KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 25. august 2022 , Tallinn Haldusasja number 3-22-1388 Haldusasi Politsei- ja Piiriva

) § 25 lg 2 alusel. Isiku kinnipidamine kuni tema sunniviisilise väljasaatmiseni on vajalik. Tuginedes isiku varasemale käitumisele (vägivalla süüteod, elukoha vahetusest mitte teavitamine, PPA eest varjamine, lahkumine Lätti, reisidokumendi hankimata jätmine, lahkumiskohustuse mitte täitmine, rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamine) ei ole puudutatud isiku vabaduses viibides motivatsiooni teha koostööd PPA- ga enda dokumenteerimiseks ning lahkumiskohustuse täitmiseks. Puudutatud isik ei ole ka varasemalt lahkumiskohustust täitnud. Samuti ei ole reisidokumendi puudumine takistanud isikul liikumast ühest liikmesriigist teise. Kinnipidamiskeskuses viibides on puudutatud isikul olnud võimalus asuda end dokumenteerima, kuid isik on keeldunud igasugusest koostööst PPA ametnikega ning Namiibia saatkonnaga. Vabaduses viibides asub puudutatud isik end PPA eest varjama või lahkub talle sobivasse liikmesriiki. Põgenemisohu tõttu ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid.

1. Kohtuistungil selgitas PPA esindaja, et ta jääb taotluse juurde ning taotlus on põhjendatud ja selgitas, et tagasipöördumise tunnistuse saamiseks soovivad saatkonnad saada konkreetseid lennuaegu ning sel põhjusel oli eelmine tagasipöördumistunnistus kehtiv kuni 29.08.
2. 24.08.2022 tühistas aga Ethiopian Airlines ära kogu lennu, seetõttu tuleb taotleda uus tagasipöördumistunnistus. Oletatav reisiaeg on septembrikuu jooksul. Kuna aga ei ole kindlust, et ka see ei jää ära, siis taotleb PPA kinnipidamist pikemale ajale, et ka sellega reisitõrgetega arvestada. Namiibiasse ei saa saata isikuid läbi Saksamaa, kuna sealt lendav lennufirma ei võta pardale väljasaadetavaid.
3. X ei soovinud kohtuistungil midagi muud lisada, . KOHTU PÕHJENDUSED
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. 5.

§ 25

lg 1 kohaselt pikendab halduskohus välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks Politseija Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise päevast arvates, kui esinevad

§ 23

lõikes 1 sätestatud alus ja sama paragrahvi lõikes 11 nimetatud põhimõtted.

§ 23

lg 1 p-de 1-3 alusel võib isikut kinni pidada eelkõige siis juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht; välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. X puhul kohalduvad kõik nimetatud alused. Halduskohus annab loa välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (

§ 23lg 11).

6.

§ 25

lg 2 sätestab, et kui väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust või tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib, pikendab halduskohus pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem 18 kuuks tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise päevast arvates. Praeguse aja seisuga ei ole X kinnipidamiskeskuses viibinud üle 18 kuu. 7.

§ 68

p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

§ 68

p 9 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist. Oluline on hinnata, kas isikuga seotud asjaolude kogumi põhjal saab järeldada, et tema käitumine ja hoiakud on muutunud. Kinnipidamiseks peab põgenemisoht olema ka piisavalt suur. See tähendab, et isikuga seotud asjaolude kogumi põhjal peab olema võimalik järeldada piisavalt suurt põgenemissoovi, sh tahet hoida kõrvale väljasaatmismenetlusest (vt Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 14; 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p 12). PPA kinnitusel ei ole X täitnud temal lasuvat lahkumiskohustust alates 21.09.2021 ning on kinnitanud ametnikele, et tema ei kavatse lahkuda Namiibiasse. Lisaks on X keeldunud koostööst ja kontaktist Namiibia saatkonnaga enda dokumenteerimisel. Seega ei saa X käitumise ja hoiakute põhjal järeldada, et vabaduses viibides asuks isik ennast ise dokumenteerima ja lahkuks enda kodakondsusjärgsesse riiki Namiibiasse. Põgenemisohtu ilmestab ka asjaolu, et puudutatud isik on lahkunud õigusvastaselt Eestist. 8. Xl puudub õiguslik alus Eestis viibimiseks, tema suhtes kehtib lahkumisettekirjutus, mida ta ei soovi täita. Seega leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole isikust lähtuva põgenemisohu tõttu põhjendatud. Põgenemisoht võib muuta muud järelevalvemeetmed ebatõhusaks (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 12). Kinnipidamisega kaasneb eraelu- ja vabaduspõhiõiguse riive, kuid see on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes (tagada väljasaatmismenetlust). Kinnipidamine ei ole ebaproportsionaalne ka selle kestuse või isiku tervise või turvalisuse aspektist. Väljasaatmine ei ole perspektiivitu. 2