Obsah (6)

§ 238§ 180§ 2565§ 179§ 424§ 326

1-17-4530 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.juunil 2017. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-17-4530 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Tali, Sten L

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Kar

S § 68 lg 1 kohaselt arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti 7.05.2017. 2.1

§ 180

lg 1, § 175 lg 1 p 4, 9 alusel mõisteti T.H-lt välja riigituludesse menetluskuludena kaitsjatasu summas 120 eurot ja sundraha summas 352.50 eurot.

§ 180

lg 3 alusel kohustati T.H tasuma menetluskulud 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. APELLATSIOON:

1. Apellatsiooni esitas süüdistatav T.H. 3.1 T.H taotleb ringkonnakohtul maakohtu otsus üle vaadata. Leiab, et temale mõistetud karistus 9 kuud, mida vähendati 1/3 võrra on liiga range, tegemist on varguse katsega ja kahju puudub. Leidis asjad ning oli peetud kinni ajal, mil vaatas kotti. Lisaks esitas T.H apellatsiooni menetluskulude osas, milles palub arvestada, et ta on invaliid, sissetulekuks on ainult pension, tal puudub elukoht ning tal ei ole rahalist toetust. KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
2. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud (nt määrused nr 3 -1-1-64-11; 3-1-1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Apellatsioonis taotletakse vaid otsuse muutmist karistuse määra ja menetluskulude osas. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. 4.1 Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). 2 1-17-4530 Kuigi süüdistatav süüd ei vaidlusta, on ta apellatsioonis osundanud asjaolule, et leidis asjad ning vaatas asju ajal, kui oli peetud kinni. Ringkonnakohus leiab, et see väide on täielikult paljasõnaline ja ainetu. Apellant ei ole oma sellist argumenti tõenditega sidunud ega põhjendanud. Nimetatud argumenti ei pea ringkonnakohus asjakohaseks ning jätab selle edasiselt tähelepanu alt välja. Maakohus on otsuses kõiki oma seisukohti põhjendanud, need põhjendused hõlmavad kõiki koosseisu seisukohast olulisi asjaolusid. Maakohtu põhjendused varguse koosseisu tuvastamisel vastavad väljakujunenud kohtupraktikale, mida ringkonnakohtul ei pea otstarbekaks revideerima asuda.
3. Kolleegium leiab üksmeelselt, et süüdistatava apellatsioonis toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega T.H-le lühemaajalise vangistuse mõistmiseks. KarS § 199 lg 2 p 9 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. Maakohus on T.H karistanud 9 kuulise vangistusega, mida vähendatud 1/3 võrra. Maakohtu poolt mõistetud karistus jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra ning on sanktsiooni alammäära lähedane, mistõttu on maakohtu poolt mõistetud karistuse määr enam kui kohane. Käesoleval juhul ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendatavate ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld - kui ka eripreventiivseid eesmärke ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Varguse avastamine ja varastatud esemete kannatanule tagastamine ei sõltunud ilmselgelt T.H tahtest, mistõttu ei ole asjakohane arvestada karistust kergendava asjaoluna kuriteoga tekitatud kahju puudumist. Kolleegium asub seisukohale, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad. 6.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohtukolleegiumil tuleb märkida, et seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Pelgalt esitatud taotlus otsuse tühistamiseks menetluskulude osas, ei ole aluseks jätta menetluskulusid riigi kanda.

§ 2565

lg 2 sätestab, et süüdimõistavat otsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus

§ 179lg 1 sätestatud sundaraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra.

Kuivõrd kriminaalasi lahendati kiirmenetluse korras, siis vähendas kohus kooskõlas

§ 2565

sundraha suurust poole võrra ning selle summa veelgi vähendamiseks puuduvad käesoleval juhul seaduslikud alused. 6.1 Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et T.H esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Kolleegium leiab, et T.H-lt välja mõistetud menetluskulud ei ole suured. M aakohtu istungil ei ole T.H ega tema kaitsja taotlenud menetluskulude osalist riigi kanda jätmist. 3 1-17-4530 Maakohus on ilmselgelt arvestanud asjaoluga, et T.H on invaliid ning tema sissetulekuks on pension, mistõttu pidas sellest tulenevalt võimalikuks anda võimaluse tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul ositi kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtukolleegium peab vajalikuks veel ka märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei tähenda ainuüksi isiku viibimine vangistuses seda, et ta ei ole võimeline menetluskulusid tasuma. Asjaolu, et isik peab kandma vangistust ja hetkel sissetulekud puuduvad, ei saa olla menetluskulude riigi kanda jätmise aluseks. Lisaks on pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist tulenevalt

§ 424

sättest kriminaalmenetluse kulude tasumise pikendamise tähtaega võimalik mõjuval põhjusel korduvalt pikendada, kuid käesoleval juhul ei ole kohtuotsus jõustunud ja täitmisele veel pööratud menetluskulude osas. Kolleegiumi selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis tooduga nr 3 -1-1-212. 7. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes

§ 326lg 3 jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ 4