Obsah (5)

§ 5§ 230§ 367§ 173§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Nele Seping Otsuse tegemise aeg ja koht 07.10.2022, Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-12875 Tsiviilasi OÜ Luutar hagi XX vastu võlg

) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 5

lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama.

1. Hageja nõude aluseks on kostja poolt 06.05.2020 allkirjastatud võla tasumise kokkulepe (tl 7-8). Võla tasumise kokkuleppe kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale kokku maksegraafiku alusel igakuiselt 250 eurot, kokku 4250 eurot (võlajääk 3445,12 eurot ja ülejäänud võlausaldaja menetluskulud). Kokkuleppe sõlmimise aluseks oli asjaolu, et hageja oli kostja vastu esitanud pankrotimenetluse avalduse.
2. Kohtu hinnangul on võla tasumise kokkuleppe näol tegemist võlatunnistusega (VÕS) § 30 lg 1 tähenduses. Kohus ei nõustu kostjaga, et kokkulepe ei ole kehtiv, kuna sellelt puudub hageja allkiri. Riigikohus on märkinud oma lahendis kohustatud isiku poolt kirjalikult võla tunnistamine, millega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, ei nõua õigustatud isiku samas võlatunnistuses väljendatud kirjalikku nõusolekut. Võla olemasolu tunnistamiseks ei ole vaja kahe isiku allkirjaga lepingudokumenti. Seda kinnitab ka VÕS § 30 lg 2, mille kohaselt kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis. Õigustatud poole nõusolek võlatunnistuses sisalduvaga võib seisneda nõude esitamises kohustatud poole vastu, nagu hageja seda tegi ..... Kolleegium märgib, et lepingu ühepoolset allakirjutamist võimaldab ka VÕS § 11 lg
3. Selle sätte teise lause kohaselt võib seaduses sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool (vt RKTKo tsiviilasjas 3-2-1-101-04, p 28). Seega leiab kohus, et tegemist on kehtiva ja täitmisele kuuluva kokkuleppega.
4. Järgnevalt hindab kohus, kas hageja on võla tasumise kokkuleppe ülesse öelnud kehtivalt. Kostja leiab, et kuna kohtule ei ole esitatud YYi volikirja, siis ei ole lepingu ülesütlemine kehtiv. Hageja leiab, et kuna hageja on ülesütlemise heaks kiitnud, siis on tegemist kehtiva ülesütlemisega. Lepingu lõppemiseks peavad olema täidetud nii ülesütlemise materiaalsed kui ka formaalsed eeldused. Lepingut ei saa üles öelda kohtumenetluses tagasiulatuvalt. VÕS § 195 lg 1 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 196 lg 1 ja 2 järgi kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 69 lg 1 esimese lause kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus (sh nt lepingu ülesütlemine) kehtivaks kättesaamisega. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on YY Themis Õigusbüroo OÜ-st edastanud kostjale 05.03.2021 e-kirja e-postiaadressile manukjan.vlad@mail.ru, milles on teavitanud, et kostjal on hageja ees võlgnevus ja on palunud selle tasuda hiljemalt 08.03.
5. 10.03.2021 e-kirjas märkis YY, et hageja on nõus pikendama võlgnevuse tasumise kuupäeva kuni 23.03.2021 ning, kui vastavaks kuupäevaks võlgnevust ei tasuta öeldakse kokkulepe ülesse. 30.03.2021 e3 kirjaga on YY hageja nimel öelnud erakorraliselt ülesse 06.05.2020 võla tasumise kokkuleppe ja kohustanud kostjat tasuma kogu võlajäägi hiljemalt 04.04.2021 (tl 9). Seega on täidetud nii ülesütlemise materiaalsed kui ka formaalsed eeldused. Kostjale on esitatud ülesütlemisavaldus ning antud täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei ole teavitanud, et kostja ei ole ülesütlemisavaldust kätte saanud ning esitanud tõendeid, et ta oleks võlgnevuse tasunud täiendava tähtaja jooksul. Kohtule esitatud tõendist nähtuvalt on hageja seaduslik esindaja oma 06.10.2021 kinnituskirjaga heaks kiitnud võla tasumise kokkuleppe erakorralise ülesütlemise Themis Õigusbüroo OÜ töötaja YY poolt 30.03.2021 (tl 31). TsÜS § 11 lg 1 kohaselt, kui tehingu kehtivus sõltub kolmanda isiku nõusolekust, võib kolmas isik nõusoleku andmise või sellest keeldumise avaldada tehingu teinud isikule, mitmepoolse tehingu puhul ka tehingupoolele. Nõusolek võib olla tehingu tegemisele eelnev või antud tagantjärele (heakskiit). TsÜS § 113 sätestab, et kui tehing on heaks kiidetud, kehtivad heakskiidu õiguslikud tagajärjed alates tehingu tegemisest, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Seega, kuna hageja seaduslik esindaja on ülesütlemise heaks kiitnud, on tegemist kehtiva ülesütlemisega.
6. Kuna kostja pole tagastanud hagejale võlajääki, tuleb VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel kostjalt välja mõista võlgnevuse katteks 2582 eurot.
7. Kuna kostja ei tagastanud võlgnevust tähtaegselt, on hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 alusel viivist kohustuse täitmisega viivitamise eest alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest ehk alates 05.04.
8. Kokkuleppe p-s 3.1 on pooled kokku leppinud, et laenu tagastamisega viivitamise korral kohustub kostja tasuma viivist 0,35% päevas võlajäägilt. Hagiavalduses on hageja vähendanud nõutava viivise määra 0,06 protsendini päevas. Hageja nõuab viivist perioodi 05.04.202116.08.2021 eest kokku 207,59 eurot ja alates 17.08.2022 viivist 0,06% päevas põhinõudelt kuni põhinõude tasumiseni. Arvestades asjaolu, et kostja ei sõlminud kokkulepet oma majandus- ja kutsetegevuses, on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes. Kuna hageja sõlmib sarnaste tingimustega laenulepinguid ja kokkuleppeid oma majandus- ja kutsetegevuses kõikide isikutega, kes tahavad saada laenu ja kes on nõus tagatiseks seadma pandi vallasasjale, ja enne lepingute sõlmimist ei räägi hageja pantijatega lepingu tingimusi läbi, on lepingus sätestatud tingimused tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 mõistes. Riigikohus on asunud seisukohale, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on õiguse kohaldamine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 438 lg 1 alusel, mistõttu peab kohus tüüptingimuste kehtivust kontrollima ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13 p 24, Riigikohtu 24.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-11, p 12; Riigikohtu 17.06.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-08, p 13). VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt muud hüvitist. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu 16.11.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16, p 17; Riigikohtu 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Pooled on kokku leppinud viivise määras 0,35% päevas, s.o 128% aastas. Kohtu hinnangul on poolte viivisekokkulepe tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi, sest ületab 2021 kehtinud seadusjärgset viivisemäära 5 korda. Kuigi hageja on vähendanud hagiavalduses viivisenõuet 0,06 protsendini päevas ehk 21,9 protsendini aastas, siis leiab kohus, et kuna algne viivisekokkulepe on tühine, 4 ei ole hagejal õigust kokkuleppelisele viivisemäärale tugineda ega seda ka ümber kujundada. Hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgses määras ehk perioodi 05.04.2021-16.08.2021 eest 75,83 eurot.

§ 367

alusel mõistab kohus välja ka edasiulatuva viivise tasumata põhivõlgnevuselt kuni selle tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 2506,17 eurot. Menetluskulud 14.

§ 173

lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse.

§ 163lg 1 alusel jagab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hageja nõue on rahuldatud 85% ulatuses. Kostjal menetluskulud puuduvad.

1. Hageja menetluskulud on taotluse järgi riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulu 6 tunni ja 12 minuti eest kokku 713 eurot (ilma käibemaksuta).
2. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud kulutusega.
3. Hagejat esindas menetluse lepinguline esindaja. Hageja lepinguline esindaja on kohtule esitanud 16.08.2021 hagiavalduse, millest umbes kaks lehte on paragrahve ja kaks lehte sisu; 13.10.2021 seisukoha kostja vastusele; 23.08.2022 lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirja. Asjas ei toimunud kohtuistungit, vaid see lahendatakse kirjalikus lihtmenetluses. Tegemist ei ole õiguslikult või muul põhjusel keeruka vaidlusega. Eelnimetatud asjaolusid ning nõude olemust ja suurust arvestades, peab kohus põhjendatuks õigusabikulu 4 tunni ulatuses ehk summas 460 eurot. Õigusabi tunnitasu määr 115 eurot vastab kohtupraktikale. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 760 (300 + 460) eurot, millest 85% ehk 646 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
4. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt välja menetluskulult viivise VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik 5