1-21-1044/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-1044 Kohtunik Kristina Domaškina Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorraline ettekanne Janne Pille katseaja pikendamiseks Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Eve Lillepuu Süüdimõistetu Janne Pille isikukood: 49106176516; elukoht: xxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON Pikendada KarS § 74 lg 4 alusel Janne Pillele Tartu Maakohtu 01.03.
2. a otsusega määratud ja Tartu Maakohtu 25.11.
3. a määrusega pikendatud katseaega täiendavalt 2 kuu võrra, s.o kuni 01.03.
4. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Tartu Maakohtu 01.03.
6. a otsusega tunnistati Janne Pille süüdi ning teda karistati KarS § 184 lg 1 järgi 1 aasta ja 3 kuulise vangistusega. Tuginedes KarS § 74 lg-tele 1 ja 3, jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui J. Pille ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-s 21 sätestatud kohustust, s.o hoidub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamisest ja tarvitamisest. Kohtuotsus jõustus 17.03.
7. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 01.03.2021 ja pidi lõppema 01.09.
9. Tartu Maakohtu 18.06.
10. a määrusega pandi J. Pillele katseajaks täiendavad kohustused registreerida end 10 tööpäeva jooksul alates määruse jõustumisest psühhiaatri vastuvõtule ravivajaduse hindamiseks ja ravivajaduse ilmnemisel alluda määratud ravile. Kohus tuvastas, et J. Pille tarvitas 26.03., 20.
11. ja 22.05.2021 narkootikume ning rikkus
12. ja 21.04.2021 registreerimiskohustust. Määrus jõustus 06.07.
13. 1
14. Tartu Maakohtu 25.11.
15. a määrusega pikendati J. Pille katseaega 4 kuu võrra, s.o kuni 01.01.
16. Samuti määrati J. Pillele katseajaks täiendavad kohustused registreerida end 10 tööpäeva jooksul alates määruse jõustumisest SA Viljandi Haigla statsionaarsele rehabilitatsiooniteenusele, osaleda sellel teenusel ja alluda seal pakutavale ravile ning teha kuni rehabilitatsiooniteenusele asumiseni üks kord nädalas kriminaalhooldusametniku juures narkootikumide tarvitamise testi. Kohus tuvastas, et J. Pille ei allunud 10.09.2021 kriminaalhooldusametniku kontrollile, tarvitas millalgi enne 13.
17. ja 26.10.2021 taas narkootikume ning rikkus 26.10.2021 uuesti registreerimiskohustust. Määrus jõustus 11.12.
19. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 12.09.2022 Tartu Maakohtule kolmanda erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pikendada J. Pille katseaega täiendavalt 2 kuu võrra (s.o kuni 01.03.2023), sest J. Pille rikkus ravikohustust. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 4.
20. J. Pille kriminaalhooldus algas 17.03.2021 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 31.03.
21. Sel kohtumisel selgitati J. Pillele kontrollnõudeid ja kohtu määratud kohustusi ning nende rikkumise võimalikke tagajärgi, millest arusaamist kinnitas J. Pille oma allkirjaga. Kõigepealt tarvitas J. Pille 26.03., 20.
22. ja 22.05.2021 narkootikume ning rikkus
23. ja 21.04.2021 registreerimiskohustust. Nende rikkumiste eest määrati Tartu Maakohtu 18.06.
24. a määrusega J. Pillele katseajaks täiendavad kohustused. 4.
25. Seejärel registreeris J. Pille 15.07.2021 end psühhiaatri vastuvõtule ja sai aja 30.08.
26. Ta käis psühhiaatri vastuvõttudel ka 13.09 ja 05.10.2021 ning talle määrati ravi. Vaatamata eelnevale ei allunud J. Pille 10.09.2021 kriminaalhooldusametniku kontrollile, tarvitas millalgi enne 13.
27. ja 26.10.2021 taas narkootikume ning rikkus 26.10.2021 jälle registreerimiskohustust. Nende rikkumiste eest määrati Tartu Maakohtu 25.11.
28. a määrusega J. Pillele katseajaks uued täiendavad kohustused. 4.
29. J. Pille asus alates 17.12.2021 SA-sse Viljandi Haigla rehabilitatsiooniteenusele ja tegi kuni ravile asumiseni nõuetekohaselt narkootikumide tarvitamise teste. 22.08.2022 teatas haigla aga kriminaalhooldusametnikule, et J. Pille rehabilitatsiooniteenus katkestati 19.08.2022 sisekorraeeskirjade rikkumise tõttu. J. Pille märkis kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses, et Viljandi Haigla narkosõltuvuse ravi üks osa nägi ette praktikal ehk kodus käimist. Kodus käies rikkus J. Pille ajavahemikus 16.-18.08 haigla sisekorraeeskirju ja tarvitas alkoholi, sest ta ei tulnud pingetega toime. Seega rikkus J. Pille KarS § 75 lg 2 p 5 alusel talle pandud ravikohustust. J. Pille töötab alates 11.09.2022 ametlikult V. O. - hinnangul tuleb pikendada J. Pille katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 01.03.
30. J. Pille viibis 8 kuud SA-s Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses statsionaarsel teenusel ning allus seal pakutavale ravile. Talle tuleks anda võimalus kriminaalhooldusametniku järelevalve all näidata, et ta suudab täita kontrollnõudeid ja säilitada vabaduses seadusekuuleka eluviisi. Kohtu seisukoht
31. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või 2 ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (RKKK 11.06.
32. a määrus nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka KarS § 75 lg-s 2 sätestatud kohustuse rikkumise puhul ja olukorras, kus kriminaalhooldusametnik taotleb katseaja pikendamist.
33. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheide on põhjendatud. SA Viljandi Haigla 22.08.
34. a teatise kohaselt lõpetati 19.08.2022 J. Pillega teenuse osutamise leping keskuse sisekorraeeskirjade rikkumise tõttu (tl 54). Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märkis J. Pille, et Viljandi Haigla narkosõltuvuse ravi üks osa nägi ette praktikal ehk kodus käimist. Ta rikkus kodus käies keskuse sisekorraeeskirju ja tarvitas alkoholi, sest ei tulnud pingetega toime. J. Pille viibis kodus 16.-18.08.2022 ning pärast keskusesse naasmist tehti talle narko- ja alkotest. Narkotest oli negatiivne, kuid alkotest näitas 0,5 promilli. J. Pille valis vabatahtlikult pikema programmi, et ta ei hakkaks uuesti narkootikume tarvitama (tl 54 pöördel).
35. Süüdimõistetu, kellele on pandud KarS § 75 lg 2 p 5 alusel ravikohustus, peab alluma raviasutuse määratud ravile ja järgima raviasutuse sisekorrareegleid ravi tähtaja lõpuni (sh ajal, mil ta viibib raviasutuse loal väljaspool raviasutust). Kohtu hinnangul ei nähtu J. Pille selgitustest mõjuvaid põhjusi, mis õigustaksid selle kohustuse eiramist. Muu hulgas pole selliseks mõjuvaks põhjuseks alkoholi tarvitamine pingete tõttu. J. Pille oleks pidanud leidma pingete leevendamiseks muu viisi. Seega rikkus J. Pille KarS § 75 lg 2 p-s 5 sätestatud kohustust. Kuna J. Pille teadis, et ta peab alluma ettenähtud ravile, pani ta rikkumise toime tahtlikult.
36. Analüüsides kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et käesoleva määruse tegemise ajaks on J. Pille kriminaalhooldus kestnud veidi enam kui 1 aasta ja 7 kuud ning kohus vaatab läbi kolmandat erakorralist ettekannet. Kõigepealt tarvitas J. Pille 26.03., 20.
37. ja 22.05.2021 (s.o kriminaalhoolduse esimese 3 kuu jooksul 3 korda) narkootikume ning rikkus
38. ja 21.04.2021 (s.o samal ajaperioodil 2 korda) registreerimiskohustust. Nende rikkumiste eest määrati Tartu Maakohtu 18.06.
39. a määrusega J. Pillele katseajaks täiendav kohustus registreerida end psühhiaatri vastuvõtule ravivajaduse hindamiseks ja ravivajaduse ilmnemisel alluda määratud ravile. Määrus jõustus 06.07.
40. Kuigi J. Pille pöördus tähtaegselt psühhiaatri poole ja käis regulaarselt tema vastuvõttudel, ei allunud ta 10.09.2021 (s.o ca 2 kuud pärast esimese kohtumääruse jõustumist) kriminaalhooldusametniku kontrollile, tarvitas millalgi enne 13.
41. ja 26.10.2021 (s.o 2 korda) taas narkootikume ning rikkus 26.10.2021 jälle registreerimiskohustust. Nende rikkumiste eest pikendati Tartu Maakohtu 25.11.
42. a määrusega J. Pille katseaega 4 kuu võrra ning määrati katseajaks täiendavad kohustused registreerida end SA Viljandi Haigla statsionaarsele rehabilitatsiooniteenusele, osaleda sellel teenusel, alluda seal pakutavale ravile ning teha kuni rehabilitatsiooniteenusele asumiseni 1 kord nädalas kriminaalhooldusametniku juures narkootikumide tarvitamise testi. Määrus jõustus 11.12.
43. Kuigi J. Pille tegi nõuetekohaselt teste ja asus 17.12.2021 SA-sse Viljandi Haigla statsionaarsele rehabilitatsiooniteenusele, selgus praeguses asjas, et 22.08.2022 katkestati teenus sisekorraeeskirjade rikkumise tõttu.
44. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et J. Pille on eiranud katseajal korduvalt erinevaid kriminaalhoolduse nõudeid, sealhulgas tarvitas ta katseaja esimese 8 kuu jooksul (s.o alates 26.03.-26.10.2021) 5 korda narkootikume. Kuna J. Pille ei suutnud narkootikumidest loobuda hoolimata kriminaalhooldusametniku kirjalikest hoiatustest, maakohtu esimesest määrusest ega
45. aasta augustis psühhiaatri poole pöördumisest, on tal märkimisväärne narkoprobleem. 3 Samas viibis J. Pille 17.12.2021-22.08.2022 (s.o veidi enam kui 8 kuud) SA-s Viljandi Haigla statsionaarsel rehabilitatsiooniteenusel ega ole viimase peaaegu 1 aasta jooksul (s.o pärast 26.10.2021) enam narkootikume tarvitanud. SA Viljandi Haigla vastuse kohaselt on teenus individuaalne ja kestab 5-9 kuud (tl 59 pöördel) ning nähtuvalt J. Pille kirjalikust selgitusest valis ta vabatahtlikult pikema programmi, et ei hakkaks uuesti narkootikume tarvitama (tl 54 pöördel). Seega järgis J. Pille valdava enamiku maksimaalsest raviperioodist kõiki nõudeid ja rikkus isekorraeeskirja vaid 2 nädalat enne ravi lõppu. Kuna rikkumine seisnes alkoholi tarvitamises, pole praegu alust arvata, et rehabilitatsiooniteenus ebaõnnestus ja et J. Pille pole narkootikumide tarvitamist lõpetanud. Pidades silmas J. Pille pingutusi, mõjub kriminaalhooldus talle üldiselt distsiplineerivalt. Samuti iseloomustab J. Pillet positiivselt, et ta töötab ametlikult.
46. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et J. Pillele võib anda täiendava võimaluse näidata, et ta suudab edaspidi kriminaalhoolduse nõudeid täita. Lähtudes eelnevast, pikendab kohus KarS § 74 lg 4 alusel J. Pille katseaega täiendavalt 2 kuu võrra, s.o kuni 01.03.
47. J. Pillel on katseaja jooksul võimalik näidata, et ta suhtub edaspidi kriminaalhoolduse nõuetesse tõsisemalt. Samuti süvendab katseaja pikendamine veendumust, et J. Pille on katseaja lõpuks loobunud lõplikult narkootikumide tarvitamisest. (allkirjastatud digitaalselt) 4