Obsah (7)

§ 657§ 654§ 651§ 613§ 5§ 177§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-15967 Tsiviilasi

§ 657lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659).

Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (

§ 654lg 6 ja § 659).

7. Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust osas, millega jäeti tema viivisenõue osaliselt rahuldamata, leides, et viivisenõue tulnuks rahuldada täies ulatuses. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust vaidlustatud osas (

§ 651lg 1). 8. Maakohus mõistis puudutatud isikult välja viivise Krt

S § 42 lg 1 alusel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Avaldaja leiab, et viivisemäärana tuleks kohaldada korteriühistu

1. augusti 2002 põhikirja p-st 5.2.4 lähtudes määra 0,07% päevas. Ringkonnakohus selgitab, et korteriühistu põhikiri võeti vastu kuni
2. detsembrini 2017 kehtinud korteriühistu seaduse alusel. Käesolevas asjas on esitatud majandamiskulude nõue perioodi
3. november 2020 kuni
4. veebruar 2022 kulude osas. Seega kontrollis maakohus õigesti nõude põhjendatust alates
5. jaanuarist 2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse alusel. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asunud põhjendatud sisukohale, et põhikirja p-s 5.2.
6. ei ole kehtestatud viivisemäära. Põhikirja p 5.2.4 näeb ette, et täpne viivisemäär kehtestatakse üldkoosoleku otsusega, piirates üldkoosoleku diskretsiooniulatust kuni 0,07%-ni päevas (mis vastas põhikirja vastuvõtmise ajal kehtinud KÜS § 7 lg-s 4 sätestatud viivise maksimummäärale). Üksnes asjaolu, et avaldaja praktikas nõuab korteriomanikelt viivist määras 0,07% päevas, ei tähenda, et üldkoosolek on sellise määraga viivise korteriühistu liikmetele kehtestanud. Ka ei oma tähtsust asjaolu, et puudutatud isik hääletas põhikirja vastuvõtmise poolt, sest põhikirjaga ei ole viivisemäära kehtestatud.

§ 613

lg 1 p 1 alusel lahendatakse korteriühistu majandamiskulude nõuet hagita menetluses. Hagita menetluses kohaldub kohtule uurimispõhimõte (

§ 5

lg 3), mistõttu oli maakohus sõltumata puudutatud isiku vastuväidete puudumisest kohustatud kontrollima avaldaja nõutud viivise määra seaduslikkust. Maakohus kohaldas põhjendatult viivise määra osas VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatut. 9. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta avaldaja väited selles, et maakohus koormas teda tõendite esitamisega. Avaldaja ei ole vaidlustanud maakohtu määrust põhivõla välja mõistmise osas. Ringkonnakohus selgitab avaldajale, et

§ 5

lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Korteriühistu majandamiskulude nõude rahuldamiseks peab avaldaja tõendama majandamiskulude suuruse ning asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Riigikohus on märkinud, et korteriühistu peab tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud selles ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada mh korteriühistu otsustega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki (vt Riigikohtu

1. juuni 2010 otsus nr 3-2-1-53-10, p 14). Majandamiskulude suuruse tõendamiseks ei ole tingimata 4 vajalik majanduskava esitamine, kui kohustuste jaotust korteriomanike vahel majandamiskulude kandmisel on võimalik tõendada teiste tõenditega. Seega oli maakohus õigustatud juhtima avaldaja tähelepanu tõendite esitamise vajalikkusele oma nõude põhjendamiseks.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177

lõikes 2 sätestatud korras (

§ 174lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Indrek Parrest Kersti Kerstna-Vaks 5