2-22-5283/12

Tsiviilasi nr 2-22-5283 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-22-5283 Tsiviilasi M. R. a hagi U. K. i vastu isaduse tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2030,76 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M. R. (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja G. R. (isikukood XXX) Kostja U. K. (isikukood XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 20.09.2022 RESOLUTSIOON
3. Tuvastada, et M. R. a (isikukood XXX) isa on U. K. (isikukood XXX), s.o M. R. põlvneb U. K. ist.
4. Mõista U. K. ilt M. R. a kasuks välja elatis 100 eurot kuus alates 01.09.2022 kuni M. R. a täisealiseks saamiseni.
5. Elatis tasuda E. R. pangaarvele nr XXX. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulud Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Saata kohtuotsus rahvastikuregistri kande tegemiseks Tartu Linnavalitsusele. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
6. M. R. esitas 11.04.2022 Tartu Maakohtusse hagi U. K. i vastu isaduse tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt elatise 225,64 eurot kuus välja mõista alates 11.04.
7. Hagiavalduse kohaselt elab hageja sünnist saadik koos emaga ja kostja pole osalenud lapse ülalpidamises. U. K. sõlmis hageja emaga kokkuleppe, et annab lapsele oma nime ja toetab teda igakuiselt, kuid ei ole seda teinud. Hageja oli kohtuistungil nõus sellega, et kostja tasub elatist 100 eurot kuus alates
8. aasta septembrist. KOSTJA VASTUVÄITED
9. Kostja teatas kohtuistungil, et on isadusega nõus ning suudab maksta lapsele elatist 100 eurot kuus. Kostja selgitas, ta on osalise töövõimega ning tema sissetulekuks on praegu ainult töövõimetoetus. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
10. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
11. PkS § 95 sätestab, et isaduse tuvastamise otsustab kohus muuhulgas lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Kohus on kontrollinud, et rahvastikuregistris puudub kanne M. R. a isa kohta. Seega on M. R. al õigus esitada hagi, milles ta soovib tuvastada põlvnemise U. K. ist. Kostja oli kohtuistungil nõus, et on hageja isa ning kinnitas, et on nõus ka vastava rahvastikuregistri kande tegemisega. Kostjal on TsMS § 4 lg 3 kohaselt õigus hagi õigeks võtta. Kohus leiab, et TsMS § 440 alusel tuleb rahuldada hagi isaduse tuvastamiseks. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 25 kohaselt viiakse muudatused põlvnemise osas sisse rahvastikuregistrisse.
12. Kohus loeb elatise osas hageja lõplikuks nõudeks kohtuistungil väljendatud 100 eurot kuus alates käeoleva aasta septembrist. Kostja vaidles vastu hageja esialgu taotletud elatise suurusele ning oli nõus maksma hagejale elatist 100 eurot kuus. Kostja väitel on ta 70% ulatuses töövõimetu ning tema sissetulekuks on vaid töövõimetoetus. Hageja kinnitas kohtuistungil, et ta on kostja töövõimetusest teadlik. PkS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus. Kuna poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on töövõimetu, mõistab kohus poolte taotlusel elatise välja alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja ja hageja esindaja vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostjale oleks jõukohane tasuda 100 eurot kuus alates
13. aasta septembrist ning kohus rahuldab selles ulatuses hagi.
14. Menetluskulud Tulenevalt TsMS §-st 164 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Pooled on kinnitanud, et neil käesolevas menetluses menetluskulud puuduvad. Kohus selgitab, et tsiviilasja päises olev tsiviilasja hind on menetluslik märkus. Sellest ei teki kummalegi poolele kohustusi. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik