Obsah (13)

§ 371§ 363§ 663§ 667§ 337§ 477§ 436§ 376§ 475§ 5§ 173§ 696§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 04.11.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-20332 Kohtuasi X ja Y avaldus

) § 3401 lg 2 kohaselt, kuna avaldajad ei kõrvaldanud avalduses esinenud puuduseid.

1. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 10.06.2022 määrusega Pärnu Maakohtu 22.02.2022 määruse ja saatis avalduse tagasi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohtu määrus
2. Maakohus keeldus 12.08.2022 määrusega avalduse menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud avaldajate kanda.
3. Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest õigusliku perspektiivituse tõttu. Lisaks leidis kohus, et avalduses esinevad endiselt olulised menetlust takistavad puudused, mida avaldajate seaduslik esindaja ei ole kohtu määratud tähtajaks kõrvaldanud ning mis ei võimalda asja menetlusse võtta.
4. Maakohus tuvastas asja materjalide põhjal ja kohtute infosüsteemi kontrollides, et: 9.
5. Avaldajate poolt 21.02.2022 kohtule esitatud teatise kohaselt jäeti puudutatud isiku suhtes kriminaalmenetlus alustamata. Teatisest nähtuvalt oli avaldajate isa esitanud 11.12.2020 2 2-21-20332 avalduse, milles viimane palus politseil uurida puudutatud isiku käitumist laste suhtes võimaliku väärkohtlemise tuvastamiseks. Teatise kohaselt ei toonud avaldajate isa oma avalduses välja mitte ühtegi konkreetset asjaolu, milles seisnes kahtlus laste võimalikule väärkohtlemisele ja millest tulenes hinnang puudutatud isikule kui pedofiili käitumismustriga isikule. 9.
6. Tsiviilasjas nr 2-21-820 keeldus kohus 17.03.2021 määrusega puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu menetlusse võtmast analoogset laste seadusliku esindaja avaldust lähenemiskeelu kohaldamiseks. Avalduses ei esitatud kohtule andmeid mitte ühegi konkreetse väärkohtlemise sündmuse kohta ega täpsustatud avalduse asjaolusid. 9.
7. Kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kohaldati Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega kahtlustatava Q suhtes kogu kriminaalmenetluse ajaks ajutine lähenemiskeeld, keelates tal viibida endise abikaasa W viibimiskoha/elukoha läheduses ja suhelda endise abikaasaga erinevate sidevahendite kaudu. 9.
8. Kriminaalasjas nr X-XX-XXXX on süüdistatavaks Q, kes on antud kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku § 1573 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis seisnes selles, et ta otsis alates jaanuarist 2019 kuni detsembri lõpuni 2020 järjepidevalt oma endise abikaasa W tahte vastaselt temaga kontakti ning sekkus ka muul viisil korduvalt tema eraellu. Menetlus ei ole lõpetatud ning jõustunud kohtulahend puudub. 9.
9. Tsiviilasjas nr 2-20-136415 on 23.06.2022 jõustunud kohtuotsus laste elatise nõudes.
10. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et avaldajate seaduslik esindaja on esitanud ühetaolisi korduvaid väiteid puudutatud isiku ja oma endise abikaasa suhtes politseile, lastekaitsele, prokuratuurile jne. Kõik nimetatud ametiasutused on nende avalduste menetlemise käigus teinud kontrolltoiminguid ja jõudnud järeldusele, et tegemist on alusetute ja paljasõnaliste avaldustega. Kuivõrd avaldajate nimel on esitatud lähenemiskeelu taotlus, mille suhtes jõustunud lahend puudub, ei kuulu keeldumise osas kohaldamisele

§ 371lg 1 p 4.

1. Maakohus jäi endiselt seisukohale, et avaldus on menetlust takistavate oluliste puudustega, mida avaldajate seaduslik esindaja ei ole kohtu määratud tähtajaks kõrvaldanud. 11.
2. Avaldusest nähtuvalt ei ela avaldajate seaduslik esindaja koos avaldajatega. Avaldajatega koos elavad avaldajate ema ja puudutatud isik. Kohtule on tsiviilasjas nr 2-20-136415 jõustunud otsusest teada see, et avaldajate seaduslik esindaja ei ole oma alaealiste laste suhtes nõuetekohaselt täitnud ülalpidamiskohustust ja on esitanud analoogseid laimava sisuga väiteid ka elatisevaidluses. 11.
3. Avalduses ei ole välja toodud, milles konkreetselt laste väärkohtlemine seisneb ega ole esitatud kohtule asjaolude tõendamiseks ühtegi konkreetset väärkohtlemise juhtumi kirjeldust, samuti ei ole avaldusele lisatud ühtegi avaldaja väidet kinnitavat tõendit. Vastupidi, avaldajad on esitanud tõendina teatise puudutatud isiku suhtes kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta 18.12.2020 kriminaalasjas nr 20267001133, mille kohaselt on menetlus analoogse sisuga avalduse osas lõpetatud.
4. Maakohus ei nõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 10.06.2022 määruse p-des 14-16 toodud käsitlusega faktiliste asjaolude esinemisest ja väljatoomisest. Maakohus asus seisukohale, et avalduses on esitatud paljasõnalised konkretiseerimata väiteid, millel puuduvad kõik väidet 3 2-21-20332 asjaoluna konkretiseerivad tunnused: sündmuse koht, aeg, selles osalenud isikud. Kohus ei saa avaldaja poolt kirja pandud seosetut teksti käsitada faktiliste asjaolude väljatoomisena kohtumenetluses

§ 363lg 1 p-de 1–3 mõttes.

Lähenemiskeelu kohaldamisel piirab kohus isiku liikumisvabadust ning selle avalduse eraldiseisval esitamisel tsiviilkohtumenetluses on avaldajal kohustus avalduse aluseks olevate faktilised asjaolud ja laste huvide kahjustamine ning ohustamine selgelt välja tuua. Avaldajad seda teinud ei ole. Maakohus oli jätkuvalt veendunud, et tegemist on sisutühja ja paljasõnalise avaldusega, mis kohtule on esitatud üksnes avaldajate seadusliku esindaja isikliku kättemaksu eesmärgil oma suhte purunemise eest. Avaldajate seaduslik esindaja hooldusõigusliku vanemana ei ole alaealiste laste nimel lähenemiskeelu avaldust esitades teostanud oma menetlusõigusi heauskselt ega järgi avalduse esitamisel ka laste huve. Määruskaebus 13. Avaldajate seaduslik esindaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse. 14. Avaldajate seaduslik esindaja ei pea hakkama fantaseerima sellest, mida pedofiil võib lastega teha. Avaldaja seaduslik esindaja soovib, et puudutatud isikule kohaldataks tema laste suhtes lähenemiskeeldu. Menetluse edasine käik 15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ja saata tsiviilasi avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 17. Vaidlustatud määruse põhjendustes on maakohus viidanud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alusena esmalt

§ 337

lg 2 p-le 2 ja lõpus

§ 371lg 1 p-le 2.

Maakohtu määruse põhjendusi arvestades ei ole asjakohane kumbki säte. Ringkonnakohus eeldab, et maakohus pidas silmas

§ 371lg 2.

18. Kohus võib

§ 371

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust, või kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

§ 477

lg 1 järgi on hagita asjas esitatud avalduse menetlusse võtmisest võimalik keelduda samal alusel. 19. Riigikohus on selgitanud, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine on kohtu õigus, mitte kohustus (Riigikohtu 12.10.2016 otsus asjas nr 3-2-1-94-16, p 16) ning jättes hagi

§ 371

lg 2 p-de 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. Seejuures võib kohus hagi menetlusse võtmisest keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10). Samuti on Riigikohus 4 2-21-20332 korduvalt selgitanud, et asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ega lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-16, p 9). 20. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus tuvastanud, et esitatud avaldus oleks ilmselgelt õiguslikult perspektiivitu, mistõttu on maakohus kaalutlusõigust rikkunud. Maakohus on kokkuvõttes järeldanud, et avaldus on esitatud pahauskselt, kuid selline põhjendus ei saa olla avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks

§ 371lg 2 p 2 mõttes.

1. Maakohus leidis teistkordselt avalduse menetlusse võtmise otsustamisel, et avalduses esinevad endiselt olulised menetlust takistavad puudused, mida avaldajate seaduslik esindaja ei ole kohtu määratud tähtajaks kõrvaldanud ning mis ei võimalda asja menetlusse võtta. Samas ei andnud maakohus pärast Tallinna Ringkonnakohtu 10.06.2022 määrust, millega saadeti tsiviilasi tagasi maakohtule uueks menetlusse võtmise otsustamiseks, avaldajate seaduslikule esindajale tähtaega avalduse täiendamiseks.
2. Tallinna Ringkonnakohus asus 10.06.2022 määruses seisukohale, et avaldajate avalduses ei ole selliseid puuduseid, mis takistaksid avalduse menetlusse võtmist. Ringkonnakohus jääb sellele seisukohale ka nüüd. Kohtupraktikas on küll peetud võimalikuks jätta avaldus menetlusse võtmata juhul, kui nõue on sedavõrd ebaselge, et seda ei ole võimalik menetleda, kuid ringkonnakohtu hinnangul see praegusel juhul nii ei ole. Maakohtu määruses esile toodud puudused, s.o faktiliste asjaolude esile toomata jätmine ning ebapiisav nõude põhjendus ja tõendatus, ei ole sellisteks puudusteks, mis välistaks praegusel juhul avalduse menetlusse võtmise. Avaldus peab sisaldama nende asjaolude kirjeldust, mis avaldaja arvates on vajalikud tema nõude usutavaks muutmiseks. Avalduse nõuetekohasuse hindamise seisukohast ei ole tingimata vajalik, et esitatud oleks kõik faktilised asjaolud, mis on avalduse rahuldamise eelduseks. Avaldajal ei ole kohustust avalduses oma nõuet õiguslikult põhjendada, kohus ei ole seotud poolte õiguslike väidetega ja kohaldab õigust ise (

§ 436lg 7).

Esialgses avalduses esitatud faktilisi asjaolusid on võimalik menetluse käigus ka täiendada (

§ 376lg 4 p 1 ja § 477 lg 1).

23. Lähenemiskeelu kohaldamisel hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste taotlustega ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (

§ 475

lg 1 p 7 ja § 477 lg 5).

§ 5

lg 3 esimene lause näeb ette, et hagita asjas selgitab kohus ise üldjuhul välja asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid. Kohtul on lähenemiskeelu või muude kaitseabinõude seadmise asjade lahendamisel lai diskretsiooniõigus ja seepärast võib abinõude seadmise avalduse ka osaliselt rahuldada või määrata avaldaja poolt taotletud meetmega võrreldes teistsuguse sisu või ajalise ja ruumilise ulatusega meetme (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, lk 500). Ringkonnakohus nõustub, et asjaolude ja sündmuste, mis tingivad lähenemiskeelu kohaldamise, esile toomise kohustus on avaldajal, kuid menetlusse võtmise staadiumis ei saa kohus otsustada, kas need asjaolud, mis avaldaja on esile toonud, eksisteerivad või on piisavad või tõendatud ning järeldada, et esitatud avaldus on õiguslikult perspektiivitu. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks ei saa olla avalduses esitatud väidete võimalik tõendamatus. Neile küsimustele saab anda vastuse alles asja sisulisel lahendamisel. Lisaks on avaldajatel menetluse käigus võimalik avaldust täiendada ja esitada tõendeid, mh vastavalt kohtu menetluses antavatele selgitustele ja sellele, milliseid vastuväiteid teised menetlusosalised avaldusele esitavad.

1. Arvesse tuleb võtta ka seda, et avaldus on esitatud alaealiste laste poolt. Kui vähemalt üks vanematest väidab, et laste heaolu või turvalisus võib olla ohus, tuleb kohtul eelistada avalduse 5 2-21-20332 menetlusse võtmist juba seetõttu, et kontrollida, kas laste huvid on tagatud. Kolleegium märgib, et igasugune vägivald laste suhtes on lubamatu. Kuigi maakohus ei saanud avalduse menetlusse võtmisel tõendeid hinnata, märgib ringkonnakohus, et ei ole oluline, millistel asjaoludel maakohtu määruse põhjendustes viidatud lahendid teistes asjades on tehtud. Maakohus on ka ise nentinud, et puudub jõustunud lahend samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Seega tegi maakohus põhjendamatult järeldusi teistes menetlustes tehtud avaldustest ja lahenditest. Seda, kas praeguses asjas lähenemiskeelu kohaldamise vajadus esineb, saab hinnata vaid sisulise lahendamise käigus.
2. Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus keeldus ennatlikult avalduse menetlusse võtmisest. Maakohtu märgitud põhjendustel ei saa avalduse menetlusse võtmata jätmist pidada põhjendatuks. Kui maakohtu hinnangul on siiski avalduses esitatud asjaolud puudulikult, tuleb maakohtul anda avaldajatele selgemad juhised puuduste kõrvaldamiseks. Vaidlustatud määrus tuleb tühistada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei saa otsustada avalduse menetlusse võtmist ega lähenemiskeelu kohaldamist. Asi tuleb saata maakohtule tagasi avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
3. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

27.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) 6