1-21-5442/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-5442 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
2. septembri 2022 määrus Germo Susile Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2021 otsusega mõistetud kandmata karistuse KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Germo Susi (isikukood 50304036026), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. septembri 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Tartu Maakohtu 21.10.2021 otsusega, mis jõustus 06.11.2021, karistati Germo Susi KarS § 4231 järgi 5 kuu vangistusega, mille hulka KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 30.06.2021-02.07.2021, s.o 3 päeva, ja loeti G. Susil lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrati G. Susile katseaeg 1 aasta ning mõistetud vangistust 4 kuud 27 päeva ei pöörata täitmisele, kui G. Susi ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid, elukohaga XXX ja KarS § 75 lg 2 p 8 kohustust.
6. 30.06.2022 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotleti pöörata täitmisele G. Susile mõistetud kandmata karistus, kuna süüdimõistetu ei täida registreerimiskohustust.
7. Tartu Maakohtu 02.09.2022 määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele G. Susile mõistetud kandmata karistus 4 kuud 27 päeva vangistust. 3.
8. G. Susi on rikkunud registreerimiskohustust 19.11.2021, 29.11.2021, 09.12.2021 ja 15.12.
9. Nimetatud rikkumiste osas on G. Susi oma 28.12.2021 antud kirjalikus seletuses põhjendanud registreerimisele mitteilmumist sellega, et ei julgenud tulla. Samuti ei ole ilmunud G. Susi registreerimisele ja sotsiaalprogrammi kohtumistele: 24.03.2022, 31.03.2022, 14.04.2022, 12.05.2022 ja 16.05.
10. Oma 27.05.2022 antud kirjalikus seletuses on G. Susi märkinud, et oli haige 18.05.2022, käis arstil 25.02.
11. Magas ja ei jõudnud tulla. Samuti ei ole G. Susi ilmunud kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ja sotsiaalprogrammi kohtumistele 02.06.2022, 03.06.2022, 21.06.2022, 27.06.2022, 29.06.2022, 07.07.2022, 11.07.2022, 13.07.2022, 19.07.2022, 22.07.2022, 25.07.2022, 08.08.2022, 09.08.
12. Oma 10.08.2022 antud kirjalikus seletuses on G. Susi rikkumisi selgitanud järgnevalt: ei mäleta, 09.08 ei viitsinud tulla. Kohtuistungil on G. Susi selgitanud käitumiskontrolli kontrollnõuete rikkumisi mh asjaoluga, et on olnud sõpradega ja tarvitanud nendega koos alkoholi. G. Susi on avaldanud, et kohtuotsusest ei jäänud talle midagi arusaamatuks, samas ta ei oska seletada, miks ta kohtuotsusega pandud kohustusi ei täida. Ka 27.06.2022 toimunud kodukülastusel on G. Susi kriminaalhooldusametnikule selgitanud, et ei saanud registreerimisele ilmuda, kuna läks sõpradega jooma ja seetõttu ei olnud XXX. 3.
13. Maakohus leiab, et süüdimõistetu poolt katseajal toime pandud käitumiskontrolli kontrollnõuete ja kohustuste rikkumised on tahtlikud ja takistavad kriminaalhoolduse teostamist ning mõjuvad põhjused rikkumiste õigustamiseks puuduvad. Kriminaalhoolduse jätkamine G. Susi puhul ei ole otstarbekas ja ei täida oma eesmärki. Süüdimõistetule on selgitatud katseajaks määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Kuna senini kohaldatud meetmed ei ole soovitud mõju avaldanud ja G. Susi käitumine on selgelt näidanud, et tal puudub tahe kanda temale mõistetud vangistust vabaduses, tal puudub motivatsioon käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja kohustusi korrektselt täita, on karistuse eesmärke tema puhul võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Määruskaebus
14. Tartu Maakohtu 02.09.2022 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu G. Susi, kes tahab veel ühte võimalust, et tervis ja elu korda saada. Ema ja õde lubavad aidata kriminaalhoolduse nõuete täitmisega ning G. Susi pöördub vaimse tervise õe poole ja püüab saada aega psühholoogi juurde. Varem oli süüdimõistetu nõus vanglasse minema, kuid nüüd on kõik muutunud. G. Susil ei ole ravi peal, mistõttu on tal raskem. Kuna vanaisa just lahkus, siis suhtumine muutus ning G. Susi oleks endalt elu võtnud. G. Susi tahab ravi, tervist korda saada ning minna välismaale tööle, kõigest eemale. Vanglasse minek teeks asja hullemaks, kui praegu on. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Määruskaebus jääb edutuks.
16. Vaidlust ei ole selles, et G. Susi on rikkunud kriminaalhooldusega määratud registreerimiskohustust ning ei ole osalenud sotsiaalprogrammis. Süüdimõistetule on korduvalt vastu tuldud, kuid ta ei ole võtnud selles osas midagi ette, et nõuetekohaselt registreerimiskohustust täita või sotsiaalprogrammis osaleda. Seejuures on koostatud 2 kirjalikku hoiatust. Kriminaalhooldaja on teinud kodukülastusi ning korduvalt ja korduvalt selgitanud, milliseid nõudeid tuleb täita ning mis on tagajärjed, kui süüdimõistetu nõudeid ei täida. Kriminaalhooldaja võimalused süüdimõistetut suunata kriminaalhoolduse nõudeid täitma või sotsiaalprogrammi läbima on samuti ammendunud. Määruskaebuses tuuakse välja, et 2 süüdimõistetu vajab oma terviseseisundist lähtuvalt abi. Kaebusele lisatud Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsus annab küll alust järeldada, et isik võib vajada arstiabi. Tulenevalt VangS § 53 lg-te 1 ja 2 kohaselt tagatakse kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus ning kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Lisaks VangS § 14 lg 1 lause 3 kohaselt on kinnipeetav kohustatud läbima tervisekontrolli, mida teeb arst. Ehk ka vangistuses on võimalik isikul arstiabi saada. Määruskaebuses lubatakse pöörduda abi saamiseks arsti juurde, kuid ka erakorralisest ettekandest nähtub, et seda on lubatud varasemalt ning osaliselt on seda ka täidetud, kuid tulemuseta. G. Susi pole jätkuvalt nõuetekohaselt registreerimiskohustust täitnud ja sotsiaalprogrammis osalenud. Süüdimõistetu puhul kõik muud rikkumistele reageerimise viisid on käesolevaks ajaks ammendunud. Ringkonnakohtu hinnangul, kuna kriminaalhooldus ei ole sisuliselt saanud pikka aega nõuetekohaselt toimida, ei ole võimalik reageerida rikkumistele leebemate meetmetega kui karistust täitmisele pöörates. Süüdimõistetu on näidanud oma käitumisega, et ta ei ole võimeline kriminaalhooldusele alluma, põhjendades oma registreerimiskohustusi põhjendamatute õigustustega, et ta magas ja ei jõudnud tulla jne. Süüdimõistetu on korduvalt lubanud ennast muuta, kuid ei ole midagi ette võtnud. Kriminaalhooldus on karistus nagu vangistus, mida tuleb täita tervikuna, kuid millest süüdimõistetu aru ei saa.
17. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
18. septembri 2022 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Maarika Kuusk 3