Obsah (11)

§ 274§ 118§ 418§ 64§ 65§ 68§ 121§ 2§ 16§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Viru Maakohus 25. märts 2022 Jõhvi kohtumajas 1-21-419 (20244000847) Kohtunik Larissa Prokopenko Rahvakohtunikud

§-de 118 lg 1 p 1, 2; 121 lg 2 p 3; 418 lg 2 p 1 järgi üldmenetluse korras Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma Sergei Lehismaa, isikukood 37005082233, elukoht xxx, viibib Viru Vanglas, xxx, xxx, emakeel - xxx keel, töökoht xxx, varasemalt karistatud 8 korda, viimati: 15.02.2021 Viru Maakohtu otsusega

§ 274lg 2 p 3 alusel 2 aastat vangustust.

Karistuse kandmise algus 03.03.2021 Tõkend – vahistamine alates 10.09.2020. Advokaat Robert Sprengk Kaitsja Istungi toimumise aeg 18.10.2021, 19.10.2021, 14.02.2022, 17.02.2022, 23.02.2022, 07.03.2022 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 311, 313, 314, 315 kohus O T S U S T A S: SERGEI LEHISMAA süüdi tunnistada

§ 118lg 1 p 1, 2 järgi.

Mõista karistuseks 9 aastat vangistust. SERGEI LEHISMAA süüdi tunnistada

§ 418lg 2 p 1 järgi.

Mõista karistuseks 3 aastat vangistust. 1

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 10 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 järgi, suurendades mõistetud karistust eelmise 15.02.2021 otsusega mõistetud karistuse 2 aasta vangistusega, mõista liitkaristuseks 11 aastat vangistust. Arvata liitkaristusest maha kantud karistuse osa 1 aasta 22 päeva vangistust, mõistes kandmata karistuse osaks 9 aastat 11 kuud 8 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka vahi all viibitud aeg alates 10.09.2020 kuni 02.03.2021, s.o. 5 kuud 20 päeva, lugedes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 9 aastat 5 kuud 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 25.03.

1. Kohaldada Sergei Lehismaa suhtes käesolevas asjas tõkendit vahistamine alates kohtuotsuse kuulutamisest kuni otsuse jõustumiseni. Asitõendid: - Derssipluusid Adidas (roosa) ja Tommy Hilfiger (hall), antud hoiule PPA Ida prefektuuri – asitõendi hoiule võtmise akt nr 20ATH04008 - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - 2 pappkarpi DNA proovidega, 5 pappkarpi puuteproovidega, kondoom, 2 pappkarpi puuteproovidega ja lasujäägiproovid (8 tk) antud hoiule PPA Ida prefektuuri – asitõendi hoiule võtmise akt nr 20ATH04917 - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - lühikesed teksapüksid, 4+6+5=15 pappkarpi DNA proovidega – antud hoiule PPA Ida prefektuuri – asitõendi hoiule võtmise akt nr 20ATH04009 – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - kannatanu M.Ri viigipüksid - antud hoiule PPA Ida prefektuuri – asitõendi hoiule võtmise akt nr 20ATH05224 - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - kahtlustatava tossud Nike, dressipluus Adidas ja teksapüksid Pierre Cardin rihmaga - antud hoiule PPA Ida prefektuuri, asitõendi hoiule võtmise akt nr 20ATH05380 – tagastada Sergei Lehismaale; -Tele2 kõnekaardi alus, Tele2 SIM-kaart, Iirimaa SIM-kaart, mobiiltelefon Apple Iphone 7 ümbrises koos sinise kaardiga - antud hoiule PPA Ida prefektuuri, asitõendi hoiule võtmise akt nr 20ATH05432 - tagastada Sergei Lehismaale. Rahuldada vandeadvokaadi Robert Sprengk taotlus ja määrata tema poolt kaitsealusele Sergei Lehismaale osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 1485,60 eurot (kohtuistungil osalemise eest 1004 eurot, sõiduki kulu 234 eurot, käibemaks 247,60 eurot). Menetluskulud antud asjas on: 1635 eurot sundraha, 420 eurot tulirelva ekspertiis, 84 eurot isiku kohtuarstlik ekspertiis, 912 eurot DNA ekspertiis, 540 eurot lasujäägi ekspertiis, 1098,52 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses, 794,40+1485,60 eurot kaitsjatasu kohtumenetluses. Välja mõista Sergei Lehismaalt menetluskulud: 654 eurot sundraha, 1956 eurot ekspertiisitasud, 1819,20 eurot kaitsjatasu. 2 KrMS § 180 lg 1 alusel jätta riigi kanda ülejäänud kaitsja tasu 460,80 eurot. Ülejäänud sundraha jätta välja mõistmata sesoses hiljem tuvastatud kogumiga. Menetluskulud summas 4429,20 eurot tuleb tasuda 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700010638 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
2. märtsist 2022.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates
3. aprillist 2022.a. 13.aprillis on Viru Maakohtu kohtumäärusega pikendatud tervikteksti saadavuse aeg kuni 16.maini
4. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistus Sergei Lehismaad süüdistatakse ja on antud kohtu alla selles, et 06.09.2020 umbes kella 05.00 ajal aadressil xxx tulistas Sergei Lehismaa alaealise (16-aastase) K.K.K´i juuresolekul üks kord M Ri vasaku jala reie piirkonda tuvastamata tulirelvast. Vastavalt isiku ekspertiisi aktile nr 20E-IDI0076 esinesid M Ril haiglasse pöördumisel järgmised vigastused: haav vasaku reie eespinnal, vasaku reieluu hulgikillunenud murd, võõrkeha haavakanali lõpus (kuul), antud vigastus arvestades võõrkeha haavakanali lõpus, tekkis tulirelva, mille pihtamislaenguks võis olla kuul, toimel. Hulgikillunenud reieluu murruga reie lasuvigastus, ohustades elu vigastuste tekitamise momendil, põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse. M.Ri paranemine võib võtta aega mitte vähem kui pool aastat. Oma teoga pani Sergei Lehismaa toime tervisekahjustuse tekitamise, millega oli põhjustatud oht elule ja tervisehäire, mis kestab vähemalt 4 kuud, s.o.

§ 118lg 1 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse Sergei Lehismaad selles, et olles eelnevalt karistatud 23.05.2003 IdaViru Maakohtu otsusega KrK § 100, § 15 lg 2-101 p 5 järgi; 21.11.2003 Ida-Viru Maakohtu otsusega KrK § 101 p 7 ja 8 järgi ning Viru Maakohtu 18.12.2014.a. otsusega

§ 121

järgi, peksis 06.09.2020 kella 05:00 paiku aadressil xxx asuva korteri esikus peale tuvastamata tulirelvast kannatanu M.Ri vasaku reie piirkonda tulistamist koos K K Kiga kannatanut M.Ri jalaga, lüües teda pea, keha ja vigastatud jala piirkonda. Oma tegevusega tekitas Sergei Lehismaa M Rile tugevat füüsilist valu. Oma teoga pani Sergei Lehismaa toime korduvalt teise inimese valu tekitava väärkohtlemise, s.o.

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3 Samuti Sergei Lehismaad süüdistatakse selles, et olles eelnevalt karistatud Kohtla-Järve Linnakohtu 07.08.2002 kohtuotsusega KrK § 207 lg 3¹ järgi, 06.09.2020 umbes kella 05.00 ajal, aadressil xxx tulistas temal kaasas olnud tuvastamata tulirelvast, mille omandas tuvastamata ajal, omamata seejuures vastavat relvaluba, üks kord M.Ri vasaku jala reie piirkonda. SA Ida-Viru Keskhaiglas toimunud operatsiooni käigus eemaldati M.Ril vasaku jala haavakanali lõpust kuul. Vastavalt tulirelvaekspertiisi aktile nr 20E-TB0115 kuulub ekspertiisiks esitatud püstolipadruni kaliiber 9x17 mm tehasetoodanguna valmistatud kuul laskemoona komponentide hulka. /Kuul on RelvS § 17 lg 1 p 3 järgi padrunikomponent./ Esitatud kuul on lastud 9x17 mm kaliibrilisest püstolist, mille rauaõõnel on 6 parempidist 0,7 kuni 0,8 mm laiust vindivälja, nt Sig Sauer P230, Llama Especial, Mauser HSC, Feg PPH, Feg PA-63, Tanfoglio GT380 jpt. /Lähtudes Relvaseaduse §-st 12 lg 3, tulirelvad liigitatakse relvaraua õõne järgi ning selle paragrahvi lg 3 p2 kohaselt vintraudne on tulirelv, mille relvaraua õõnes on vintsooned./ Oma tegevustega rikkus S.Lehismaa Relvaseaduse (RelvS) § 19 lg 2 /piiratud tsiviilkäibega relvi võib soetada käesoleva §-s 32 sätestatud relvasoetamisloa alusel koos järgneva registreerimisega relvaomaniku või -valdaja nimele/ ja lg3 /piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid võib soetada käesoleva seaduse §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel/, RelvS § 32 lg 1 /piiratud tisiviilkäibega relva soetamiseks on vajalik soetamisluba/, RelvS § 45 lg 1 /relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena/. Oma teoga pani Sergei Lehismaa toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise, kui see on toime pandud vähemalt teist korda, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 418lg 2 p 1 järgi.

II Kohtu järeldused süüdistuse osas

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Kaitsja vaidles vastu sideettevõtjalt saadud andmete protokolli tõendina vastuvõtmisele, kuna tegemist lubamatu tõendiga. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga. Alates 07.10.2020 tuleb õigusvastaselt säilitatud andmete kasutamisegatoimunud eraelu puutumatuse rikkumist käsitada tahtliku ja olulisena, olenemata sellest, kas loa andmete saamiseks annab (andis) prokuratuur või kohus. Mõlemal juhul kaasneb kirjeldatud rikkumisega keeld kasutada saadud andmeid kriminaalmenetluses tõendina (RKKKL 1-166179). Vaatamata sellele, et Sergei Lehismaale süüks pandud kuritegu on toimepandud 06.09.2020, toimiku materjalidest (k 1 tl 176-180) tuleneb, et prokurör andis loa sideettevõtjalt andmise nõudmiseks 03.11.2020 ja protokoll on koostatud 24.11.2020, st peale 07.10.2020 (peale La 4 Quadrature du Neti otsust), seega sideettevõtjalt saadud andmete protokoll on lubamatu tõend ning kohus jätab protokolli tõendite kogumist välja. Tunnistajad K K ja E K andsid kohtuistungil ütlusi, kuid kõikide tähtsust olevate asjaolude kohta seletasid mõlemad tunnistajad, et just nimelt neid asjaolusid nad ei mäleta. Kohus suhtub tunnistajate ütlustesse kriitiliselt, arvestades tunnistajate kohapel politseile antud seletusi ja kohtuistungil antud ütlusi, mis on ümber lükatud teiste tõenditega, samuti tunnistajate „lünklik“ mälu, ei ole kohtu hinnangul, tunnistajate ütlused eluliselt usutavad ja usaldusväärsed. Süüdistatava Sergei Lehismaa ütlusi loeb kohus ebausaldusväärseteks, sest on need vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. Kohus loeb kohtuistungil kõiki teisi uuritud kirjalikke tõendeid usaldusväärseteks tõenditeks. Tõendid on lubatavad, on jälgitav dokumentaalsete tõendite päritolu, tõendid on kooskõlas oma vahel, ning kohtul puudub alus kahelda tõendite usaldusväärsuses. Kannatanu M Ri, tunnistajate N Vi, A F, E M, Z K, ekspertide P K ja M T ütlused langevad kokku omavahel, ütlustes ei ole olulisi vastuolusid, ütlused on kinnitatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega – sündmuskoha vaatluse protokoll, kiirabikaart, patsiendikaart, isiku kohtuarstlik ekspertiisiakt, DNA ekspertiisiakt, tulirelva ekspertiisiakt, lasujäägi ekspertiisiakt, asitõendite vaatluse protokollidega (kuuli vaatlus, riiete vaatlus, valekaamerate salvestised, kõne häirekeskusesse, politsei rinnakaamerate salvestused). Kohus loeb kannatanu ja antud tunnistajate ütlusi usaldusväärseteks tõenditeks ja tugineb nendele kohtuotsuse tegemisel. Kohus ei pea põhjendatuks Sergei Lehismaa eraldi süüdistust

§ 121

lg 2 p 3 järgi, kuna tegu on hõlmatud

§ 118lg 1 järgi saabunud enamohtliku tagajärjega.

Süüdistus

118 lg 1 p 1, 2 ja § 121 lg 2 p 3 järgi Sergei Lehismaale on esitatud süüdistus

§ 118

lg 1 p 1, 2 järgi selles, et ta pani toime kuriteo, millega tekitas kannatanule M Rile ohu elule ning tervisehäire, mis kestis vähemalt 4 kuud. Nimelt selles, et 06.09.2020 umbes kella 05.00 ajal aadressil xxx tulistas Sergei Lehismaa üks kord M Ri vasaku jala reie piirkonda tuvastamata tulirelvast. Vastavalt isiku ekspertiisi aktile nr 20E-IDI0076 esinesid M Ril haiglasse pöördumisel järgmised vigastused: haav vasaku reie eespinnal, vasaku reieluu hulgikillunenud murd, võõrkeha haavakanali lõpus (kuul), antud vigastus arvestades võõrkeha haavakanali lõpus, tekkis tulirelva, mille pihtamislaenguks võis olla kuul, toimel. Hulgikillunenud reieluu murruga reie lasuvigastus, ohustades elu vigastuste tekitamise momendil, põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse. M.Ri paranemine võib võtta aega mitte vähem kui pool aastat. Peale selle süüdistatakse Sergei Lehismaad selles, et olles eelnevalt karistatud 23.05.2003 IdaViru Maakohtu otsusega KrK § 100, § 15 lg 2-101 p 5 järgi; 21.11.2003 Ida-Viru Maakohtu otsusega KrK § 101 p 7 ja 8 järgi ning Viru Maakohtu 18.12.2014.a. otsusega

§ 121

järgi, peksis 06.09.2020 kella 05:00 paiku aadressil xxx asuva korteri esikus peale tuvastamata tulirelvast kannatanu M.Ri vasaku reie piirkonda tulistamist koos K K Kiga kannatanut M.Ri jalaga, lüües teda pea, keha ja vigastatud jala piirkonda. Oma tegevusega tekitas Sergei Lehismaa M Rile tugevat füüsilist valu. Oma teoga pani Sergei Lehismaa toime korduvalt teise inimese valu tekitava väärkohtlemise, s.o.

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

5 Kannatanu M Ri ütluste kohaselt tutvus ta Sergei Lehismaaga 05.06.2020 E M juures. Umbes 20 minuti pärast läksid Sergei Lehismaa ja E K minema ja E tuli tagasi umbes poole tunni pärast. Nad tarvitasid hilisööni alkoholi ja ta otsustas koos E ja tema pojaga sõita E juurde. E ei jõudnud veel last magama panna, kui tulid K K ja Sergei Lehismaa. Nad olid tema suhtes agressiivsed, küsisid, mida ta sinna unustas. Käskisid ruttu riidesse panna ja kaduda. Ta läks esikusse, pani tossud ja jope ning siis hakkasid K ja Sergei teda tõukama. Sergei võttis püstoli ja tulistas talle vasakusse reide. Siis lõi K teda vigastatud jalga, ülespoole põlve. Ka Sergei lõi teda, kuid ta ei oska öelda, kuhu. Lööke oli palju. Sergei Lehismaa lahkus korterist ja umbes 10 minuti pärast, kui tema valu veidi vaibus, aitas K teda korterist välja. Haiglas oli ta 2,5 nädalat, karkudega käis 10 kuud ja talle määrati invaliidsus. Kannatanu ütlusi kinnitavad kiirabikaart (I kd lk 92-93) ja patsiendikaart (I kd lk 94-97). Kiirabikaardi xxx kohaselt M R toimetati 06.09.2020 xxx trepikojast teadmata relvast tekitatud haavaga haiglasse, tuvastati, et M.R ka pekstud. Diagnoositi reieluu murd, lahtine puusa- ja reiehaav, lasuvigastus. Tulistati traumaatilisest relvast vasakusse reide, peale seda peksti jalaga sama piirkonda. Patsiendikaardi nr xxx kohaselt oli M Ril 06.09.2020 tuvastatud kinnine luumurd nähtava dislokatsiooniga pikkusesse või nurka suurtel toruluudel. Teda tulistati reide õhupüstolist tundmatu inimese poolt. Pärast seda löödi teda erinevatesse kohtadesse. Samuti nähtub politsei rinnakaamera P18194 salvestuselt, et 06.09.2020 kell 05.18. trepikojas trepiastmel istub kannatanu ja haarab vasakust jalast kinni. Pükstel vasaku reie piirkonnas on tume plekk. Korteris nr xxx viibivad E ja K K ning magav laps. Asitõendi vaatlusprotokollis, I kd lk 131-134, vaadeldi M Ri halle ruudulisi viigipükse. Mõlemad püksisääred on esiküljelt lahti lõigatud ning veremäärdumistega. Tunnistaja E M kinnitas kohtus, et 05.09.2020 olid tema juures külas M R, E K ja Sergei Lehismaa ning E poeg S. E ja Sergei läksid umbes 15 minuti pärast ära, jättes lapse tema juurde. E tuli tagasi tunni aja pärast. Mil ei olnud värskeid vigastusi ja tema juures ta ka vigastusi ei saanud. Konflikti tema juures ei olnud. Kui ta magama läks, olid E ja M köögis. M sõitis koos Ega ära öösel. Vastu hommikut helistas talle E, kõne oli segane, et õues midagi toimus, trepil on veri. Siis helistas talle M ja ütles, et on haiglas, teda tulistati E juures. Ütles, et koju tulid E vanem poeg ja Sergei. M ei öelnud, kes teda tulistas. Pärast rääkis M, et teda tulistas Sergei, K viis sissekäiku ja ütles, et ta ei karjuks, naabrid kutsusid kiirabi. Kohus leiab, et tunnistaja E.M ütluseid saab kasutada tõendina KrMS § 66 lg 21 p 2 alusel, kuna ta sai sündmuste asjaoludest teda kannatanult, kes oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning kohtul puudub alus arvata, et kannatanu moonutas tõde. Tunnistajad N V ja A F, kes elasid E K korterist korrus allpool, kuulsid 06.09.2020 varahommikul korterist nr xxx karjeid ja müra, keegi nagu kukkus. Siis läksid kolm meest trepikotta. V kutsus politsei. Asitõendi vaatlusprotokollis I kd lk 171-175, vaadeldi häirekeskusesse 06.09.2020 kell 05.04 tehtud kõnet, kus teatatakse, et trepikojas xxx pekstakse meest. 06.09.2020 sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga, I kd lk 1-15 nähtub, et aadressil xxx kolmanda ja neljanda korruse vahemademel avastati verekahtlast määrdumist. Korteri xxx ukse siseküljel avastati verekahtlane määrdumine. Esiku peeglilt ja põrandalt avastati verekahtlast määrdumist. Kaasa võeti roosa ning hall dressipluus, sinine jope. 6 Isiku kohtuarstlik ekspertiisiakti 20E-IDI0076, lk 98-108 kohaselt esinesid M Ril haiglasse pöördumisel: haav vasaku reie eespinnal, vasaku reieluu hulgikillunenud murd, võõrkeha haavakanali lõpus (kuul). Hulgikillunenud reieluu murruga reie lasuvigastus, ohustades elu vigastuste tekitamise momendil, põhjustas eluohtliku tervisekahjustuse. M. Ri paranemine võib võtta aega mitte vähem kui pool aastat. Perearstilt saadud vastuse, II kd lk 184-185, kohaselt M Ri töövõimetuslehte pikendati 25.10.2020, käib karkudega. Tervenemisprotsess võib venida kuni poole aastani. Kohus leiab, et kannatanu M Ri, tunnistajate E M, N Vi ja A F ütlustega ning sündmuskoha vaatluse protokolli, asitõendi vaatlusprotokolli, kiirabikaardi, patsiendikaardi, isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktiga nr xxx ja häirekeskusesse tehtud kõnega on kinnitust leidnud, et 06.09.2020 varahommikul tulistati xxx korteris kannatanut vasakusse reide, millega tekitati temale süüdistuses nimetatud vigastused. Samuti M R peksti, millega tekitati füüsiline valu. Isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti kohaselt hulgikillunenud reieluu murruga reie lasuvigastus põhjustas eluohtliku tervisekahjustuse ning M. Ri paranemine võib võtta aega mitte vähem kui pool aastat. Seega on leidnud kinnitust

118 lg 1 p 1, 2 objektiivne koosseis. Kohtul tuleb tuvastada, kas nimetatud raske tervisekahjustus ja füüsiline valu oli M.Rile tekitatud Sergei Lehismaa poolt. Kannatanu M.R kinnitas kohtus, et just Sergei Lehismaa, kellega ta oli tutvunud 05.09.2020 E. M juures, tuli ööl vastu 06.09.2020 E K korterisse aadressil xxx ning tulistas temale vasakusse reide. Pärast seda lõi teda jalgadega erinevatesse keha piirkondadesse. Kannatanu ütlused on kooskõlas ka äratundmiseks esitamise protokolliga, II kd lk 97-100, kus M R tundis esitatud fotodelt ära Sergei Lehismaa, kes haaras püstoli ja vajutas päästikule. Pärast hakkas koos K Kiga teda peksta. Kohtuistungil kinnitas ka kannatanu, et süüdistatav Sergei Lehismaa on see sama isik, kes 06.09.2020 tulistas ja peksis teda. Asjaolu, et M.R ütles politseile sündmuskohal, et ei tea, kes teda tulistas, tulenes tema sõnul sellest, et ta oli tugevast valust šokis. Kohus peab seda eluliselt usutavaks. Politsei rinnakaamera salvestisest on näha, millises seisundis viibis kannatanu vara hommikul 06.09.2020 - temasse tulistati, ta sai laskehaava, tundis tugevat valu ja oli sellises seisundis, mis ei võimaldanud tal anda adekvaatseid seletusi. Meditsiinilistes dokumentides on ka sündmuse kirjeldus pandud esialgsete kannatanu seletuste alusel. Objektiivselt (kiirabikaart tl 92-93 k1) kiirabitöötajate poolt tuvastatud „hulgalist verd, teadvuse kaotanud isik toimetatakse kiirabi poolt Ida-Viru Keskhaiglasse“. Samuti kannatanu esialgsed ütlused, et teda tulistati traumaatilisest relvast loeb kohus ekslikeks, sest tulirelva ekspertiisiakti abil on tuvastatud, et kannanatu reie haav on tekitatud tulirelvast lastud kuuliga. Kohtu hinnangul on kannanatu M Ri ütlused usaldusväärsed ning kinnitatud teiste kogutud tõenditega. M R osutab otse Sergei Lehismaale kui kuriteo toimepanijale. M R ja Sergei Lehismaa ei ole üks teisega tuttavad ning kohtu hinnangul ei ole kannatanul alust laimata S.Lehismaad. Sergei Lehismaa ütlustesse, et kannatanu laimab teda peale, sest tal oli kannatanuga varem baaris konflikt ning politsei on huvitatud tema kinni pidamisest, suhtub kohus kriitiliselt. Kannatanu seletas, et ta ei mäleta mingeid konflikte S.Lehismaaga, samuti on vähetõenäoline, et politseitöötajatel on erisuhtumine justnimelt Sergei Lehismaasse. E Ki naaber N V, kes elab korrus allpool, selgitas kohtus, et kuulnud karjeid korterist xxx, läks ta ukse juurde ja nägi uksesilmast, et kolmandale korrusele tulid kaks meest ja kannatanu. Trepikoda oli valgustatud. Üks mees oli noor, 18-20 aastane, pikemat kasvu ja teine tumeda 7 peaga 45-50 aastane. Ka tema elukaaslane A F vaatas usesilmast ja kirjeldas talle isikuid. Politseis tundis fotodelt ära isiku elukaaslase kirjelduste järgi. Äratundmiseks esitamise protokollis II kd lk 101-105, tundis N V esitatud fotodelt ära Sergei Lehismaa, keda ta nägi läbi uksesilma 06.09.2020 kella 05.00 paiku trepikojast lahkumas. Tunnistaja A F ütluste kohaselt nägi ta ööl vastu 06.09.2020 pärast ülemisel korrusel toimunud kaklust ja karjumist uksesilmast kahte meest 3 ja 4 korrusel vahel rääkimas. Siis tuli nende juurde veel noorem mees ja kui oli näha politsei vilkureid, vanem mees lahkus. Tunnistajad N V ja A F jälgisid sündmusi uksesilma kaudu korda mööda ning sellest on kohtu hinnagul tingitud mõned ebaolulised vastuolud tunnistajate ütlustes. Uurimiseksperimendi protokollis II kd lk 106-116, tehti eksperimendi käigus kindlaks, et läbi korteri nr xxx uksesilma võib hästi näha inimest, kes läheb trepist alla 4 korruselt 3 korrusele. Arvestades uurimiseksperimendi tulemusi, leiab kohus, et N V ja A F võisid enda korteri usesilmast näha piisavalt hästi trepikojas viibivaid isikuid, et jätta meelde nende välimus ja tunda isik ära fotode järgi. Asitõendi vaatlusprotokolli, I kd lk 152-154, kohaselt xxx asuva xxx turvakaamera vaatab vanalinna poole (sissekäigust, kus asub korter xxx, vastas suunas). Asitõendi vaatlusprotokollis, I kd lk 155-161, vaadeldi xxx valvekaamera 06.09.2020 salvestist. Kaamera on paigaldatud aadressile xxx. Kell 05.08.25 ilmus kaadrisse mees nr 1, kes kõnnib vanalinna suunas. Mehel on lühikesed juuksed, seljas pikkade varrukatega jakk, jalas pikad püksid, Nike spordijalatsid. Diagonaalselt üle rindkere kannab meeste õlakotti. Kell 05.12.51 ilmub kaadrisse mees nr 2, liikudes vanalinna suunas. Mehel on lühikesed tumedad juuksed, seljas jakk, lühikesed püksid ja pimedas helendavate taldadega spordijalatsid. Vasakus käes helendava ekraaniga mobiiltelefon, hoiab midagi paremas käes. Mööda sõidab vilkuritega politseiauto. Kell 05.14.58 ilmub kaadrisse mees nr 2 vanalinna poolt, käes helendav telefon, paremas käes midagi enam ei ole. Uurimiseksperimendi protokolli, I kd lk 162-170, kohaselt tehti eksperimenti xxx juures xxx pimedal ajal 14.12.

1. Esimese katse käigus kasutati Sergei Lehismaa elukoha läbiotsimisel ära võetud musta värvi dressipluusi Adidas. Tulemusena tehti kindlaks, et xxx kuuluv väline kuppelkaamera muudab musta värvi dressipluusi värvi heledaks. Sama tooni jakk on näha ka 06.09.2020 kell 05.08 sama kaamera poolt tehtud salvestusel. Asitõendi vaatlusprotokollis, I kd lk 135-142, vaadeldi CD plaati 06.09.2020 xxx valvekaamera salvestusega. Kell 05.27.37 on näha tumeda jaki ja tumedate pükste, õlakoti ning valge talla ja tumedate pealsetega Nike spordijalatsitega meesterahvas, kes tuleb kaupluse serva ääres xxx tänava poolt. Üle parkimisplatsi minnes hakkab ta jooksma sissesõidutee suunas. Mees tuleb kaupluse juurde tagasi kell 05.
2. Kell 05.36 kõnnib mees läheneva takso suunas, istub taksosse ja sõidab Tallinn-Narva mnt suunas. Sergei Lehismaa kinnitas kohtuistungil, et xxx valvekaamera salvestusel on tema. Kohus võrdles xxx turvakaamera salvestusel olevat meesterahvast nr 1 xxx valvekaamera salvestusel oleva Sergei Lehismaa välimuse ja riietusega ning tuvastas, et mõlemal videol on isikul selgas tume jakk, õlakott vasakul puusal ja tumadate pealsete ja valge tallaga Nike spordijalatsid. Asitõendi vaatlusprotokoll ja DVD, I kd lk 143-151, vaadeldi xxx asuva kaupluse xxx valvekaamera 06.09.2020 salvestist. Failist „Parkla“ on näha tühja parklat ja xxx sõiduteed. Puude varjust on näha xxx parklat ja hoonet. Kell 05.35 sõidab xxx parkimisplatsilt xxx hele takso, kes keerab Tallinn-Narva mnt suunas. 8 Tunnistaja Z K andis ütlusi, et töötas taksojuhina ja 06.09.2020 öösel sai väljakutse KohtlaJärve xxx juurde, sõitis Iidlasse. Kliendiks oli noormees, kes sarnaneb saalis viibivaga (S.Lehismaa), rääkis vene keeles. Riietust ei mäleta. Politseis näidati talle fotosid, kuid ta ei tundnud kedagi ära (äratundmiseks esitamise protokoll, II kd lk 117-123). 10.09.2020 teostati läbiotsimist Sergei Lehismaa elukohas aadressil xxx. Ära võeti sularaha 90 eurot, mobiiltelefon Nokia, nutitelefon Samsung, sinised teksapüksid, sinised tossud Tommy Hilfiger, sinised tossud Lacoste, musta värvi nahast Nike saapad, musta värvi tossud Nike, musta värvi dressipluus Adidas. (I kd lk 19-25) Asitõendi vaatlusprotokollis, I kd lk 61-91, vaadeldi musti teksaseid Pierre Cardin; tumesiniseid tenniseid Tommy Hilfiger, mille parema jalatsi siseküljel avastati veremäärdumine; tumesiniseid jalatseid Lacoste, mille parema jalatsi esiosas ja keele äärel avastati veremäärdumine; musta värvi Nike matkajalatseid; musta värvi dressipluusi Adidas, millel avastati veremäärdumised. Dressipluusi vasakul varrukal, kapuutsi õmblusest 34 cm ja varruka vahetüki tagumisest õmblusest 10,5 cm ning kapuutsi õmblusest 38 cm ja varruka vahetüki tagumisest õmblusest 8 cm kaugusel asuvad 2 cm ja 1,5 cm läbimõõduga vereplekid. Võeti puuteproovid. Ülalnimetatud tõenditest (asitõendite vaatlusprotokollid, läbiotsimise protokoll, tunnistaja Z.K ütlused, S.Lehismaa kinnitus, et xxx juures viibiv meesterahvas on tema) selgub, et 06.09.2020 xxx juures kõndiva meesterahva riietus on sarnane kaupluse - xxx - juures oleva meesterahva riietega ning S.Lehismaa elukohast ära võetud riideesemetega/ musta värvi Nike matkajalatseid, musta värvi dressipluusi Adidas/. Antud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et 06.09.2020 kell 05.08.25 xxx maja juures kõndiv meesterahvas oli Sergei Lehismaa. Süüdistatav Sergei Lehismaa end süüdi ei tunnistanud, selgitas, et oli E Ki ja tema pojaga külas El. Sinna tuli ka R, tõi alkoholi. Ta oli E juures 30-40 minutit ja siis nad läksid Ega tema juurde. Tunni aja pärast viskas ta E välja. Kesköö paiku läks ta ühe naistuttava juurde Outokumpu tänaval ja oli seal kuni hommikuni, poole kuueni. Lahkus sealt 10 minutit enne takso kutsumist ja läks poe juurde, kutsus takso ja sõitis koju. Tema pole Rit jalga tulistanud. S.Lehismaa keeldus avaldamast naistuttava nime ja elukohta, kelle juures ta väidetavalt ööl vastu 06.09.2020 viibis. Riigikohus on lahendis 3-1-1-85-07 selgitanud, et juhul, mil süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Käesolevas kriminaalasjas ei ole S.Lehismaa esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta viibis kuriteo toimepanemise ajal teises kohas. Uurimisasutusel ja kohtul puudus võimalus S.Lehismaa ütluste kontrollimiseks. Asõtõendi vaatlusprotokolli (tl 171-175) kohaselt teatati sündmusest 06.09.2020 kell 05.04.
3. Asjaolu, et S.Lehismaa vahetult pärast kuriteo toimepanemist (06.09.2020 kell 05.08.25) viibis Kohtla-Järvel xxx maja juures, sealt läks kaupluse xxx juurde, kus ootas ja seejärel istus taksosse, lükkab Sergei Lehismaa ütlusi, et ta viibis Kohtla-Järvel xxx tänaval 9 tuttava naisterahva juures, sest selleks, et xxx tänavalt sattuda xxx juurde, ei ole vaja minna xxx kaudu vanalinna poole. Kohus vaatas ka alla 14-aastase isiku S K ülekuulamise salvestust, milles ta rääkis, et käis emaga tema sõbranna juures. Tänaval kohtusid nad mehega, kes tuli nendega sinna kaasa. Varem on ta seda meest samuti näinud, käisid koos kalal. Kodus, kui ta magas, kuulis karjeid ja pauku, hakkas nutma. Nende juures oli ka ema sõber M, K oli baaris ja tuli mingi mehega, kellel oli must jope. Mees sarnanes mehele, kellega nad külas olid. Tunnistajad E M ning kannatanu M R ja süüdistatav Sergei Lehismaa kinnitasid kohtus, et E K tuli 05.09.2020 päeval külla E.M juurde koos oma poja Si ja Sergei Lehismaaga. Seega leidis S K, et ööl vastu 06.09.2020 nende korterisse mustas jopes tulnud mees sarnanes Sergei Lehismaaga. DNA ekspertiisi akti 20E-GE1054 (I kd lk 114-124) kohaselt musta värvi dressipluusilt (Adidas, mis võeti ära läbiotsimisel Lehismaa korteris) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on kokkulangev M Ri DNA-profiiliga. Peamine DNA-profiili saamine on 10-23 korda tõenäolisem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb M Rilt võrreldes sellega, kui bioloogiline materjali pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. DNA oli saadud dressipluusi vasaku varruka ülemisel poolel olnud veremäärdumisest (EKEI vastus II kd lk 187-189) ning seega ei pea kohus usutavaks, et M.Ri DNA oli sattunud Sergei Lehismaa dressipluusile nende kokkupuutel E M korteris samasse kohta, kus oli ka veremäärdumine. Peale selle kinnitas E.M, et M.Ril ei olnud tema juures olles värskeid vigastusi ning seega ei saanud tema veri sattuda S.Lehismaa dressipluusi varrukale M korteris viibimise ajal. Sergei Lehismaa kätelt võeti 10.09.2020 lasujäägi proovid. (Ekspertiisimaterjali võtmise protokoll, I kd lk 26-27) Lasujäägi andmelehe, I kd lk 28, kohaselt on tulistamisest möödas rohkem kui 72 h ning käed mitu korda puhktaks pestud. Lasujäägi ekspertiisiakti 20E-AE0005, I kd lk 125-130 kohaselt proovidelt, mis on võetud Sergei Lehismaa kätelt, leidub üksikuid mikroosakesi, mis on iseloomulikud tulirelvast tulistamisel tekkivatele põlemisjääkidele. Suure ajavahemiku tõttu (4 päeva) uuritava sündmuse ja proovide võtmise vahel ei ole võimalik seostada kätelt leitud lasujäägi osakesi uuritava sündmusega. Dressipluusilt Adidas võetud proovides leidub mikroosakesi, mis on iseloomulikud tulirelvast tulistamisel tekkivatele põlemisjääkidele. Taskute piirkonnast võetud proovidel leidub lasujäägi osakesi ohtralt. Rihmaga teksapükstelt leiti parema tasku piirkonnast üksikuid mikroosakesi, mis on iseloomulikud tulirelvast tulistamisel tekkivatele põlemisjääkidele. Ekspert M T selgitas kohtuistungil, et tulirelva kasutamisel jäävad lasujäljed kätele ja riiete varruka otstele, taskutesse ja mujale piirkondadele kanduvad nad siis, kui käed pannakse taskusse ja toimub teine kandumine. Võib toimuda ka vastupidine kandumine, kui panna puhas käsi määrdunud taskusse. Paukpadruni korral ei ole lasujäägid tuvastatavad, kas oli kasutaud kuuli või mitte. Pürotehnika kasutamine ja piduriklotside tolm on eristatav tulirelva kasutamisest. Pärast riiete pesu võib alles jääda väga nõrk jälg. Kätele võivad jääda lasujäägid ka peale esimest pesu, kuid mitte 4 päeva möödudes. Kui mingil piirkonnal on rohkelt osakesi, siis on nad kandunud tulistamise käigus, aga kui väheses määras või üksikult, siis võib olla kandunud tulirelva katsumisest. Ohtralt võib taskuäärtel olla osakesi, kui määrdunud käed on pandud taskusse või relv on pandud taskusse. 10 Sergei Lehismaa selgitas kohtuistungil, et enne 05-06.09 ei kasutanud ta tulirelva. Augusti lõpus 2020 kasutas I G kuuluvat trumliga revolvrit metsas pudelite pihta tulistamiseks. S.Lehismaa ei ole kohtuistungil teatanud „S G“ andmeid, et kohtul oleks võimalus ütlusi kontrollida. Kohus leiab, et Sergei Lehismaa ütlused ei ole usaldusväärsed ning tema süü on kinnitatud kogu kriminaalasjas kogutud tõenditega. Arvestades kriminaalasjas kogutud tõendeid – kannatanu M Ri ütlusi, kes osutab Sergei Lehismaale kui isikule, kes pani toime tema vastu kuriteo; tunnistaja E M ütlusi, kes kinnitas, et pärast sündmust rääkis M, et teda tulistas Sergei; tunnistaja S K ütlused, kes selets, et nende korteris oli sarnane S.Lehismaale mees ja tunnistaja kuulis karjed ja pauku; tunnistajate N Vi ja A F ütlusi, mille kohaselt nägid nad trepikojas ka vanema meesterahva ning äratundmiseks esitamise protokolli, kus N V tundis Sergei Lehismaa ära; asitõendi vaatlusprotokolle, kus turvakaamerate (xxx juures ja xxx juures) salvististest on näha ühte ja sama isikut, läbiotsimise protokolli, DNA ja lasujäägi ekspertiisi akte, mille abil on kindlaks tehtud, et vahetult peale kuritegude toimepanemist viibis Sergei Lehismaa kuriteo paiga kõrval ning tema dressipluusilt Adidas on leitud kannatanu M Ri DNA täisprofiili ja tulirelvast tulistamisel tekkinud põlemisjäägid ning põlemisjäägid leitud ka Sergei Lehismaa kätest, ning koostoimes ka teiste kogutud tõenditega loeb kohus tuvastatuks, et 06.09.2020 umbes kella 05.00 ajal aadressil xxx tulistas Sergei Lehismaa alaealise (16-aastase) K.K.K´i juuresolekul üks kord M Ri vasaku jala reie piirkonda tuvastamata tulirelvast ja seejärel koos K K Kiga lõi kannatanut M.Ri jalaga, lüües teda pea ja keha piirkonda. K K andis kohtus tunnistajana ütlusi, et tema suhtes oli algatatud kriminaalmenetlus seoses Ri väärkohtlemisega, kuid see lõpetati ära. Ta püüdis Rit oma korterist välja lükata. Kui ta üksinda koju tuli, oli R juba seal. Ta oli purjus ja ei mäleta midagi. Lasku ega pauku ei mäleta. Politsei rinnakaamerate P24144, P18194, P20144, P32708 ja P19870 salvestustest on näha, et K K on adekvaatses seisundis ning saab ümbritsevast aru, kuid väitis, et magas ja midagi ei näinud. Kohtuistungil andis ta ütlusi, ei tema kortreris ööl vastu 06.09.2020 sündmusi ta ei mäleta. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et K.K ei mäleta haavatud kannatanuga seotud sündmusi ööl vastu 06.09.2020, kuid mäletab, kuidas suvel 2020 käis ta koos ema, venna ja S.Lehismaaga kalal. Samuti oli K.K kinni peetud 06.09.2020 (II kd lk 177-181) ning tema suhtes oli algatatud kriminaalmenetlus M.Ri kehalises väärkohtlemises. Seega peaks ta neid sündmusi ka preagu veel hästi mäletama. Tunnistaja E K andis kohtuistumgil ütlusi, et ta läks õhtul E M juurde külla, M R oli seal. Temaga koos oli noorem poeg. Sergei Lehismaa oli ka alguses seal. Ta ei olnud külas kaua ja keegi kutsus neile takso, M otsustas koos nendega sõita. Tema korterisse tuli ka M. Ta pani last magama ja siis tuli K koju, ta avas talle ukse ja läks magama. Siis ta kuulis trepikojast jubedaid karjeid, uks oli lahti. M istus trepil, nägi Ki varju, oli pime. Tuli politsei ja viis Ki kaasa. Politsei rinnakaamerate P24144, P18194, P20144, P32708 ja P19870 salvestustest on näha, et E K magab, kuid ütlusi toimunud kohta ei anna. Tunnistaja E K ja K K ütlused on ümber lükatud kannatanu M.Ri ütlustega, kes kinnitas, et E hoidis last elutoas ja karjus „Mis te teete“. Samuti kinnitasid tunnistajad N.V ja A.F, et kuulsid karjumas naist. Sündmuskoha vaatlusel (I kd lk 1-15) avastati xxx asuvast E K korteri esikus verekahtlast määrdumist. Kaasa võeti roosa ning hall dressipluus, sinine jope. 11 Asitõendi vaatlusprotokollis, I kd lk 38-46, vaadeldi roosat naiste dressipluusi, mille esiküljel ja seljaosal avastati vereplekid. Samuti vaadeldi halli dressipluusi Hilfiger, millel avastati hulga vereplekke. Politsei rinnakaamerate P18194 ja P 20144 salvestustelt on näha, et E K seljas oli sama roosa naiste dressipluus, millel olid peal vereplekid. E K ei selgitanud kohtus, kust tekkisid tema riietele vereplekid, kui tema juuresolekul ei pandud toime kuritegu. Asitõendi vaatlusprotokollis, I kd lk 47-60, vaadeldi lühikesi teksapükse, millel avastati vereplekke. Politsei rinnakaamerate P24144, P18194, P20144, P32708 ja P19870 salvestustelt on näha, et K K oli riietatud ööl vastu 06.09.2020 lühikestesse teksapükstesse. Samuti on näha HC GYM valvekaamera salvestuselt (I kd lk 155-161), et mees nr 2, kelles kohus on varasemalt ära tundnud K Ki, kandis lühikesi pükse. K K K peeti kinni 06.09.2020 kell 05.33 ja vabastati 07.09.2020 kell 16.40 (II kd lk 177-181). Kohus ei pea tunnistajate E K ja K K ütlusi usaldusväärseteks, kuna need ei lange kokku teiste asjas kogutud tõenditega ning pole eluliselt usutavad. Objektiivne süüteokoosseis eeldab selle tuvastamist, et on toime pandud tegu, mis põhjustas tagajärjena kannatanul raske tervisekahjustuse, täpsemalt sellise tervisehäire, mis ohustas kannatanu elu. Objektiivse koosseisu tasandil tuleb tuvastada teo ja tagajärje vaheline põhjuslik seos nii naturalistliku kausaalsuse (ekvivalentsus- ehk conditio sine qua non-teooria) kui ka objektiivse omistamise kriteeriumi alusel (RKKKo nr 1-19-4422, p 11). Kohtule esitatud isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti põhjal on eelnevalt tuvastatud, et M.Ril esines 24.03.2018 haiglasse saabumisel haav vasaku reie eespinnal, vasaku reieluu hulgikillunenud murd, võõrkeha haavakanali lõpus (kuul). Eksperdi hinnangul põhjustas see kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Kaitsja leidis kaitsealuse kaitsmisel, et raske tervisekahustuse tekitamine, millega põhjustati oht elule ja üle 4 kuu kestev tervisehäire ei ole tõendatud. Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu.

§ 118lg 1 p 1 järgi objektiivne koosseis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises.

Raske on tervisekahjustus, mis vastab vähemalt ühele

§ 118lg 1 p-des 1-7 loetletud tunnusele.

Oht elule (p 1) on põhjustatud sellise tervisekahjustusega, millesse inimene tavaliselt ilma meditsiinilise abita sureks. Seega peab objektiivse koosseisu realiseerumises esinema teise inimese tervise kahjustamine ning tagajärjena esinema raske (eluohtlik) tervisekahjustus. Oht elule on tuvastatud isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktiga. Samas ekspertiisiaktis on märgitud, et M. Ri paranemine võib võtta aega mitte vähem kui pool aastat. Samuti nähtub perearsti vastusest (II kd lk 184-185), et M Ri töövõimetuslehte pikendati 25.10.2020, käib karkudega. Tervenemisprotsess võib venida kuni poole aastani. Lisaks selgitas M.R kohtuistungil, et käis karkudega peaaegu 10 kuud. Seega on isiku kohtuarstliku ekspertiisi, perearsti tõendi ja kannatanu ütlustega tõendatud, et M.Rile oli tekitatud eluohtlik tervisekahjustus, mis kestis vähemalt neli kuud. Süüdistatava teo ja kannatanule tekitatud tervisekahjustuse vahel on põhjuslik seos. Kohus on eelnevalt juba kindlaks teinud, et just S.Lehismaa tegevuse – tulirelvast laskmine kannatanu vasaku reie pihta – tagajärjel olid kannatanule tekitatud ekspertiisiaktis nimetatud vigastused. Seega esineb põhjuslik seos ekvivalentsusteooria tähenduses. Teo ehk laskmise mõttelisel eemaldamisel oleks tagajärg, s.o eluohtlik terviskahjustus, jäänud saabumata. 12 Seega on kohtus kinnitust leidnud, et Sergei Lehismaa pani 06.09.2020 toime

§ 118lg 1 p 1, 2 sätestatud kuriteo.

Nimelt selles, et tema 06.09.2020 umbes kella 05.00 ajal aadressil xxx tulistas üks kord M Ri vasaku jala reie piirkonda tuvastamata tulirelvast, tekitades M Rile järgmised vigastused: haav vasaku reie eespinnal, vasaku reieluu hulgikillunenud murd, võõrkeha haavakanali lõpus (kuul), antud vigastus arvestades võõrkeha haavakanali lõpus, tekkis tulirelva, mille pihtamislaenguks võis olla kuul, toimel. Pärast seda Sergei Lehismaa koos K K Kiga peksis kannatanut M.Ri jalaga, lüües teda pea, ja keha piirkonda. Oma tegevusega tekitas Sergei Lehismaa M Rile tugevat füüsilist valu. Hulgikillunenud reieluu murruga reie lasuvigastus, ohustades elu vigastuste tekitamise momendil, põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse. M.Ri paranemine võttis aega mitte vähem kui pool aastat. Kuna M.Reisonisse tulistamine ja seejärel peksmine toimus ühel kohal, ühel ajal ja vahetult teine teise järel, tuleb kohtu hinnangul kvalifitseerida kogu Sergei Lehisma 06.09.2020 umbes kella 05.00 ajal aadressil xxx toimepandud teod kvalifitseerida

§ 118lg1 p 1,2 järgi saabunud enamohtliku tagajärjega.

Kohus leiab, et Sergei Lehismaa tekitas M.Rile tervisekahjustuse otsese tahtlusega ning tal oli otsene tahtlus ka raske tagajärje, so eluohtliku tervisekahjustuse suhtes.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma senises praktikas korduvalt selgitanud, et subjektiivse külje tuvastamisse peavad olema kaasatud kõik konkreetse kriminaalasja menetlemise käigus tõendamist leidnud asjassepuutuvad objektiivsed asjaolud (nt RKKKo 3-1-1-142-05). Seega tuleb tahtluse tuvastamiseks lähtuda tehiolude kogumist, kannatanule tekitatud kehavigastusest (vigastuste arv, laad ja paiknemine kehal), hinnata teo toimepanemise vahendit ja selle kasutamist, kuid tehioludesse kuulub ka süüdlase käitumine vahetult enne ja pärast teo toimepanemist. Kohtupraktikas on märgitud, et välisele teopildile saab tahtluse tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost, nt korduvatest löökidest. Käesolevas asjas on tuvastatud, et S.Lehismaa lasi tulirelvast kannatanu jala pihta ning tulirelva kasutamine inimese vastu on juba iseenesest väga ohtlik tegu, mille tagajärjel võib saabuda kannatanu surm. S.Lehismaa ei osutanud kannatanule abi, ei kutsunud kiirabi, väites, et ei taha probleeme vaid pakkus kutsuda takso ning politseisireenide kuulmisel lahkus koheselt sündmuskohalt. Eeltooduga kohus tõdeb, et S.Lehismaa pidas vähemalt võimalikuks ja möönis, et tulirelvast laskmine toob kaasa eluohtliku tervisekahjustuse ja seega hõlmas tema tahtlus just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis

§ 118lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Süüdistus

418 lg 2 p 1 järgi Sergei Lehismaad süüdistatakse

§ 418lg 2 p 1 järgi selles, et olles eelnevalt karistatud Kohtla-Järve Linnakohtu 07.08.2002 kohtuotsusega Kr

K § 207 lg 3¹ järgi, 06.09.2020 umbes kella 05.00 ajal, aadressil xxx tulistas temal kaasas olnud tuvastamata tulirelvast, mille 13 omandas tuvastamata ajal, omamata seejuures vastavat relvaluba, üks kord M.Ri vasaku jala reie piirkonda. SA Ida-Viru Keskhaiglas toimunud operatsiooni käigus eemaldati M.Ril vasaku jala haavakanali lõpust kuul. Vastavalt tulirelvaekspertiisi aktile nr xxx kuulub ekspertiisiks esitatud püstolipadruni kaliiber 9x17 mm tehasetoodanguna valmistatud kuul laskemoona komponentide hulka. Esitatud kuul on lastud 9x17 mm kaliibrilisest püstolist, mille rauaõõnel on 6 parempidist 0,7 kuni 0,8 mm laiust vindivälja, nt Sig Sauer P230, Llama Especial, Mauser HSC, Feg PPH, Feg PA-63, Tanfoglio GT380 jpt. Oma tegevustega rikkus S.Lehismaa Relvaseaduse (RelvS) § 19 lg 2 ja lg 3, § 32 lg 1, § 45 lg 1. Kohus on eelnevalt kindlaks teinud, et Sergei Lehismaa 06.09.2020 umbes kella 05.00 ajal, aadressil xxx tulistas temal kaasas olnud tuvastamata relvast, üks kord M.Ri vasaku jala reie piirkonda. Kohtul tuleb tuvastada, kas tegu oli tulirelvaga. Isiku kohtuarstlikust ekspertiisiaktist 20E-IDI0076 (I kd lk 98-108) nähtub, et haiglasse pöördumisel esinesid M Ril: haav vasaku reie eespinnal, vasaku reieluu hulgikillunenud murd, võõrkeha haavakanali lõpus (kuul). Asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga (I kd lk 35-3) kohaselt tegemist võib olla kas 7,65 mm või 9 mm kaliibriga padruni täismantelkuuliga. Tulirelva ekspertiisiakti 20E-TB0115 (I kd lk 109-113) kohaselt ekspertiisiks esitatud püstolipadruni kaliiber 9x17 mm tehasetoodanguna valmistatud kuul kuulub laskemoona komponentide hulka. Kuul on lastud 9x17 mm kaliibrilisest püstolist, mille rauaõõnel on 6 parempidist 0,7 kuni 0,8 laiust vindivälja, nt Sig Sauer P230, Llama Especial, Mauser HSC, Feg PPH, Feg PA-63, Tanfoglio GT 380 jpt. kuulil puuduvad tunnused, et see on lastud isetehtud või kulunud relvarauast või lastud suurema/väiksema kaliibriga relvast. Ekspert P K andis ütlusi, et ekspertiisiks esitati püstoli parduni kuul kaliibriga 9,17 mm ning see on tulirelva laskemoon. Punktides 4, 5 loetletud püstolid on tulirelvad ja see ei ole piiratud nimekiri. Kuul on padruni komponent. Korrektne summuti, mis on suurem kuulist, ei jäta kuulile mingeid jälgi. Antud juhul mingeid jälgi ei olnud. Seega on isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti, tulirelva ekspertiisiakti ja eksperdi P.K ütlustega kindlaks tehtud, et kannatanule oli reide tulistatud tulirelvast. Kaitsja hinnangul ei ole kogutud tõenditega tuvastatud, et 06.09.2020 tulistati kannatanu jala reie piirkonda tulirelvast, sest ei ole esitatud tõendeid, et tulirelva eksperdile esitati just kannatanu jalast operatsiooni käigus äravõetud kuul. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga. Kohtul puudub alus kahelda, et tegemist on kannatanu kehast ära võetud kuuliga. Kiirabikaardis (k1 tl 92-93) on märgitud „hetkel teadmata relvast tekitatud jalahaav“; patsiendi kaardist (k1 tl 94-97) tuleneb, et patsiendil esineb vasaku reieluu killistunud murd, selles kohas ka kuul pehmetes kudedes; ekspertiisiaktist ( k1 tl 98-108) tuleneb, et ekspertiisiks oli esitatud mh SA Ida-Viru Keskhaigla statsionaarne epikriis nr 61128154 06.09-21.09.2020, ning on tuvastatud, et kannatanul oli haav vasaku reie eespinnal, vasaku reieluu hulgikillunenud murd, võõrkeha haavakanali lõpus. 14 Asitõendi (kuuli) vaatlusprotokollist koos fototabeliga, lk 35-37, mis koostati 08.09.2020, tuleneb, et kuul on plastikust läbipaistvas topsikus. „Topsi läbipaistva osa peal on valget värvi silt, millel kiri R, M ja tripkoodi all isikukood xxx“. Edasi kirjeldadakse ise kuul. Fototabelist on näha topsik kuuliga, silt ja ise kuul. Kohtu hinnangul asitõendi vaatlus protokolliga on tõendatud, et kuuliga topsik on edastatud menetlejale raviasutuse poolt ning sama kuul on edastatud EKEIsse ekspertiisi tegemiseks. Ekspertiisiaktist ja fototabelist (k 1 tl 109-112) on näha, et tegemist sama topsikuga ja sama kuuliga. RelvS § 17 lg 1 p 3 kohaselt on kuul padrunikomponendiks. Kannatanu M R selgitas kohtuistungil, et algul ta arvas, et teda lasti traumapüstoliga, seepärast rääkis nii ka arstidele. Kohus möönab, et tavainimene, kes ei puutu kokku relvadega, ei pruugigi vahet teha tulirelval ja traumapüstolil. Sergei Lehismaa kätelt võeti 10.09.2020 lasujäägi proovid (I kd, lk 26-27). Lasujäägi andmelehe (I kd lk 28) kohaselt on tulistamisest möödas rohkem kui 72 h ning käed mitu korda puhktaks pestud. Lasujäägi ekspertiisiakti 20E-AE0005 (I kd lk 125-130) kohaselt Sergei Lehismaa kätelt võetud proovides leidub üksikuid mikroosakesi, mis on iseloomulikud tulirelvast tulistamisel tekkivatele põlemisjääkidele. Suure ajavahemiku tõttu (4 päeva) uuritava sündmuse ja proovide võtmise vahel ei ole võimalik seostada kätelt leitud lasujäägi osakesi uuritava sündmusega. Dressipluusilt Adidas võetud proovides leidub mikroosakesi, mis on iseloomulikud tulirelvast tulistamisel tekkivatele põlemisjääkidele. Taskute piirkonnast võetud proovidel leidub lasujäägi osakesi ohtralt. Rihmaga teksapükstelt leiti parema tasku piirkonnast üksikuid mikroosakesi, mis on iseloomulikud tulirelvast tulistamisel tekkivatele põlemisjääkidele. Seega on lasujäägi ekspertiisiaktiga tuvastatud, et 06.09.2020 öösel Sergei Lehismaal seljas olnud Adidas dressipluusil leidub ohtralt lasujäägi osakesi. Kohus ei pea usutavaks Sergei Lehismaa versiooni, et tema käis augusti teises pooles 2020 metsas laskmas pudelite pihta enda tuttavale kuuluvast relvast. RelvS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega relvaks tulirelv. RelvS § 19 lg 2 kohaselt piiratud tsiviilkäibega relvi võib soetada RelvS §-s 32 sätestatud relvasoetamisloa alusel koos järgneva registreerimisega relvaomaniku või -valdaja nimele ning lg 3 kohaselt piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid võib soetada RelvS §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel. RelvS § 32 lg 1 kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks on vajalik soetamisluba. RelvS § 45 lg 1 kohaselt relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Ida Prefektuuri vastuse (I kd lk 29-31) kohaselt ei oma Sergei Lehismaa kehtivat relvaluba ega seaduslikke tulirelvi. Sergei Lehismaa on varasemalt karistatud tulirelva ebaseadusliku hoidmise ja kasutamise eest, tegu on kehtiva karistusega. 15 Seega on tuvastamist leidnud

§ 418lg 2 p 1 objektiivsed tunnused.

S.Lehismaa käitles korduvalt ebaseaduslikult tulirelva, omamata selleks relvaluba ning olles eelnevalt sama teo eest karistatud. Seega on kohtus kinnitust leidnud, et Sergei Lehismaa pani 06.09.2020 toime

§ 418lg 2 p 1 sätestatud kuriteo.

Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab koosseis tahtlust. Koosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Sergei Lehismaa käitles ebaseaduslikult tulirelva otsuse tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Sergei Lehismaa oli teadlik, et temal puudub relvaluba ning varasemalt sama asja eest karistatuna teadis, et tegu on kriminaalkorras karistatav, kuid sellele vaatamata kasutas tulirelva. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Seega on Sergei Lehismaa tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. III Kohtu seisukoht karistuse ja tõkendi osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus

§ 56

lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatavate käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlaste isikuid ja võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas

§ 56

lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06).

§ 118

lg 1 p 1, 2 näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse.

§ 418

lg 2 p 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Süüdistatav pani toime esimese ja teise astme kuriteod otsese tahtlusega. Sergei Lehismaa poolt toimepandud kuritegu oli suunatud tervise vastu ning tulirelvaga seotud. Sergei Lehismaa on karistusregistri andmete kohaselt (I kd lk 181-185) varem kriminaalkorras ja väärteokorras karistatud, tal on 7 kehtivat kriminaalkaristust ja 3 kehtivat väärteokaristust. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud

§ 57ja 58 mõttes puuduvad.

Kohus arvestab Sergei Lehismaa isikut, kes on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud raskete kuritegude toimepanemise eest ning et Sergei Lehismaa vabanes viimase, 20-aastase 16 vangistuse järel 22.06.2020, s.o 2,5 kuud enne uue kuriteo toimepanemist. Kohtu hinnangul on Sergei Lehismaa teod ohtlikud inimeste elule ja tervisele. Kohus peab vajalikuks mõista süüdistatavale Sergei Lehismaale reaalne vangistus

§ 118

lg 1 sanktsiooni keskmise määra lähedases määras ning

§ 418lg 2 sanktsiooni keskmise määra lähedases määras.

Liitkaristus

§ 64lg 1 alusel tuleb mõista osalise suurendamise teel.

Sergei Lehismaa oli käesolevas kriminaalasjas kinni peetud ning vahistatud alates 10.09.2020 (I kd lk 16-18). Sergei Lehismaa kannab karistust Viru Maakohtu 15.02.2021 otsuse alusel alates 03.03.2021. Kuna Sergei Lehismaa pani käesoleva süüteo toime enne Viru Maakohtu 15.02.2021 otsuse tegemist, siis tuleb

§ 65

lg 1 alusel suurendada eelmist, Viru Maakohtu 15.02.2021 otsusega mõistetud karistust. Arvata liitkaristusest maha kantud karistuse osa 1 aasta 22 päeva vangistust. Samuti tuleb

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka vahi all viibitud aeg alates 10.09.2020 kuni 02.03.2021, s.o. 5 kuud 20 päeva. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süü suurust, mis on kohtu hinnangul keskmisest suurem, kuriteo toimepanemise tehiolusid, süüdistatava isikut, samuti

§ 118

lg 1 sanktsiooni keskmist määra (8 aastat 6 kuud) ja

§ 418

lg 2 sanktsiooni keskmist määra (2 aastat 6 kuud) ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest leiab kohus, et Sergei Lehismaad tuleb karistada reaalse vangistusega sanktsioonide keskmisest määrast veidi suuremas määras. IV Kohtu seisukoht asitõendite ja menetluskulude osas Vastavalt KrMS 126 lg 3 p 1 alusel nähakse kohtuotsuses ette asitõendi ja konfiskeeritava vara suhtes kasutatud meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või eksperdiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule esindajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hüvitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Asitõenditeks on: - Derssipluusid Adidas (roosa) ja Tommy Hilfiger (hall), antud hoiule PPA Ida prefektuuri – asitõendi hoiule võtmise akt nr 20ATH04008 - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - 2 pappkarpi DNA proovidega, 5 pappkarpi puuteproovidega, kondoom, 2 pappkarpi puuteproovidega ja lasujäägiproovid (8 tk) antud hoiule PPA Ida prefektuuri – asitõendi hoiule võtmise akt nr 20ATH04917 - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - lühikesed teksapüksid, 4+6+5=15 pappkarpi DNA proovidega – antud hoiule PPA Ida prefektuuri – asitõendi hoiule võtmise akt nr 20ATH04009 – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - kannatanu M.Ri viigipüksid - antud hoiule PPA Ida prefektuuri – asitõendi hoiule võtmise akt nr 20ATH05224 - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - kahtlustatava tossud Nike, dressipluus Adidas ja teksapüksid Pierre Cardin rihmaga - antud hoiule PPA Ida prefektuuri, asitõendi hoiule võtmise akt nr 20ATH05380 – tagastada Sergei Lehismaale; -Tele2 kõnekaardi alus, Tele2 SIM-kaart, Iirimaa SIM-kaart, mobiiltelefon Apple Iphone 7 ümbrises koos sinise kaardiga - antud hoiule PPA Ida prefektuuri, asitõendi hoiule võtmise akt nr 20ATH05432 - tagastada Sergei Lehismaale. KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. 17 Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 3, 4, 9 on antud kriminaalasjas tekkinud järgmised menetluskulud: sundraha 1635 eurot, Sergei Lehismaa kaitsja vandeadvokaadi Robert Sprengk kaitsjatasu kohtueelses menetluses 1098,52 eurot (II kd lk 148-176) ning 794,40 eurot ja 1485,60 eurot kohtumenetluses, 420 eurot tulirelva ekspertiisi tasu (I kd lk 112), 84 eurot isiku kohtuarstliku ekspertiisi tasu (I kd lk 103), 912 eurot DNA ekspertiisi tasu (I kd lk 123), 540 eurot lasujäägi ekspertiisi tasu (I kd lk 129). Kuna antud juhul on hiljem tuvastatud kogumiga ning Viru Maakohtu 15.02.2021 otsusega oli Sergei Lehismaalt välja mõistetud sundraha 876 eurot, siis kuulub temalt välja mõistmisele esimese ja teise astme kuriteo eest välja mõistetava sundraha vahe, s.o 654 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus riigi kanda kaitsja sõidukulud ja ajakulu kokku summas 460,80 eurot. Menetluskulude välja mõistmisel arvestab kohus süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid ning lubab tal tasuda need 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Larissa Prokopenko kohtunik Renna Tammik rahvakohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Ene Allikas rahvakohtunik 18