Obsah (8)

§ 162§ 144§ 152§ 637§ 639§ 168§ 150§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-16477 Tsiviilasi A.

) § 407 lg 1 alusel lugeda kostja poolt omaksvõetuks hagis esitatud faktilised asjaolud, sh asjaolu, et kostja on hagejaga sõlmitud lepingut rikkunud ega ole lepingust tulenevat kohustust täitnud, s.o ei ole tagastanud hagejale temalt saadud laenu kogu ulatuses, vaid on tasunud üksnes 140 eurot. Muu hulgas saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et tal on lepingu alusel tasumata laenuvõlg summas 560 eurot (700-140). Maakohus mõistis võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 82 ja § 108 lg-le 1 tuginedes kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenu summas 560 eurot. Maakohus jättis menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Maakohus leidis, et hageja loetletud tegevused (hagiavalduse koostamine, selle esitamine, kostjaga suhtlemine), millega seotud kulude väljamõistmist 300 euro ulatuses hageja taotles, on käsitatavad õigusabi hulka kuuluvate tegevustena. Maakohus selgitas, et Riigikohtu seisukoha kohaselt tuleb õigusabikulude hüvitamiseks kohtul tuvastada esmalt õigusabikulude tasumise kohustuse olemasolu. Käesolevas asjas ei ole hagejal menetluses lepingulist esindajat, mistõttu õigusabikulude tasumise kohustust hagejal ei ole. Seetõttu ei saa kostjalt nõuda hageja õigusabikulude hüvitamist. Hageja, kes esindab ennast menetluses ise, saab nõuda

§ 144

p-s 3 nimetatud kulu ehk saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku hüvitamist, kui selline kulu on olemas. Hageja on hagis märkinud, et ta on FIE, esitatud tuludeklaratsioonist nähtub, et hagejale laekunud sissetulekud aastal 2021 on olnud Eesti riigi pension, renditulu, eluruumi üüritulu, ettevõtlustuluna tulu kauba müümisest või vahendamisest ja teenuse osutamisest, ettevõtluse kasum. Maakohus märkis, et esitatud andmete alusel puudub hagejal sissetulek, mis on menetluskuluna hüvitatav

§ 144

p 3 alusel analoogselt tunnistajatasuga vastavalt

§ 152lg-le 2.

Õiguskirjanduses väljendatud seisukoha kohaselt on saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek menetluskuluna hüvitatav erandina ja seda taotlev menetlusosaline peab põhistama sissetuleku saamise võimaluse kaotamise menetluse tõttu, samuti tõendama kaotatud sissetuleku suuruse. Maakohus leidis, et hageja sissetulekud tuludeklaratsiooni järgi on kõik sellist liiki, mille kaotamine käesoleva kohtumenetluse tõttu ei ole võimalik. Ka hagiavalduse koostamisele, esitamisele ja kostjaga suhtlemisele kulunud aeg käesolevas menetluses vajalikus määras ei mõjuta tema pensioni, ettevõtlustulu ega üüritulu. Seega puudub hagejal kulu, mida

§ 144p 3, § 162 lg 2 teise lause ja § 152 lg 2 alusel hüvitada kui menetluskulu.

Hageja hüvitatav menetluskulu tema poolt tasutud riigilõiv vajalikus määras ehk 125 eurot. MENETLUSOSALISE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas maakohtu tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse osas, milles maakohus luges, et hagejal puudub kulu, mida

§ 144p 3 alusel hüvitada kui menetluskulu.

Apellatsioonkaebuse kohaselt saab hageja sissetulekut lisaks pensionile ka FIEna tegutsedes. Hageja esitas vastuseks kohtunõudele tõendada saamata jäänud sissetulekut

1. a tuludeklaratsiooni. FIE määrab ise tehtud töö või kauba hinna. Antud juhul on tehtud tööks hagi 2 koostamine ning kohtu lisanõudmiste täitmine. Hagiavalduse koostamisele, selle kohtule esitamisele ja kostjaga suhtlemisele kulunud aega ei ole üle hinnatud. Apellatsioonkaebuse koostamine ning selle jaoks alusmaterjalide otsimine ning seaduste lugemine on nõudnud ajakulu, mille tegelik hind on suuremgi kui hagi koostamise eest küsitu. Hageja leiab, et maakohtu otsuses toodud põhjendus hageja poolt menetluses osalemises FIE-na tehtud töö eest tasu (340 eurot) nõudmise mitte aktsepteerimine on õigusvastane. Hageja palub lisaks apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulu väljamõistmist, milleks on riigilõiv ja apellatsioonkaebuse koostamise eest 130 eurot ja riigilõiv, kõik kokku 470 eurot + riigilõiv. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning kaebus tuleb kostjale tagastada. Ringkonnakohus märgib, et seadus ei näe ette võimalust kohtuotsuse põhjenduste vaidlustamiseks ilma kohtuotsuse resolutsiooni vaidlustamata. Praegusel juhul nähtub apellatsioonkaebusest selle esitamise eesmärk ning ringkonnakohtu hinnangul ei muuda apellatsioonkaebuses esineva puuduse kõrvaldamine midagi apellatsioonkaebuse perspektiivikuses, seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks lasta apellandil täpsustada, millist kohtuotsuse resolutsiooni punkti ta vaidlustab.

§ 637

lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. See tähendab, et kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12; 3. aprilli 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-18835, p 10.1). Hageja heidab maakohtule ette

§ 144p-s 3 nimetatud kulu ehk saamata jäänud töötasu arvesse võtmata jätmise.

Hageja leiab, et saamata jäänud sissetulekut tõendab maakohtule esitatud

1. aasta tuludeklaratsioon. Hageja märgib, et FIEna oli tema tööks käesolevas asjas hagi koostamine. Maakohus märkis, et saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek on menetluskuluna hüvitatav erandina ja seda taotlev menetlusosaline peab põhistama sissetuleku saamise võimaluse kaotamise menetluse tõttu, samuti tõendama kaotatud sissetuleku suuruse. Esitatud tuludeklaratsioonist nähtuvalt on hageja sissetulekud
2. aastal olnud kõik sellist liiki, mille kaotamine käesoleva kohtumenetluse tõttu ei ole võimalik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Praegusel juhul hagiavalduse koostamisele, esitamisele ja kostjaga suhtlemisele kulunud aeg ei mõjuta hageja pensioni, ettevõtlustulu ega üüritulu. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtegi väidet, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Eeltoodule tuginedes keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kuivõrd apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei ole võimalik apellatsioonkaebust rahuldada. 6.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd ringkonnakohus ei ole edastanud kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses menetluskulusid tekkida. 3 Apellatsioonkaebuselt on tasutud riigilõiv 100 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, on hagejal õigus taotleda riigilõivu tagastamist (

§ 150lg 1 p 2).

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel ning selle tagastamisel loetakse, et kaebust ei ole esitatud. Käesolev määrus on edasikaevatav Riigikohtule (

§ 638lg 9).

/allkirjastatud digitaalselt 4