← Eesti

2-19-8741/26

Obsah (10)§ 172§ 657§ 651§ 456§ 162§ 171§ 174§ 177§ 696§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-19-8741 Kohtuasi X avaldus Ta

) § 172 lg 1 esimese lause alusel jätta puudutatud isiku kanda. Võttes arvesse, et eeldused otsuse kehtetuks tunnistamiseks või selle tühisuse tuvastamiseks ei ole täidetud ning avaldaja on menetluse vältel talle kuulunud korteriomandi võõrandanud, mistõttu ta pole enam korteriühistu liige, on põhjendatud jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

  1. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha selles osas uus määrus, millega jätta puudutatud isiku menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik palub määrata temale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks 818,80 eurot ja kohustada avaldajat menetluskulude tasumisega viivitamisel tasuma kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni seaduses sätestatud määras viivist. 4.
  2. Puudutatud isiku väitel jättis maakohus üllatuslikult menetluskulud poolte endi kanda. Kohus kohaldas ebaõigesti on

§ 172lg-t 1.

Maakohtu seisukoht, et kuna praeguses asjas on tegemist hagita menetlusega ja lahend on tehtud puudutatud isiku huvides, tuleks

§ 172

lg-s 1 sätestatust juhindudes jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, on varasema kohtupraktika valguses ekslik. See reegel puudutab üksnes menetlusi, kus hagita menetluses osaleb ainult üks isik või mitu isikut, kelle huvi on samasuunaline. Lisaks ei ole kohus teinud praeguses asjas lahendit puudutatud isiku huvides, nagu maakohus ekslikult määruse põhjendavas osas märkis. 4

(8)2-19-8741 4.
  1. Menetluses, kus osaleb mitu vastandliku huviga isikut, tuleks kohtul üldjuhul lahendada menetluskulude jaotus analoogselt hagimenetluses sätestatuga. Sellist põhimõtet tuleks eriti arvestada juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise nõuete puhul, mis on reeglina hagiasi, kuid allub KrtS § 29 lg 2 alusel erandkorras hagita menetluse reeglitele. 4.
  2. Praegusel juhul on kohaseks aluseks menetluskulude jaotuse üle otsustamisel

§ 172

lg 7 teine lause, mis sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Selle sätte alusel tulnuks kohtul jätta menetluskulud avaldaja kanda. Korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõuet lahendatakse KrtS 29 lg 2 alusel kohtus hagita menetluses üksnes sellekohase avalduse alusel. Seega ei ole kohtul võimalik seda menetlust algatada ilma huvitatud isiku avalduseta. 4.4. Isegi kui

§ 172

lg 1 teine lause annab kohtule võrdlemisi laia diskretsiooniõiguse menetluskulude jaotuse otsustamisel, tuleb kohtul menetluskulude jaotust põhjendada. Maakohus selgitas määruses, et avaldaja osales koosolekul koos kahe juristiga, kes pidid õigusteadmistega isikutena teadma, et otsuse vaidlustamiseks tuleb esitada oma vastuväited juba üldkoosolekul ning need ka protokollida lasta. Kuna avaldaja ei ole vastuväiteid esitanud, puudus tal juba selle tõttu õigus üldkoosoleku otsust vaidlustada. Samuti on kohus põhjendanud, et ei esine ka ühtegi muud võimalikku alust otsuse tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Seega pöördus avaldaja kohtusse alusetult, tekitades sellega puudutatud isikule põhjendamatuid kulutusi. 4.

  1. Kummalisel kombel põhjendas maakohus menetluskulude poolte kanda jätmist esmalt asjaoluga, et avaldaja esitas kohtule avalduse, mille rahuldamiseks puudusid kõik eeldused. Teieks põhjendas kohus menetluskulude jaotust asjaoluga, et avaldaja on menetluse vältel talle kuulunud korteriomandi võõrandanud, mistõttu ei ole ta enam korteriühistu liige. Puudutatud isiku hinnangul ei saa kumbki asjaolu õigustada põhjendamatu avaldusega kohtusse pöördumist ning olla aluseks menetluskulude jätmisele poolte endi kanda. Kohus pidi jätma menetluskulud isiku kanda, kes pöördus põhjendamatu avaldusega kohtusse. 4.
  2. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta taotluse, milles puudutatud isik palus võimalust menetluskulude nimekirja esitamiseks enne asja otsustamist. Puudutatud isik esitas määruskaebuses enda menetluskulude nimekirja, mille esitamiseks kohus talle varem võimalust ei andnud. Puudutatud isikule osutati õigusabi tunnitasuga 144 eurot, millele lisandub käibemaks. Puudutatud isiku lepinguline esindaja on teinud järgmised menetlustoimingud: • • •
  3. oktoobril 2019 vastuse koostamine vastavalt kohtu
  4. oktoobri
  5. a määruses nõutule – 1,5 t;
  6. detsembril 2021 menetluse seisundi analüüs; tõendite kogumine kinnistusraamatust ning taotluse koostamine kohtule menetluse lõpetamiseks – 1,2 t;
  7. veebruaril 2022 määruskaebuse koostamine ja esitamine kohtule – 2,5 t. Seega on puudutatud isiku menetluskulud lepingulise esindaja õigusabikulud 748,80 eurot ja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot.
  8. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Avaldaja leidis, et maakohtu määrus on menetluskulude jaotuse osas seaduslik ja põhjendatud. Kohtul on hagita asjades ulatuslik kaalutlusõigus, lähtudes õigluse põhimõtest. Avaldaja leidis, et lahend on tehtud kõigi menetlusosaliste huvides. Seega on õiglane jätta menetluskulud

§ 172lg-st 1 tulenevalt menetlusosaliste endi kanda. 5

(8)2-19-8741
  1. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada osas, millega kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus saab teha selles osas uue määruse, millega jätab maakohtus kantud menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebus rahuldatakse. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus pärast praeguse määruse jõustumist. 8. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust osas, mille peale edasi on kaevatud.

Puudutatud isik vaidlustab maakohtu määrust osas, millega jaotati menetluskulud. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis avalduse korteriühistu

  1. aprilli
  2. a üldkoosoleku otsuse nr 6 kehtetuks tunnistamiseks ja tühisuse tuvastamiseks rahuldamata. Selles osas on maakohtu määrus

§ 456lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause koosmõjus § 463 lg-ga 2 kohaselt jõustunud.

Järelikult kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes menetluskulude jaotuse osas. 9.

§ 172

sätestab menetluskulude jaotuse erireeglid hagita menetluses.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Sama lõike teise lause kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 172

lg 7 teise lause kohaselt, kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. 10. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis ebaõigesti menetluskulud

§ 172lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda.

Maakohtus kantud menetluskulud oleks tulnud jätta avaldaja kanda. 10.

  1. Maakohus lähtus menetluskulude jaotamise otsustamisel sellest, et kuna lahend tehti puudutatud isiku huvides, tuli menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. Kuna aga eeldused otsuse kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks ei olnud täidetud ning avaldaja oli menetluse vältel talle kuulunud korteriomandi võõrandanud, mistõttu polnud ta enam ka korteriühistu liige, oli maakohtu arvates põhjendatud jätta menetluskulud kummagi menetlusosalise enda kanda. 10.
  2. Riigikohus on selgitanud, et

§ 172

lg 1 esimest lauset on otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole, nt registriasjad, lapsendamise menetlus vms. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (

  1. juuni
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18 teine lõige). 10.
  3. Praegune hagita vaidlus ei ole ühe menetlusosalisega vaidlus. Avaldaja kui korteriühistu liige esitas avalduse puudutatud isiku kui korteriühistu vastu viimase
  4. aprilli
  5. a üldkoosolekul vastu võetud otsuse nr 6 kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks. Kuna praeguses hagita menetluses osales mitu isikut, tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda

§ 172lg 1 teisest lausest. 6

(8)2-19-8741 10.
  1. Avaldaja avaldus on jõustunud kohtulahendiga jäetud rahuldamata. Sellises olukorras on ringkonnakohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda. Asja materjalidest ei nähtu ning ka menetlusosalised ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis annaks alust kõrvale kalduda üldreeglist, mille kohaselt on mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. 10.
  2. Puudutatud isik on õigesti esile toonud, et korteriühistu otsuse vaidlustamine sarnaneb hagimenetlusega, kuid õiguspoliitilise otsusena on korteriomandi asjad kvalifitseeritud hagita asjadeks. Ka hagimenetlusele on

§ 162lg 1 järgi omane, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Praeguses asjas on selgelt võimalik tuvastada menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Selleks on avaldaja, kelle avaldus jäeti rahuldamata. 10.6. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga, et menetluskulude avaldaja kanda jätmist toetab ka

§ 172lg 7 teine lause.

Praeguse menetluse sai kohus algatada üksnes avalduse alusel ning avaldaja avaldus jäeti rahuldamata.

  1. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ning teeb selles osas uue määruse, millega jätab maakohtus kantud menetluskulud avaldaja kanda.
  2. Määruskaebuse rahuldamise tõttu jäävad ka määruskaebemenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel avaldaja kanda.

13. Kolleegium märgib, et Riigikohus on selgitanud, et mõistlik ei ole tõlgendada

§ 174

lg-d 3 ja 5 koostoimes selliselt, et kõrgema astme kohus peab kindlaks määrama mh alama astme kohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse olukorras, kus ta muudab alama astme kohtu lahendit sel määral, et sellega kaasneb menetluskulude jaotuse muudatus (vt

  1. mai
  2. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-15916, p 16;
  3. aprilli
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1142-15, p-d 19 jj). Praegusel juhul ei ole maakohus puudutatud isiku menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud. Seega ei tee seda ka ringkonnakohus.

§ 177

lg 2 järgi määrab puudutatud isiku põhjendatud ja vajalikud menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul määruse jõustumisest.

  1. Puudutatud isik on määruskaebuses märkinud, et maakohus ei võimaldanud tal esitada maakohtus kantud menetluskulude nimekirja. See väide on osaliselt põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt andis maakohus
  2. aprilli
  3. a määrusega menetlusosalistele menetluskulude nimekirjade esitamiseks tähtaja kuni
  4. maini
  5. Puudutatud isik esitas menetluskulude nimekirja
  6. mail
  7. Pärast seda on puudutatud isik esitanud kohtule
  8. detsembril 2021 taotluse menetluse lõpetamiseks, kuna avaldaja oli oma korteri võõrandanud, ja kohus on seda arvestanud, võimaldades avaldajal esitada taotluse kohta oma seisukoht. Ehkki puudutatud isik palus
  9. detsembri
  10. a taotluses, et kohus annaks mõistliku võimaluse menetluskulude esitamiseks, ei andnud kohus menetluskulude nimekirjade esitamiseks uut tähtaega, vaid tegi
  11. jaanuaril 2022 asjas lõpplahendi. Kolleegium leiab, et kirjeldatud asjaoludel oleks maakohus pidanud andma menetlusosalistele uue tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks, kuna tulenevalt puudutatud isiku
  12. detsembri
  13. a taotlusest võis menetlusosalistel olla tekkinud täiendavaid menetluskulusid. Seda eriti olukorras, kus puudutatud isik seda võimalust kohtult eraldi palus. Puudutatud isik on esitanud oma maakohtus kantud menetluskulude nimekirja määruskaebuses. Osas, milles see sisaldab maakohtus pärast
  14. maid 2020 kantud kulusid, tuleb maakohtul puudutatud isiku esitatud täiendatud nimekirjaga menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada, andes 7

(8)2-19-8741 avaldajale võimaluse esitada puudutatud isiku maakohtus kantud menetluskuludele soovi korral vastuväiteid. 15.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Praeguse määruse peale võib

§ 696

lg 3 esimese lause ja

§ 178lg 1 esimese lause järgi esitada määruskaebuse Riigikohtule.

Menetluskulude jaotust saab

§ 178

lg 1 esimese lause järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.