Obsah (7)

§ 172§ 138§ 144§ 175§ 174§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtujurist Merily Mets Määruse tegemise aeg ja koht 15.12.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-1615 Tsiviilasi Nauvitsman OÜ kaebus Tall

) § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - kohtutäitur Kaire Põlts menetluses on täiteasjad nr 025/2020/4304, 025/2017/3810 ja 025/2019/

1. Täiteasjas nr 025/2020/4304 on võlgniku OÜ X vara suhtes algatatud täitemenetlus Tallinna notari Heleriin Kulla 28.03.2017 notariaalse akti nr. 1111 ja sissenõudja (S. J.) avalduse alusel. Täiteasjas 025/2017/3810 on võlgniku OÜ X vara suhtes algatatud täitemenetlus Pärnu Maakohtu 30.09.2020 määruse tsiviilasjas 2-20-106705 ja sissenõudja (PAHANDUSMINISTEERIUM OÜ) avalduse alusel. Täiteasjas nr 025/2019/4181 on võlgniku OÜ X vara suhtes algatatud täitemenetlus Tallinna notari Heleriin Kulla 17.11.2016 notariaalse akti nr.3421 ja sissenõudja (ASHTANGA KUNDALINI OÜ) avalduse alusel. - kohtutäitur Kaire Põlts tegi 14.12.2020 täiteasjades nr 025/2020/4304, 025/2017/3810 ja 025/2019/4181 otsuse, millega jättis Nauvitsman OÜ 01.12.2020 taotluse vallasvara arestist vabastamise osas rahuldamata ning selgitas Nauvitsman OÜ-le, et 01.12.2020 taotluses toodud vallasvara arestist vabastamiseks on nimetatul õigus TMS § 222 sätestatu kohaselt esitada kohtule hagi vara arestist vabastamise või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks (tl 65–67); - avaldaja esitas 28.12.2020 täiteasjades nr 025/2020/4304, 025/2017/3810 ja 025/2019/4181 kaebuse kohtutäituri 14.12.2020 otsuse osas, taotluse täiteasjade 025/2020/4304, 025/2017/3810 ja 025/2019/4181 lõpetamiseks ja nõude vallasvara arestist vabastamiseks. - kohtutäitur jättis 26.01.2021 otsusega avaldaja 28.12.2020 kaebused täiteasjades nr 025/2020/4304, 025/2017/3810 ja 025/2019/4181 rahuldamata (tl 6–10).
2. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad.
3. Kohus selgitab, et kontrollib vaid kohtutäituri 26.01.2021 otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri tegevuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
4. Asja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur täiteasjades 025/2020/4304, 025/2017/3810 ja 025/2019/4181 arestinud võlgnikule kuuluva vallasvara. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et avaldaja ei nõustunud vallasvara arestimisega, sest tema hinnangul ei kuulu vara võlgnikule, vaid vara omanikuks on kaebaja. Seetõttu on avaldaja esitanud 01.12.2020 kohtutäiturile taotluse vabastada vara aresti alt TMS § 77 lg 2 alusel. 14.12.2020 tegi kohtutäitur nimetatud täiteasjades otsuse vara arestist mittevabastamise kohta. Kohtutäitur jättis avaldaja 01.12.2020 taotluse vallasvara arestist vabastamise osas rahuldamata ja 4 selgitas, et taotluses toodud vallasvara arestiks vabastamise osas on Nauvitsman OÜ-l õigus TMS § 222 sätestatu kohaselt esitada kohtule hagi vara arestiks vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et avaldaja kaebuse eesmärgiks on tuvastada, et kohtutäituri poolt arestitud võlgniku vara ei kuulu võlgnikule, vaid vara tegelikuks omanikuks on kaebaja. Kohus nõustub kohtutäituriga, et kaebaja eesmärgi saavutamine eeldab materiaalõigusliku vaidluse lahendamist vara kuuluvuse kohta, mida täitur ei ole pädev tegema. Kohtutäitur on õigesti selgitanud, et kaebus kohtutäituri tegevusele ei ole kohane õiguskaitsevahend olukorras, kus avaldaja leiab, et kohtutäituri poolt kolmandale isikule kuuluv vara tuleb aresti alt vabastada. Kohtu hinnangul ei saa kohtutäitur asuda lahendama poolte vahelist materiaalõiguslikku vaidlust kohtutäituri poolt arestitud vara omandiõiguse kuuluvuse üle. Kohtu hinnangul on täitur õigesti asunud seisukohale, et olukorras, kus pooled vaidlevad arestitud vara omandiõiguse üle, on võimalik esitada hagi aresti alt vabastamiseks või algatada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetlus ja seda ei saa lahendada kaebusena täituri tegevusele. Kohus märgib, et kohtutäitur viib täitemenetlust läbi, kuid kohtutäituri pädevuses ei ole lahendada pooltevahelisi vaidlusi täiteasjades arestitud vara omandiõiguse osas. TMS § 222 lg 1 kohaselt võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Kohtutäitur on selgitanud avaldajale, et tal on õigus esitada TMS § 222 lg 1 järgne hagi. Seega on Nauvitsman OÜ poolt esitatud kaebuse rahuldamata jätmine kohtu hinnangul põhjendatud. Kohtutäituril puudus alus avaldaja kaebuse rahuldamiseks ning avaldajale sobilikuks õiguskaitsevahendiks oleks TMS § 221 lg 1 kohaselt kohtule vara arestist vabastamise või sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine. Kohus leiab, et kohtutäitur on õigesti leidnud, et kohtutäituril puudub võimalus tuvastada aresti alt vabastamist taotletavate vallasasjade omandiõiguse kuulumist Nauvitsman OÜ-le
5. Asja materjalidest nähtuvalt esitas avaldaja 28.12.2020 kaebuse kohtutäituri otsusele ja ühtlasi selle raames taotluse täitemenetluse lõpetamiseks. 28.12.2020 esitatud taotluse kohaselt on võlgnik OÜ X äriregistrist kustutatud ilma õigusjärgluseta, mistõttu on kohtutäitur kohustatud täiteasjad nr 025/2020/4304, 025/2017/3810 ja 025/2019/4181 lõpetama ja seega ka varal olevad arestid tühistama. Kohtutäitur jättis taotluse täitemenetluste lõpetamiseks rahuldamata leides, et taotluse esitajal ei ole tema poolt taotletavates täiteasjades sissenõudja ega võlgnik, mistõttu puudub temal õigus täitemenetluse lõpetamist täiteasjas taotleda. Täitemenetluse lõpetamise alused sätestab TMS § 48 lg
6. Kohus on seisukohal, et kohtutäitur on antud juhul asunud õigesti seisukohale, et Nauvitsman OÜ-l puudub õigus taotleda täitemenetluse lõpetamist täiteasjades, kus ta ei ole ise sissenõudjaks ega võlgnikuks. Kohtutäitur on õigesti selgitanud, et kolmanda isiku poolt täitemenetluse lõpetamise nõude esitamine on vastuolus TMS-is sätestatuga, kuivõrd riivab ebaproportsionaalselt sissenõudja õigusi, kellel on täitedokument võlgniku vara arvel sundtäitmise läbiviimiseks. Käesolevas tsiviilasjas avaldajaks olev Nauvitsman OÜ ei ole täiteasjades 025/2020/4304, 025/2017/3810 ja 025/2019/4181 täitemenetluse osaliseks. Lisaks on kohus seisukohal, et ka kohtutäituri viide TMS §-le 65 lg 1 on põhjendatud ning arestimisega tekkinud arestipandiõigus ei lõpe ka võlgniku registrist kustutamisega. Kohus leiab, et käesolevalt ei esine asjaolusid, mis tingiksid täitemenetluse lõpetamise Nauvitsman OÜ taotluse ja TMS § 48 lg 6 alusel ning seega on kohtutäitur põhjendatult jätnud kaebuse rahuldamata nõudes lõpetada viivitamatult täiteasjad 025/2020/4304, 025/2017/3810 ja 025/2019/
7. 5
8. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus OÜ Nauvitsman kaebuse Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts 26.01.2021 otsuse peale täiteasjades nr 025/2020/4304, 025/2017/3810 ja 025/2019/4181 rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta

§ 172lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda.

1. Puudutatud isikud II, III ja IV on käesolevas tsiviilasjas esitanud oma menetluskulude nimekirja 27.10.
2. Menetluskulud nimekirja kohaselt on puudutatud isikud II, III ja IV kandnud menetluskulusid lepingulisele esindaja Maakohtu menetluses kokku 650 eurot, millise summa paluvad puudutatud isikult avaldajalt solidaarselt puudutatud isikute II, III ja IV kasuks välja mõista. Puudutatud isikud II, III ja IV teatavad, et nad ei ole käibemaksukohustuslased ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Puudutatud isikud II, III ja IV kinnitavad, et kõik menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega ning taotlevad, et kohus märgiks lahendis nende kasuks solidaarsele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohustuse tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Puudutatud isik I ja V kohtule määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja esitanud ei ole.
3. Avaldaja ei ole puudutatud isikute menetluskulude osas seisukohta esitanud.
4. Puudutatud isikute II, III ja IV menetluskulude nimekirja kohaselt on nende menetluskuluks lepingulise esindaja kulu summas 650 eurot (käibemaksuga). Puudutatud isikutele on õigusabiteenust osutatud hinnaga 100 eurot/tunnis (käibemaksuga), kokku 6,5 tunni ulatuses.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 100 eurot (käibemaksuga), tasuna mõistlik. Tunnitasumäär on kooskõlas kohtupraktikaga. Menetluskulude nimekirja kohaselt on puudutatud isikute II, III ja IV lepingulise esindaja poolt ostutatud õigusabi teenust kokku 6,5 h ulatuses. Hinnates ja analüüsides menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Seega peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja poolt tehtud toiminguid ja seoses nendega kantud kulusid summas 650 eurot (6,5 x 100). Menetluskulud tuleb hüvitada koos käibemaksuga, sest puudutatud isikud II, III ja IV ei ole käibemaksukohustuslased (

§ 174lg 10).

6 15.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Puudutatud isikud on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab taotluse ja mõistab avaldajalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 16.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 7