KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Maakohus Tartu Otsuse tegemise aeg ja koht kohtumaja 13. oktoober Kriminaalasja number 1-21-8994 Kohtunik 2022. a, Tartu Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär

§ 248lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Agur Pedak Kar

S § 212 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Agur Pedakule mõistetud karistust Tartu Maakohtu 01.11.

1. a otsusega nr 1-17-9094 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 (kolme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva vangistuse võrra ning mõista Agur Pedakule liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 74 lg 1, 3 alusel jätta 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust Agur Pedaku suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Agur Pedak ei pane 1 (ühe) aasta ja 10 (kümne) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks KarS § 75 määratud kontrollnõudeid ning kohustusi. Agur Pedak on kohustatud katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas: XXX; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 73 lg 4, KarS § 75 lg 2 p 9 ja KarS § 75 1 lg 1, 3 alusel allutada Agur Pedak elektroonilisele valvele 1 (üheks) kuuks. KarS § 751 lg 4 alusel hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. KarS § 78 p 1 alusel hakkab Agur Pedaku katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ning lisakohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.
2. Süüdi tunnistada Geiro Hallikas KarS § 212 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Geiro Hallikas KarS § 344 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristusest raskeima suurendamise teel, mõista Geiro Hallikale liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõista Geiro Hallikale liitkaristus, moodustades liitkaristuse talle käesolevas kriminaalasjas karistuseks mõistetavast 10 (kümnest) kuust vangistusest ja Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 03.09.2019 kohtuotsusega karistuseks mõistetud 5 (viiest) kuust vangistusest. Üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista Geiro Hallikale liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 1 (üks) kuu vangistust, millest arvata maha 2 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 03.09.2019 kohtuotsuse järgi täielikult ära kantud karistus, s.o

§ 175

lg 1 p-de 2, 3, 4, 6, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista Agur Pedakult menetluskuludena riigituludesse: • • • • • tunnistajatele hüvitatud sõidukulud kokku 72,71 eurot; ekspertiisikulu 2055 eurot; kaitsjatasu 421,20 eurot; sõiduki transpordikulu 29 eurot; sundraha 981 eurot.

§ 180

lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Agur Pedakul on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 3558,91 (kolm tuhat viissada viiskümmend kaheksa eurot ja üheksakümmend üks senti) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 296,58 eurot ja viimasel 12. kuul 296,53 eurot. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank AS), märkides ära viitenumbri 99922700034164 ning selgituse “Agur Pedak, otsus nr 121-8994, menetluskulu“.

§ 175

lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista Geiro Hallikalt menetluskuludena riigituludesse: • • • ekspertiisikulu 376 euro; kaitsjatasu 1263,60 eurot; sundraha 981 eurot. 3

§ 180

lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Geiro Hallikal on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 2620,60 (kaks tuhat kuussada kakskümmend eurot ja kuuskümmend senti) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 218,38 eurot ja viimasel

1. kuul 218,42 eurot. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank AS), märkides ära viitenumbri 99922700034180 ning selgituse “Geiro Hallikas, otsus nr 1-21-8994, menetluskulu“.
2. Asitõendid: KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX (asub Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna territooriumil aadressil Tallinn Rahumäe tee 6/1) ja sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX võti (asub kriminaalasja juures). -

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada: Agur Pedakule sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX puldid (2 tk); M. E. sõiduki XXX registreerimismärgiga XXX XXX müügilepingu originaal ning jätta toimikusse koopia lepingust; A. V. sõiduki XXX registreerimismärgiga XXX XXX müügilepingu originaal ning jätta toimikusse koopia lepingust. Kohtuotsuse jõustumisel saata Transpordiametile sõiduki registreerimismärgid XXX (2 tükki; asuvad kriminaalasja juures). -

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde asja juures asuvad: 20 CD-R plaati ja neli ümbrikku käekirja võrdlusproovidega; M. H. ja Geiro Hallikas vaheline XXX kuupäevaga müügileping sõiduki XXX registreerimismärgiga XXX müügi kohta; ruuduline märkmepaberileht soomekeelse käsikirjalise tekstiga; sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX registreerimistunnistus.

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel: sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX võtmed (asuvad kriminaalasja juures; C. K. telefonist tuvastatud digitaalsed andmed välisel kõvakettal (asub Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldkuritegude grupis); Geiro Hallika telefonist pärinevad digitaalsed andmed välisel kõvakettal (asub Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldkuritegude grupis). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 4 Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Agur Pedakut süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kohas, lõi AB "XXX" Eesti filiaalile (edaspidi XXX) ja XXX SE-le kindlustushüvitise saamise eesmärgil kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse, mis seisnes järgnevas. XXX sõlmis Agur Pedak AB "XXX" Eesti filiaaliga (edaspidi XXX) kaskokindlustuse lepingu, mille kinnituseks väljastati kaskokindlustuse poliis nr XXX kehtivusega XXX-XXX, mis võimaldas sõidukiga XXX registreerimisnumbriga XXX kindlustusjuhtumi toimumisel kahju hüvitamist. Agur Pedak tasus kindlustusmakse esimese osamakse XXX kella 18.50 paiku. Seejärel XXX esitas Agur Pedak XXX andmeid tegelikult mittetoimunud kindlustusjuhtumi toimumise kohta, esitades XXX kodulehe kaudu kindlustusjuhtumi toimumise kohta kahjuteate, milles teatas endale kuuluva sõidukiga XXX registreerimisnumbriga XXX XXX XXX toimunud liiklusõnnetusest, mis toimus tema kirjelduse kohaselt siis, kui ta seisis, et teha pööret, aga tagant tulija sõitis talle otsa ning vigastada sai Agur Pedaku sõiduki vasak tagatiib, tagastange, pagasnik ja tagatuled. Seejärel XXX saatis Agur Pedak XXX e-kirja, milles teatas, et teine õnnetusjuhtumis osalenud sõiduk oli XXX registreerimisnumbriga XXX. Ühtlasi saatis Agur Pedak XXX ekirjaga XXX teadvalt ebaõigete andmetega liiklusõnnetuse teate, mille kohaselt toimus XXX kell 20.29 XXX alevikus liiklusõnnetus, milles osalesid sõidukid XXX registreerimisnumbriga XXX, mida juhtis Agur Pedak ning XXX registreerimisnumbriga XXX, mida juhtis A. Ü., kes oli liiklusõnnetuse põhjustaja ning vigastada sai Agur Pedaku juhitud sõiduki vasak tagauks, tagastange, tagaluuk ja tuled. Pärast seda, kui XXX oli edastanud materjalid XXX SE-le, kui sõiduki XXX registreerimisnumbriga XXX kindlustusandjale, saatis Agur Pedak XXX XXX SE-le e-kirja teel sama juhtumi kohta selgituse, milles andis ebaõiget teavet, väites, et juhtunu põhjustajaks oli tagumine autojuht, kes sõitis tema sõidukile tagant otsa, kui tema oli peatunud vasakpöördeks. Lisaks pöördus Agur Pedak novembri lõpus XXX. a XXX asuva XXX OÜ poole, kus lasi koostada sõiduki XXX registreerimisnumbriga XXX remondi kalkulatsiooni, mille kohaselt kujunes sõiduki remondi maksumuseks kokku 4597 eurot ning lasi XXX OÜ-l edastada selle XXX SE-le. Kuna XXX SE avastas pettuse enne kahju hüvitamist, jättis XXX SE kahju hüvitamata. Olles saanud XXX teada, et XXX SE kahju ei hüvita, pöördus Agur Pedak XXX e-kirja teel uuesti XXX poole sooviga, et talle hüvitatakse sõiduki XXX registreerimisnumbriga XXX remondikulud ning lasi XXX OÜ-l edastada XXX sõiduki XXX registreerimisnumbriga XXX remondi kalkulatsiooni, mille kohaselt kujunes sõiduki remondi maksumuseks kokku 4733.73 eurot. Kuna ka XXX avastas pettuse enne kahju hüvitamist, jättis ka XXX kahju hüvitamata. Tegelikkuses ei toimunud Agur Pedak poolt XXX ja XXX SE-le väidetud ja liiklusõnnetuse teates kajastatud kindlustusjuhtumit ning sõidukil XXX registreerimisnumbriga XXX esinenud vigastused ei saanud kogumis tekkida Agur Pedaku poolt kirjeldatud viisil. Varjamaks Agur Pedaku seotust teise väidetavalt kahjujuhtumis osalenud sõidukiga, s.o sõidukiga XXX registreerimisnumbriga XXX, vormistati kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal XXX ja XXX kuupäeva kandvad müügilepingud, väitmaks, et sõiduk oli vahetanud omanikku enne väidetava kindlustusjuhtumi toimumist. 5 Samuti süüdistatakse Agur Pedakut selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos C. K. (K.) (kellele ei ole käesolevas kriminaalasjas süüdistust esitatud) ja Geiro Hallikaga (Hallikas), kutsus tahtlikult esile kindlustusjuhtumi, milles osalesid sõidukid XXX registreerimisnumbriga XXX ja XXX registreerimisnumbriga XXX. Sellise tegevuse eesmärgiks oli saada kindlustushüvitist. Sõiduki XXX registreerimisnumbriga XXX omanikuks oli OÜ XXX ning vastutavaks kasutajaks A. P. ja kasutajaks Agur Pedak. Kindlustushüvitise saamise eesmärgiks oli vabaneda kindlustusandja poolt makstava kindlustushüvitise arvelt Agur Pedaku kohustusest maksta OÜ-le XXX tagasi Agur Pedaku poolt XXX ja XXX OÜ-lt XXX võetud laenud, mille tagatiseks oli sõiduk XXX registreerimisnumbriga XXX. Sõiduki XXX registreerimisnumbriga XXX omanikuks oli XXX ning kasutajaks C. K.. Sõiduk XXX registreerimisnumbriga XXX vajas remonti, mille tegemiseks C. K. rahalised vahendid puudusid. Kindlustushüvitise saamise eesmärgiks oli vabaneda kindlustusandja poolt makstava kindlustushüvitise arvelt järelmaksuga ostetud ja remonti vajava sõiduki eest edasiste maksete tegemisest XXX-le. Vastavalt eelnevale kokkuleppele sõitsid Agur Pedak, C. K. ja Geiro Hallikas ööl vastu XXX XXX linnas XXX asuva XXX keskuse lähedusse, kus nad tekitasid tahtlikult sõidukite XXX registreerimisnumbriga XXX ja XXX registreerimisnumbriga XXX kokkupõrke. Selleks väljus C. K. esmalt sõidukist XXX registreerimisnumbriga XXX ning sõiduki rooli istus Geiro Hallikas. Agur Pedak parkis sõiduki XXX registreerimisnumbriga XXX sõidutee äärde ning Geiro Hallikas sõitis sellele sõidukiga XXX registreerimisnumbriga XXX tahtlikult tagant otsa. Seejärel esitas C. K. esile kutsutud kindlustusjuhtumi alusel kindlustusandjalt hüvitise saamiseks XXX XXX kindlustusseltsi XXX (käesoleval ajal XXX) kodulehe kaudu kindlustusjuhtumi kohta kahjuteate, milles esitas vastavalt eelnevale kokkuleppele Agur Pedaku ja Geiro Hallikaga valeandmeid sõidukite kokkupõrke toimumise asjaolude kohta, teatades, et XXX kell 01.10 toimus XXX linnas tema kasutuses oleval ja tema poolt juhitud sõidukil XXX registreerimisnumbriga XXX avarii sõiduautoga XXX registreerimisnumbriga XXX, mida juhtis Agur Pedak. C. K. deklareeris ennast liikluskahju põhjustamise eest vastutavaks. XXX esitas Agur Pedak vastavalt eelnevale kokkuleppele C. K. ja Geiro Hallikaga valeandmeid XXX AS-le (käesoleval ajal XXX, XXX filiaal), kes vastavalt kindlustusettevõtete vahelisele lepingule ja kokkuleppele tegeles XXX registreerimisnumbriga XXX osas kahjujuhtumi edasise käsitlemisega. Agur Pedak esitas teadlikult esile kutsutud kindlustusjuhtumi kohta XXX AS-le sõidukikindlustuse kahjuavalduse kahju hüvitamiseks summas 13500 eurot ning ühtlasi edastas XXX AS-le XXX OÜ poolt XXX koostatud sõiduki XXX registreerimisnumbriga XXX remondi kalkulatsiooni, mille kohaselt kujunes sõiduki remondi maksumuseks kokku 16 280.07 eurot. Teadmata, et tegemist oli esilekutsutud kindlustusjuhtumiga tegid XXX ja XXX AS kindlustushüvitise väljamaksed. XXX OY hüvitas sõiduki XXX registreerimisnumbriga XXX omanikule XXX OY-le 7850 eurot. XXX AS hindas sõiduki XXX registreerimisnumbriga XXX avariieelseks väärtuseks 7700 eurot ning avariilise sõiduki jääkväärtuseks 2500 eurot ning maksis sõiduki omanikule XXX OÜ-le XXX välja kindlustushüvitise summas 5200 eurot ning Agur Pedakule XXX 406 eurot asendusauto kulude katteks. Samuti süüdistatakse Agur Pedakut selles, et tema, tegutsedes kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kohas ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos A. P. lõi XXX AS-le kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse, väites tegelikkuses toimumata kindlustusjuhtumi asetleidmist. Sellise tegevuse eesmärgiks oli kindlustushüvitise saamine, et 6 Agur Pedak vabaneks kindlustusandja poolt makstava kindlustushüvitise arvelt kohustusest maksta OÜ-le XXX tagasi Agur Pedaku poolt XXX ja XXX OÜ-lt XXX võetud laenud, mille tagatiseks oli sõiduk XXX registreerimisnumbriga XXX. Sõiduki XXX registreerimisnumbriga XXX omanikuks oli OÜ XXX ning vastutavaks kasutajaks A. P. ja kasutajaks Agur Pedak. Sellel eesmärgil sõlmis Agur Pedak XXX XXX AS-ga A. P. nimel kaskokindlustuse lepingu, mille kinnituseks väljastati kaskokindlustuse poliis nr XXX kindlustusperioodiga XXX-XXX, mis võimaldas sõidukiga XXX registreerimisnumbriga XXX kindlustusjuhtumi toimumisel kahju hüvitamist soodustatud isikule, s.o OÜ-le XXX. Seejärel esitas Agur Pedak kooskõlastatult A. P. XXX AS-le A. P. AS Swedbank internetipanga kaudu A. P. nimelt kahjuavaldused sõiduki XXX registreerimisnumbriga XXX varguse kohta. XXX esitatud kahjuavalduses teatas Agur Pedak, et ta jättis XXX kella 15.00 paiku sõiduki XXX registreerimisnumbriga XXX XXX juurde ning XXX kella 10.30 paiku autole järgi minnes avastas ta sõiduki varguse. XXX esitas Agur Pedak uue kahjuavalduse sõiduki XXX registreerimisnumbriga XXX varguse kohta, teatades, et auto varastati ära. Tegelikkuses ei olnud sõidukit XXX registreerimisnumbriga XXX XXX juurde viidud ning tegelikult sõiduki vargust ei toimunud. Seejärel XXX toimunud telefonikõnedes XXX AS-i kahjukäsitleja T. L. andsid nii Agur Pedak kui ka A. P. teadvalt ebaõigeid andmeid, kinnitades, et sõiduk XXX registreerimisnumbriga XXX oli XXX garaažide juures, kust see ära varastati. Ühtlasi andsid A. P. ja Agur Pedak XXX T. L. telefoni teel teadvalt ebaõigeid andmeid sõiduki XXX registreerimisnumbriga XXX seisukorra kohta, jättes ütlemata, et sõiduk oli varguse ajal avariiline. Kindlustushüvitise saamise eesmärgil teatas Agur Pedak XXX telefoni teel politseile sõiduki XXX registreerimisnumbriga XXX vargusest ning A. P. esitas XXX politseile kirjaliku teate sõiduki varguse kohta. Seejärel andsid Agur Pedak ja A. P. kriminaalmenetluse käigus valeinformatsiooni sõiduki varguse toimumise ning sõiduki tehnilise seisukorra kohta. Kindlustusjuhtumi toimumise korral, s.o A. P. ja Agur Pedaku poolt väidetud seisukorras olnud sõiduki varguse korral oleks XXX AS poolt väljamakstav hüvitis olnud 11 168 eurot, kuid kindlustuskelmuse kahtluse tekkimise tõttu jättis XXX AS kindlustushüvitise välja maksmata. Sellega pani Agur Pedak toime KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o. kindlustusjuhtumi esilekutsumise ja kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Geiro Hallikat (Hallikas) süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos C. K. (K.) (kellele ei ole käesolevas kriminaalasjas süüdistust esitatud) ja Agur Pedakuga (Pedak), kutsus tahtlikult esile kindlustusjuhtumi, milles osalesid sõidukid XXX registreerimisnumbriga XXX ja XXX registreerimisnumbriga XXX. Sellise tegevuse eesmärgiks oli saada kindlustushüvitist. Sõiduki XXX registreerimisnumbriga XXX omanikuks oli OÜ XXX ning vastutavaks kasutajaks A. P. ja kasutajaks Agur Pedak. Kindlustushüvitise saamise eesmärgiks oli vabaneda kindlustusandja poolt makstava kindlustushüvitise arvelt Agur Pedaku kohustusest maksta OÜ-le XXX tagasi Agur Pedaku poolt XXX ja XXX OÜ-lt XXX võetud laenud, mille tagatiseks oli sõiduk XXX registreerimisnumbriga XXX. Sõiduki Audi A6 registreerimisnumbriga RPF-302 omanikuks oli Nordea Rahoitus Suomi OY ning kasutajaks Cheitlin Kaselaid. Sõiduk Audi A6 registreerimisnumbriga RPF-302 vajas remonti, mille tegemiseks Cheitlin Kaselaiul rahalised vahendid puudusid. Kindlustushüvitise saamise eesmärgiks oli vabaneda kindlustusandja poolt makstava kindlustushüvitise arvelt 7 järelmaksuga ostetud ja remonti vajava sõiduki eest edasiste maksete tegemisest Nordea Rahoitus Suomi OY-le. Vastavalt eelnevale kokkuleppele sõitsid Agur Pedak, Cheitlin Kaselaid ja Geiro Hallikas ööl vastu 16.12.2017 Soomes Vantaa linnas Tiedepuisto 1 asuva Heureka keskuse lähedusse, kus nad tekitasid tahtlikult sõidukite Audi A6 registreerimisnumbriga RPF-302 ja Audi A6 registreerimisnumbriga 666TLT kokkupõrke. Selleks väljus Cheitlin Kaselaid esmalt sõidukist Audi A6 registreerimisnumbriga RPF-302 ning sõiduki rooli istus Geiro Hallikas. Agur Pedak parkis sõiduki Audi A6 registreerimisnumbriga 666TLT sõidutee äärde ning Geiro Hallikas sõitis sellele sõidukiga Audi A6 registreerimisnumbriga RPF-302 tahtlikult tagant otsa. Seejärel esitas Cheitlin Kaselaid esile kutsutud kindlustusjuhtumi alusel kindlustusandjalt hüvitise saamiseks 16.12.2017 Soome kindlustusseltsi OP Vakuutus OY (käesoleval ajal Pohjola Vakuutus OY) kodulehe kaudu kindlustusjuhtumi kohta kahjuteate, milles esitas vastavalt eelnevale kokkuleppele Agur Pedaku ja Geiro Hallikaga valeandmeid sõidukite kokkupõrke toimumise asjaolude kohta, teatades, et 16.12.2017 kell 01.10 toimus Soomes Vantaa linnas tema kasutuses oleval ja tema poolt juhitud sõidukil Audi A6 registreerimisnumbriga RPF-302 avarii sõiduautoga Audi A6 registreerimisnumbriga 666TLT, mida juhtis Agur Pedak. Cheitlin Kaselaid deklareeris ennast liikluskahju põhjustamise eest vastutavaks. 16.01.2018 esitas Agur Pedak vastavalt eelnevale kokkuleppele Cheitlin Kaselaiu ja Geiro Hallikaga valeandmeid Seesam Insurance AS-le (käesoleval ajal Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal), kes vastavalt kindlustusettevõtete vahelisele lepingule ja kokkuleppele tegeles Audi A6 registreerimisnumbriga 666TLT osas kahjujuhtumi edasise käsitlemisega. Agur Pedak esitas teadlikult esile kutsutud kindlustusjuhtumi kohta Seesam Insurance AS-le sõidukikindlustuse kahjuavalduse kahju hüvitamiseks summas 13500 eurot ning ühtlasi edastas Seesam Insurance AS-le Autokliinik OÜ poolt 10.01.2018 koostatud sõiduki Audi A6 registreerimisnumbriga 666TLT remondi kalkulatsiooni, mille kohaselt kujunes sõiduki remondi maksumuseks kokku 16 280.07 eurot. Teadmata, et tegemist oli esilekutsutud kindlustusjuhtumiga tegid OP Vakuutus OY ja Seesam Insurance AS kindlustushüvitise väljamaksed. OP Vakuutus OY hüvitas sõiduki Audi A6 registreerimisnumbriga RPF-302 omanikule Nordea Rahoitus Suomi OY-le 7850 eurot. Seesam Insurance AS hindas sõiduki Audi A6 registreerimisnumbriga 666TLT avariieelseks väärtuseks 7700 eurot ning avariilise sõiduki jääkväärtuseks 2500 eurot ning maksis sõiduki omanikule Laenukeskus OÜ-le 09.03.2018 välja kindlustushüvitise summas 5200 eurot ning Agur Pedakule 06.04.2018 406 eurot asendusauto kulude katteks. Sellega pani Geiro Hallikas toime KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kindlustusjuhtumi esilekutsumise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Lisaks süüdistatakse Geiro Hallikat dokumendi, s.o 21.11.2017 kuupäeva kandva sõiduki Audi A4 registreerimismärgiga 736AVD müügilepingu võltsimises, mis seisnes selles, et pärast seda, kui Agur Pedak oli esitanud kindlustuspettuse toimepanemise eesmärgil kindlustusettevõtetele AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaalile (edaspidi PZU Kindlustus) ja Ergo Insurance SE-le ebaõigeid andmeid kindlustusjuhtumi toimumise kohta, kuid mitte hiljem kui 23.03.2018, võltsis Geiro Hallikas sõiduki Audi A4 registreerimismärgiga 736AVD müügilepingut. Olles kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kohas koostas Geiro Hallikas lepingu, mille kohaselt müüs tema sõiduki Audi A4 registreerimismärgiga 736AVD Alari Ülperile, kuigi tegelikkuses sellist tehingut ei toimunud. Lepingu võltsimise eesmärgiks oli 8 aidata Agur Pedakul vältida vastutust kindlustusandjale valeandmete esitamise eest, s.o vabaneda kohustusest. Sellega pani Geiro Hallikas toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi ning vabaneda kohustustest, võltsimise. Kokkulepete sisu Agur Pedak KarS § 212 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör Agur Pedakule karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus suurendades mõistetavat 1 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust Agur Pedakule 01.11.2017 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kohtuotsusega nr 1-17-9094 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 74 lg 1, 3 alusel jätta 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva vangistust Agur Pedaku suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Agur Pedak ei pane 1 aasta ja 10 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Agur Pedak on kohustatud katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 73 lg 4, KarS § 75 lg 2 p 9 ja KarS § 75 1 lg 1, 3 alusel allutada Agur Pedak elektroonilisele valvele 1 kuuks ehk Agur Pedak peab ühe kuu jooksul alluma liikumisvabaduse piirangute täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil oma elukohas. Agur Pedak on andnud nõusoleku elektroonilisele valvele allumiseks. Kriminaalmenetluse kulud on:

§ 175

lg 1 p 3 alusel seoses liiklustehnilise ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu summas 457.00 eurot (II kd, lk 77); käekirjaekspertiisi tegemisega tekkinud kulust – 1128 eurost (V kd, lk 111) 2/3 summast so 752 eurot;

§ 175

lg 1 p 3 alusel seoses käekirjaekspertiisi tegemisega tekkinud kulu summas 846.00 eurot (V kd, lk 121);

§ 175

lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi osutanud kaitsjale advokaat Anne Vissakule määratud tasu, mille suurus selgub kaitsja poolt kohtule taotluse esitamisel.

§ 175

lg 1 p 9 alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha, mille suurus

§ 179

lg 1 p 2 alusel on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.

§ 175

lg 1 p 6 alusel sõiduki audi A4 Avant registreerimismärgiga 859THT transpordikulu summas 29 eurot (II kd, lk 65).

§ 175

lg 1 p 2 alusel on tunnistajale Andres Vorsmanile

§ 178

lg 1 p 3 kohaselt hüvitatud sõidukulu summas 40.02 eurot (I kd, lk 225-226) ja tunnistajale Kaido Pressile sõidukulu summas 32.69 eurot (II kd, lk 9-10). Kuivõrd Agur Pedakul puudub võimalus tasuda menetluskulusid koheselt tervikuna, võimaldada Agur Pedakul menetluskulude tasumine ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 9 Pohjola Vakuutus OY (endine nimi OP Vakuutus OY) on esitanud tsiviilhagi summas 13 633 eurot. Tsiviilhagi oli esialgu esitatud Geiro Hallika, Agur Pedaku ja Cheitlin Kaselaiu vastu. Kuivõrd Cheitlin Kaselaiu poolt on 4544.34 eurot hüvitatud, on Pohjola Vakuutus OY tsiviilhagi suuruseks 9088.66 eurot, mille väljamõistmist Pohjola Vakuutus OY Geiro Hallikalt ja Agur Pedakult solidaarselt taotleb. Agur Pedak võtab omaks Pohjola Vakuutus OY poolt esitatud nõude ning on nõus selle hüvitamisega. AB „Lietuvos draudimas“ on esitanud tsiviilhagi Agur Pedaku vastu summas 360.00 eurot. Agur Pedak võtab omaks AB „Lietuvos draudimas“ poolt esitatud nõude ning on nõus selle hüvitamisega. Geiro Hallikas KarS § 212 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör Geiro Hallikale karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 344 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör Geiro Hallikale karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ning mõista Geiro Hallikale liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõista Geiro Hallikale liitkaristus, moodustades liitkaristuse talle käesolevas kriminaalasjas karistuseks mõistetavast kümnest kuust vangistusest ja Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 03.09.2019 kohtuotsusega karistuseks mõistetud viiest kuust vangistusest. Üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista Geiro Hallikale liitkaristuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust, millest arvata maha Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 03.09.2019 kohtuotsuse järgi täielikult ära kantud karistus, s.o viis kuud vangistust ning lõplikuks karistuseks Geiro Hallikale mõista 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 3 ja § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata Geiro Hallika suhtes täielikult täitmisele, kui Geiro Hallikas ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Kriminaalmenetluse kulud on

§ 175

lg 1 p 3 alusel käekirjaekspertiisi tegemisega tekkinud kulust – 1128 eurost (V kd, lk 111) 1/3 summast so 376 eurot,

§ 175

lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi osutanud kaitsjale advokaat Aivar Kellole kohtueelses menetluses määratud tasu summas 680.40 eurot (97.20 eurot + 583.20 eurot) (VI kd, lk 52; VII kd, lk 92-93), kuhu lisandub kaitsja tasu kohtumenetluses osalemine eest, mille suurus selgub kaitsja poolt kohtule taotluse esitamisel.

§ 175

lg 1 p 9 alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha, mille suurus

§ 179

lg 1 p 2 alusel on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Kuivõrd Geiro Hallikal puudub võimalus tasuda menetluskulusid koheselt tervikuna, võimaldada Geiro Hallikal menetluskulude tasumine ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Pohjola Vakuutus OY (endine nimi OP Vakuutus OY) on esitanud tsiviilhagi summas 13 633 eurot. Tsiviilhagi oli esialgu esitatud Geiro Hallika, Agur Pedaku ja Cheitlin Kaselaiu vastu. Kuivõrd Cheitlin Kaselaiu poolt on 4544.34 eurot hüvitatud, on Pohjola Vakuutus OY tsiviilhagi suuruseks 9 088.66 eurot, mille väljamõistmist Pohjola Vakuutus OY Geiro Hallikalt ja Agur Pedakult solidaarselt taotleb. Geiro Hallikas võtab omaks Pohjola Vakuutus OY poolt esitatud nõude ning on nõus selle hüvitamisega. Asitõendid:

1. CD-R plaat helifailiga (Tanel Linnard ja Aivar Pedak vaheline vestlus 17.01.2018), mis on kriminaalasja juures (IV kd, lk 189-194) – jätta kriminaalasja juurde;
2. CD-R plaat helifailiga (Tanel Linnard ja Agur Pedak vaheline vestlus 17.01.2018), mis on kriminaalasja juures (IV kd, lk 195-198) - jätta kriminaalasja juurde; 10
3. CD-R plaat, millele on salvestatud Tanel Linnard poolt saadetud pildifail (IV kd, lk 201-209), mis on kriminaalasja juures - jätta kriminaalasja juurde;
4. Mirjam Hrenova ja Geiro Hallikas vaheline 07.11.2017 kuupäevaga müügileping sõiduki Audi A4 registreerimismärgiga 736AVD müügi kohta, mis on kriminaalasja juures (V kd, lk 179-182) - jätta kriminaalasja juurde;
5. Ruuduline märkmepaberileht soomekeelse käsikirjalise tekstiga, mis on kriminaalasja juures (V kd, lk 183-186) - jätta kriminaalasja juurde;
6. Sõiduauto Audi A6 registreerimismärgiga 666TLT registreerimistunnistus, mis on kriminaalasja juures (V kd, lk 195-198) – jätta kriminaalasja juurde;
7. Sõiduauto Audi A6 registreerimismärgiga 666TLT võtmed koos pultidega (2 tükki) on kriminaalasja juures (V kd, lk 191-194) – puldid tagastada Agur Pedakule ja võtmed hävitada;
8. Sõiduki registreerimismärgid 666TLT (2 tükki), mis on kriminaalasja juures (V kd, lk 149151) – saata Transpordiametile;
9. Sõiduauto Audi A4 registreerimismärgiga 859THT – asub Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna territooriumil aadressil Tallinn Rahumäe tee 6/1 (II kd, lk 63) ning Sõiduauto Audi A4 registreerimismärgiga 859THT võti, mis on kriminaalasja juures (V kd, lk 187-190) konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel. Muu:
10. Cheitlin Kaselaiu telefonist tuvastatud digitaalsed andmed on säilitatud välisel kõvakettal, mis asub Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldkuritegude grupis (VI kd, lk 14-28) – hävitada;
11. Geiro Hallika telefonist pärinevad digitaalsed andmed on säilitatud välisel kõvakettal, mis asub Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldkuritegude grupis (VI kd, lk 53) – hävitada. Kohtueelse menetluse käigus äravõetud ja tagastatud esemed jätta isikutele, kellele need on tagastatud:
12. Asitõendiks olev Cheitlin Kaselaiu mobiiltelefon iPhone 7plus on tagastatud omanikule Cheitlin Kaselaiule (VI kd, lk 13) - vabastada asitõendi staatusest;
13. Esemete üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel on Aivar Pedakule üle antud digitaalne isikutunnistus ja mälupulk (V kd, lk 152-153);
14. Esemete üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel on Cheitlin Kaselaiule tagastatud partnerkaart, AS Swedbank pangakaart, 4 isikutunnistust, sigaretipakk, tulemasin ja sularaha (VI kd, lk 13);
15. Esemete üleandmise-vastuvõtmise akti alusel on Geiro Hallikale üle antud mobiiltelefon Samsung S7 (VI kd, lk 54);
16. Esemete üleandmise-vastuvõtmise akti alusel on Agur Pedakule tagastatud mobiiltelefon Nokia Model 301 (VI kd, lk 118). Tagastada kriminaalasja juures olevad järgmised dokumendid:
17. Sõiduki Audi A4 registreerimismärgiga 736AVD 30.08.2017 müügilepingu originaal tagastada Mihkel Eigile (I kd, lk 185-188) ning jätta toimikusse koopia lepingust;
18. Sõiduki Audi A4 registreerimismärgiga 736AVD 31.10.2017 müügilepingu originaal tagastada Andres Vorsmanile (I kd, lk 206-210) ning jätta toimikusse koopia lepingust. Kohtu seisukoht kokkulepete osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides said süüdistatavad A. Pedak ja G. Hallikas aru kokkulepete sisust ja nõustusid nendega. Kohtuistungil kinnitasid süüdistatavad, et kokkulepete sõlmimine oli nende vaba tahe. Süüdistatavad nõustusid nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistustega. Süüdistatavad kinnitasid, et on teadlikud menetluskulude 11 tasumise kohustusest ja nõustusid menetluskulude tasumisega. Süüdistatavad taotlesid menetluskulude tasumise ajatamist. Prokurör, kaitsjad ja süüdistatavad jäid sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid need otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatavate selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatavate A. Pedaku ja G. Hallikase ning nende kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepped järgides

§-de 239−245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse süüdi tunnistada Agur Pedaku süüdistuses KarS § 212 lg 1 järgi ja Geiro Hallikase süüdistuses KarS § 212 lg 1 ja § 344 lg 1 järgi ning mõista neile karistused vastavalt kokkulepetele. Süüdistatavad A. Pedak ja G. Hallikas võtsid kokkuleppe sõlmimise käigus ja kohtuistungil kannatanu Pohjola Vakuutus OY (endine nimi OP Vakuutus OY) poolt esitatud tsiviilhagi õigeks. Süüdistatav A. Pedak võttis kokkuleppe sõlmimisel ja istungil õigeks ka kannatanu AB „Lietuvos draudimas“ poolt esitatud tsiviilhagi. Kohus rahuldab TsMS § 440 lg 1, VÕS § 127 lg 1, VÕS § 137 lg 1, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanute esitatud tsiviilhagid täielikult. Konfiskeerimine toimub kokkulepetes kajastatud korras ning asitõendite suhtes tuleb kohaldada meetmeid, mis nähtuvad süüdistatavate, nende kaitsjate ning prokuröri vahelistest kokkulepetest. Kohtu seisukoht menetluskulude osas

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Agur Pedaku menetluskuluks on

§ 175

lg 1 p 2 alusel tunnistajatele hüvitatud sõidukulud kokku 72,71 eurot,

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu kokku 2055 eurot,

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 421,20 eurot,

§ 175

lg 1 p 6 alusel sõiduki transpordikulu 29 eurot.

§ 175

lg 1 p 9 alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha, mille suurus

§ 179

lg 1 p 2 alusel on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot (alates

1. jaanuarist
2. a on kuupalga alammäär 654 eurot). Agur Pedak taotles menetluskulude ajatamist 1 aastaks. Võttes arvesse Agur Pedakuga sõlmitud kokkulepet, tema poolt istungil avaldatut, s.h tema varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg. 12

§ 180

lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista Agur Pedakult tunnistajatele hüvitatud sõidukulud kokku 72,71 eurot, ekspertiisikulu kokku 2055 eurot, kaitsjatasu 421,20 eurot, sõiduki transpordikulu 29 eurot ja sundraha 981 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 3558,91 eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Geiro Hallika menetluskuluks on

§ 175

lg 1 p 3 alusel käekirjaekspertiisi tegemise kulu 376 eurot,

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses määratud tasu summas 680,40 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 583,20 eurot.

§ 175

lg 1 p 9 alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha, mille suurus

§ 179

lg 1 p 2 alusel on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot (alates

1. jaanuarist
2. a on kuupalga alammäär 654 eurot). Geiro Hallikas taotles menetluskulude ajatamist 1 aastaks. Võttes arvesse Geiro Hallikasega sõlmitud kokkulepet, tema poolt istungil avaldatut, s.h tema varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg.

§ 180

lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista Geiro Hallikalt ekspertiisikulu 376 eurot, kaitsjatasu kokku 1263,60 eurot ja sundraha 981 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 2620,60 eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 13