) § 424 lg 1 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Priit Tõnisson Kalle Karu, isikukood: 37306192750; elukoht: XXX; XXX kodanik; emakeel: XXX; haridus: XXX; töökoht: XXX; tõkendit kohaldatud ei ole; kriminaalkorras karistamata vandeadvokaat Anu Pärtel riigi õigusabi korras (süüdistatav ei soovinud kaitsja osalemist kohtuistungil) Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 2561 - 2565, § 239- § 250 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Kalle Karu
lg 1 järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
– 17.10.2022, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning Kalle Karu ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Kalle Karu ei pane 1 (ühe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – aadressil XXX; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 8 alusel kohustada Kalle Karu läbima käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku määratava sotsiaalprogrammi.
p 1 alusel hakata Kalle Karu katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, käitumiskontrolli kontrollnõuded ja lisakohustus kohalduvad kohtuotsuse jõustumisest.
lg 1 p 1 ja
lg 3 alusel võtta lisakaristusena Kalle Karult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. LS § 127 alusel on Kalle Karu kohustatud loovutama oma juhiloa Transpordiameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest 5 (viie) tööpäeva jooksul. KrMS § 180 lg 1, § 2562 lg 2 alusel välja mõista Kalle Karult riigituludesse menetluskuludena pool sundraha 490,50 eurot (nelisada üheksakümmend eurot ja 50 senti) ja kaitsjatasu 49,20 eurot (nelikümmend üheksa eurot ja 20 senti), s.o kokku 539,70 (viissada kolmkümmend üheksa eurot ja 70 senti). KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Kalle Karul on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksuja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank), EE522200221013264447 (Swedbank), EE401700017002872300 (Luminor Bank), EE957700771001523585 (LHV Pank), märkides viitenumbriks 99922700035299 ning selgituse “Kalle Karu, otsus nr 1-22-6280, menetluskulu“. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Kalle Karu süüdistatakse selles, et tema juhtis XXX kella 10.54 paiku XXX juures mootorsõidukit XXX, reg nr XXX, olles alkoholijoobes. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,04 mg/l. Sellise käitumisega rikkus Kalle Karu liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Kalle Karu toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ehk
Kokkuleppe sisu
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtul Kalle Karule karistuseks mõista 4 kuu pikkuse vangistuse.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka aeg, mille vältel Kalle Karu oli kinni peetud (16.17.10.2022) ehk kokku 2 päeva. Seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks veel 3 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täitmisele pööramata, kui Kalle Karu ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 8 alusel kohustub Kalle Karu osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.
Liiklusseaduse § 127 alusel on Kalle Karu kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kriminaalmenetluse kulud on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu summas 49,20 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära ehk 981 eurot ja mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Kalle Karult välja menetluskulu summas 539,70 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil prokurör Priit Tõnisson tegi ülevaate käesolevast kriminaalmenetlusest ning Kalle Karu süüdistusest. Prokurör selgitas ka kokkuleppe sõlmimise asjaolusid. Prokurör taotles sõlmitud kokkulepe kohtuotsusele aluseks võtta. Kohtuistungil süüdistatav Kalle Karu kinnitas, et kriminaalmenetlus on olnud arusaadav. Kokkuleppemenetluse läbirääkimistel oli tema kaitsja Anu Pärtel ning ta sai läbi kaitsja prokurörile oma seisukohta selgitada. Kokkulepe on temale arusaadav, kokkulepe sisaldab ka tema vaba tahet ning kokkuleppe võib kohtuotsusele aluseks võtta. Süüdistatav Kalle Karu nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja nõus kokkuleppes toodud menetluskulude hüvitamise korra ja- suurusega. Kriminaalasjas olevate tõendite, kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava Kalle Karu poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kiirmenetluse ja kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe kiirmenetluses järgides KrMS §-de 239 - 245 ja § 2561 - 2565 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Kalle Karu süüdi tunnistamiseks
Kohtu seisukoht menetluskulu osas Kalle Karu kriminaalmenetluse kulud on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu summas 49,20 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära ehk 981 eurot, mida on KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendatud poole võrra summani 490,50 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kalle Karu on taotlenud menetluses väljamõistetud menetluskulude tasumise võimalust 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Võttes arvesse Kalle Karu varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg. Selliselt on menetluspooled ka kokku leppinud. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb välja mõista Kalle Karult sundraha 490,50 eurot ja määratud kaitsja tasu 49,20 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 539,70 eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.