis kostja on võlausaldajale teatanud teadete edastamiseks. Samuti saadeti ülesütlemise teade tähitud kirjaga.
4. R E on xxx volitatud esindaja. Hageja tugineb laenutaotlusele ja selle põhjal xxx AS-i poolt tehtud arvestustele kostja krediidivõimekuse kohta. Ka laenusaajal on kohustus avaldada laenu taotlemisel täielikku ja õiget teavet. Maksehäires oli laenu väljastamisel 4 Omega Invest OÜ nõuet, kuid ei ole teada, kui palju kostja iga kuu pidi tasuma võlakohustuste katteks. Kui kostja märkis laenutaotluses oma sissetulekuks 1100 eurot ja kehtivate kohustuste täitmiseks kulub 250 eurot, pidi laenuandjale olema laenu andmise ajal selge, et kostja suudab laenu 119,89 euro suuruste osamaksetena tagasi maksta. Hageja palub kostjal välja mõista võla põhiosa 2123,54 eurot, kuni lepingu ülesütlemiseni tasumata intress 322,08 eurot, tasumata lepingu haldustasu 10,50 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga 12.01.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 530,59 eurot ja viivis tasumata põhinõudelt 2123,54 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 13.01.2022 lepingus kokku lepitud määraga 24,0 % aastas. II KOSTJA VASTUS
5. Kostja hagi ei tunnista. Kostja on hagi aluseks oleva laenulepingu alusel saanud laenu summas 3000 eurot. Võimalik, et kostja ei ole väidetud laenu saanud. Hagis nõutud laenujääk ei ole õige, sellest tulenevalt ei ole õige viivise ja intressinõue. Kostja on teostanud tagasimakseid suuremas summas, kui seda märgib hageja. Kostja ei ole nõus, et hagejal on õigus arvestada 5 eur sissenõudmiskulude katteks

§ 1132lg 1 alusel.

Hagejal ei ole õigus arvestada 35 eur sissenõudmiskulude katteks

§ 1132lg 2 p 3 alusel.

Teatis nõude loovutamise kohta ei ole tasuline meeldetuletuskiri

§ 1132lg 2 p 3 mõttes.

Kostja ei ole lepingu ülesütlemise teadet saanud. Hageja ei ole tõendanud, et ülesütlemisavaldus on toimetatud kostjani TsMS § 69 lg 3 tähenduses.

1. Hageja esitas nõude loovutamise tõendina 07.01.2022 allkirjastatud R E poolt teatise nõude loovutamise kohta, kuid pole teada, kas isik oli volitatud selle allkirjastamiseks või mitte. Laenulepingute sõlmimise ajaks oli kostjal arvukalt võetud laene, tal puudusid vahendid, mille arvelt laenukohustusi täita, ta võttis uusi laenu varasemate laenude likvideerimiseks. Kostjal oli lepingu sõlmimise ajal maksehäired summas 1410-7040 eurot. Kostja ei olnud laenulepingu allkirjastamise ajal krediidivõimeline. Kostja on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitati kostjale kahju ja kahjuks on kõik maksed, mis 2 ületavad põhinõuet ja kostja tasaarvestab laenulepingust tekkinud kohustustega. Sellist nõuet ei oleks tekkinud kui laenuandja ei oleks vastutustundetult kostjale laenu väljastanud. III KOHTU PÕHJENDUSED
2. Arvestades hagi hinda, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostja on märkinud, et ta sai laenu 3000 eurot, kuid ka seda, et võimalik, et ta ei ole laenu saanud. Tuvastatud on, et xxx AS on kostja pangakontole xxx 13.08.2019 üle kandnud laenusumma 2940 eurot selgitusega laenulepingu nr. L179934 väljamakse. Seega on kostja väide võimaliku laenu mittesaamise kohta sisutühi ja eksitav. Esitatud laenulepingust nähtub, et leping on varustatud xxx AS digitempliga ja kostja on lepingu allkirjastanud ID kaardiga arvutivõrgu vahendusel. Kohus leiab, et tegemist on sidevahendi (arvutivõrgu) abil sõlmitud tarbijakrediidilepinguga

§-de 52 lg 1, 621, 401 lg 1, 402 lg 1 ja 410 lg 1 järgi. Kostja väite osas nõude loovutmise kohta märgib kohus, et hageja on tõendanud, et R E oli volitatud isik laenuandja nimel nõude loovutamise teadet kostjale saatma. 6. Kostja vastuväite kohaselt on laenuandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest kostjal olid lepingu sõlmimise ajal maksehäired summas 1410-7040 eurot ja kostja ei olnud lepingu allkirjastamise ajal krediidivõimeline. Hageja väitel vastutustundliku laenamise põhimõtet rikutud ei ole. Ka laenusaajal on kohustus avaldada laenu taotlemisel täielikku ja õiget teavet. Kui kostja märkis laenutaotluses oma sissetulekuks 1100 eurot ja kohustusteks 250 eurot, oli laenuandjale selge, et kostja suudab 119,89 euro suuruseid makseid tasuda. KAS § 83 lg 3 kohaselt on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima mh. vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. 7.

§ 4034

lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks peab krediidiandja enne lepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Seega on krediidiandja kohustatud välja selgitama ja arvesse võtma kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada laenu tagasimaksmise tõenäosust (tarbija regulaarne sissetulek, kohustuste olemasolu jms). Seejuures on krediidiandja

§ 4034

lg 2 järgi kohustatud täitma eelnimetatud kohustusi nõuetekohase hoolsusega ning vaidluse korral peab krediidiandja

§ 4034lg 13 kohaselt tõendama, et ta on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

8.

§ 4034

lg 6 kohaselt võib krediidiandja sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kohtu hinnangul ei nähtu hageja esitatud dokumentidest, et laenuandja oleks täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Üksnes laenutaotluses esitatud andmetele tuginedes, ei ole võimalik hinnata isiku krediidivõimelisust. Samas on hageja tunnistanud, et laenu väljastamise ajal oli kostjal 4 maksehäiret, so. Omega Invest OÜ nõuded suuruses 1410-7040 eurot. Seda kinnitab ka kostja poolt esitatud kostja maksehäirete raport. 9. Õige on hageja väide, et kostjal oli

§ 14

lg 1 teise lause järgi kohustus esitada hagejale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja hageja võis krediidiandjana sellest lähtuda. Samas ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (nt. nõuda pangakontode väljavõtteid, kontrollida asjakohaseid andmebaase). Kuna hagejal on kohustus täita

§ 4034

lg-s 1 sätestatud kohustused nõuetekohase hoolsusega, siis oleks hageja pidanud tegema kindlaks ka selle, kas kostjal on lisaks laenutaotluses toodud kohustustele veel teisi kohustusi ja ka maksehäirete puudumise. Viimane annab teavet laenutaotleja maksekäitumise ja lisaks 3 võetud kohustuste kohta. Seega on laenu väljastamisel rikutud KAS § 83 lg 3 ja

§ 4034lg 1 ja 6 sätestatud kohustusi.

10.

§ 4034

lg 7 esimese ja teise lause kohaselt kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega on hagejal õigus saada intressi seaduses sätestatud ulatuses ja muid krediidiga seotud tasusid (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu) hagejal õigust nõuda ei ole. Samas ei vabane laenusaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest. Lepingu täitmiseks kandis hageja kostja kontole 2940 eurot, arvestades 3000 euro suurusest laenusummast 60 eurot lepingutasu katteks.

§ 4034

lg 7 alusel puudus kostjal kohustus lepingutasu ja haldustasu (10,50 eurot) maksta ning seetõttu tuleb vähendada laenusumma tagasimakset 70,50 euro võrra. 11. Hageja väitel on kostja tasunud laenu katteks kokku 916,46 eurot. Seega on kostja põhivõlg 1953 eurot.

§ 4034

lg-st 7 tulenevalt on kostjal kohustus tasuda intressi

§s 94 sätestatud määras. Kuna Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli intressimäära suuruseks intressi tasumise perioodil 0,00%, siis ei saa kostjalt intressi välja mõista. Hageja nõuab viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so. 29.12.2020. Seega on kostja kohustatud tasuma viivist põhivõlgnevuselt 1953 eurot

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.12.2020 kuni tasumiseni.

Kohus leiab, et olukorras kus on tuvastatud vastutustundlikku laenamise põhimõtte rikkumine, ei ole poolte muudel väidetel asja lahendamise seisukohalt tähtsust ja kohus neid ei käsitle. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda ja kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4