← Eesti

2-21-139439/16

Obsah (5)§ 661§ 430§ 432§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-21-139439 Osaühing Aktiv

§ 661lg 4).

ASJAOLUD Tartu Maakohtu menetluses on Osaühingu Aktiva Finants

  1. jaanuari 2022 hagi J. L. vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub kostja ja XXX vahel XX.XX.XXXX sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu ja XX.XX.XXXX sõlmitud liitumislepingu alusel kostjalt välja mõista põhivõlg 506,31 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 102,28 eurot ning edasiulatuv viivis alates
  2. jaanuarist 2022 kuni põhinõude summas 506,31 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuistungil
  3. oktoobril 2022 sõlmisid pooled kompromissilepingu. Pooled palusid kompromissi kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada. Hageja taotles poole tasutud riigilõivu tagastamist. Pooled loobusid edasikaebeõigusest. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Pooled kannavad kompromissi sõlmimise korral

§ 168lg 3 järgi oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Pooled on kompromissis märkinud, et kokkulepitud summa sisaldab ka menetluskulusid. Kohus jätab

§ 168lg 3 alusel kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda.

Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja täiendavalt riigilõivu 130 eurot. Kokku on hageja tasunud riigilõivu 175 eurot. Lähtudes hagi hinnast, riigilõivuseaduse § 59 lõikest 1 ja riigilõivuseseaduse lisast 1, pidi hageja tasuma kokku riigilõivu 125 eurot. Hageja taotles tasutud riigilõivust 87 euro ja 50 sendi tagastamist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab hagejale

§ 150lg 1 p 1 ja lg 2 p 1 alusel 87 eurot ja 50 senti.

Hageja taotlusel tagastatakse riigilõiv Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr XXX. Hagejal on õigus esitada täiendav taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. 2/3 Poolte kokkuleppel võib

§ 661

lg 4 kohaselt määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobusid määruskaebuse esitamise õigusest. Määrusele ei saa seega määruskaebust esitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3/3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.