lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. KIS-ist nähtuvalt esitas Tiigikalda OÜ 12.07.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 13.04.
Kohtupraktika kohaselt tuleb eeltoodud sätet kohaldada ka siis, kui kohtumenetluse kestel vaidlustatud haldusakti kehtivus lõpeb või haldusakt uute asjaolude tõttu ammendub ning algselt esitatud kaebus muutub ainetuks. 2.
lg 5 p 4 järgi tagastatakse riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse
Kohus tagastab kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot. 2.6.
lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui
§-s 108 ei sätestata teisiti.
lg-st 6 tulenevalt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse
lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. 2.
Kaebaja tegi halduskohtumenetluses kulutusi kokku summas 1763,80 eurot, mille palus välja mõista vastustajalt. 2.
Kaebusega vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest käesolevas haldusasjas ning
3 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Sellest sättest tuleneb kaks eeldust, millisel juhul kuuluvad menetluskulud vastustajalt igal juhul välja mõistmisele, s.o juhul, kui haldusakt on tunnistatud kehtetuks, s.h kaebuse esitamisest tingituna ning kui menetlus lõpetatakse
Vastupidiselt halduskohtu poolt sedastatule, et täidetud ei ole
lg 6 rakendamise eeldused, on objektiivne fakt see, et mõlemad eeldused on täidetud. 3.2.
lg 6 rakendamisel ei välista seost kaebuse esitamise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise vahel see, et vastustaja võib olla seadusest tulenevalt sunnitud vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistama, nt kolmanda isiku vastava taotluse tõttu. Seose väljaselgitamisel tuleb hinnata sisuliselt seda, millistel asjaoludel haldusakt kehtetuks tunnistatakse. Veelgi enam, Riigikohus on selgitanud, et
lg-t 6 tuleb tõlgendada laiendavalt ja vastustajalt tuleb mõista kaebaja menetluskulud välja ka olukorras, kus vastustaja on tunnistanud vaidlustatud haldusakti kehtetuks kaebaja poolt teises haldusasjas esitatud kaebuse tõttu. Selline tõlgendus toetab sätte eesmärki, milleks on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (RKHK 05.11.2013. a määrus asjas nr 3-3-1-50-13, p 12). Käesolevas asjas kinnitas PRIA, et haldusakt tunnistati kehtetuks haldusasjas nr 3-20-775 tehtud otsustusest tulenevalt. Samas, haldusasjas nr 3-20-889 peatati menetlus just haldusasja nr 3-20-775 tõttu ja selles tehtava otsuse jõustumiseni, sest tegemist oli sisult sarnaste vaidlustega. Seega on üheselt selgelt täidetud
lg 6 rakendamise esimene eeldus - PRIA poolt on haldusakt tunnistatud kehtetuks kaebuse esitamise tõttu. Oluline on tähele panna, et kui PRIA haldusakti kehtetuks ei oleks tunnistanud, siis oleks halduskohus pidanud käesolevas asjas otsuse tegemisel järgima Tartu Ringkonnakohtu poolt haldusasjas nr 3-20-775 tehtud otsustust ning esitatud kaebus oleks rahuldatud. Lisaks vastab menetluskulude väljamõistmine PRIA-lt käesolevas asjas otseselt Riigikohtu poolt antud juhisele, mille kohaselt tuleb
lg 6 kohaldada igal juhul, isegi siis, kui kehtetuks tunnistamine on tingitud teises haldusasjas esitatud kaebusest. 3.3. Halduskohus lõpetas menetluse
Seega on täidetud
lg 6 kohaldamise eeldused ja kaebaja menetluskulud tuleb vastustajalt välja mõista.
Seega on halduskohtu määrus vaidlustatud osas vastuolus ka
3.4. Ebaõiged ja vastuolulised on halduskohtu märkused selle kohta, et kaebaja ei esitanud käesolevas asjas taotlust kaebuse muutmiseks ning tühistamisekaebuselt tuvastamiskaebusele üle minemiseks. Samas on halduskohus ise enda määruses kinnitanud ja selgitanud seda, et kaebaja valis uue otsuse vaidlustamiseks tõhusama õiguskaitsevahendi – tühistamiskaebuse ja seda tuvastamisekaebuse asemel. Veelgi enam, sarnases haldusasjas on andnud seisukoha Riigikohus lahendi nr 3-3-1-50-13 p-s 14, milles selgitas, et: „Kaebajale ei või ette heita, et ta otsustas tema arvates õigusvastast ja tema õigusi rikkuvat haldusakti halduskohtus vaidlustada. Vastupidi, kaebuse esitamata jätmise korral saanuks kaebajale ette heita seda, et ta ei võtnud seaduses ettenähtud kaebetähtaja jooksul midagi ette oma õiguste kaitseks. Pärast seaduses ettenähtud kaebetähtaja möödumist võinuks kaebaja võimalused oma õigusi kaitsta oluliselt 4 halveneda (kaebetähtaja ennistamise vajadus, tuvastamiskaebuse esitamise piirangud, haldusorgani initsiatiiv õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamiseks, haldusmenetluse uuendamise taotluse esitamiseks ettenähtud tähtaeg). Haldusakti tühistamiseks kaebuse esitamata jätmisel tuleb arvestada tagajärjega, et võimalikule õigusvastasusele vaatamata on tegemist kehtiva ja seega täitmiseks kohustusliku haldusaktiga“. Seega on Tartu Halduskohtu põhjendused ja järeldused õigusvastased ning vastuolus Riigikohtu seisukohtadega. Pealegi ei tulene
lg 6 regulatsioonist see, et sätte rakendamise eelduseks on kaebuse muutmise taotluse esitamine. Kokkuvõttes on asjas täidetud
lg 1 p 4 alusel, sest PRIA andis sama toetustaotluse kohta menetluse käigust tulenevalt uue haldusakti, kuid kaebaja ei esitanud kohtule käesolevas asjas kaebuse muutmise taotlust, vaid otsustas esitada sisuliselt samas vaidluses uue kaebuse. Menetlus Tiigikalda OÜ
Kaebaja kaebust ei ole käesolevas asjas rahuldatud ning vaidlustatud haldusakti ei ole kehtetuks tunnistatud. Seega ei ole alust kaebaja menetluskulusid vastustajalt välja mõista. Haldusasjas nr 3-22-1499 uue kaebuse esitamine ei olnud tingitud vastustajast ning kaebaja ei ole saavutanud käesolevas haldusasjas soovitud tulemust, s.o enda
lg 6 alusel, sest PRIA andis mahetoetuse kohta uue haldusakti, järgides haldusasjas nr 3-20-755 tehtud Tartu Ringkonnakohtu 21.10.2021. a kohtuotsust, millega ringkonnakohus rahuldas osaliselt Tiigikalda OÜ kaebuse otsetoetuste osas. Uue haldusakti andmine oli tingitud teises kohtuasjas tehtud kohtulahendist, milles menetleti kaebaja kaebust erineva toetusmeetme, kuid samade riigimaa põldude osas, mis olid vaidluse esemeks ka käesolevas asjas. Seega ei ole uue haldusakti andmine tulenenud kaebuse esitamisest käesolevas haldusasjas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5.
lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. 5
lg-t 6.
lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. 7.1. Halduskohus lõpetas asja nr 3-20-889 menetluse
a uue haldusakti nr 12-6/22/323, mille tulemusel ammendusid käesolevas asjas vaidluse esemeks olnud haldusaktid ning kuna kaebaja vaidlustas 13.04.
lg-t 6 tõlgendada laiendavalt ja mõista vastustajalt kaebaja menetluskulud välja ka olukorras, kus vastustaja on tunnistanud vaidlustatud haldusakti kehtetuks kaebaja poolt teises haldusasjas esitatud kaebuse tõttu. Riigikohus leidis, et selline tõlgendus toetab paremini sätte eesmärki, milleks on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud.
lg 6 kitsendav tõlgendus kohtleks kaebajaid, kel on olnud võimalus vaidlustada nii maksuotsus kui intressinõuded ühes haldusasjas, erinevalt võrreldes kaebajatega, kelle vastavad kaebused vaadatakse läbi erinevates haldusasjades. Sellisel juhul sõltuks menetluskulude väljamõistmine kohtu diskretsioonist kaebuste liitmise või nõuete eraldamise osas, märkis Riigikohus. 9. Ringkonnakohtu hinnangul sobib haldusasjas nr 3-3-1-50-13 toodud tõlgendus
Vaidlust ei ole selles, et PRIA andis uue, 13.04.2022. a haldusakti, haldusasjas nr 3-20-775 tehtud ringkonnakohtu otsusest tulenevalt ja selles menetluses olid menetlusosalisteks samuti PRIA ja Tiigikalda OÜ ning haldusasjas nr 3-20-775 käis vaidlus samade riigimaa põldude kohta, mis olid vaidluse all käesolevas asjas. Eelpoolkirjeldatud Riigikohtu seisukoha järgi tuleb
lg 6 kohaldada ka siis, kui kohus lõpetab asja menetluse
lg 1 p 4 alusel, kuid vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine (või selle ammendumine) on tingitud hoopis teises haldusasjas esitatud kaebusest. Seega ei välista asjaolu, et uue, 13.04.2022. a haldusakti andmine oli tingitud kaebaja poolt teises kohtuasjas, mitte käesolevas asjas, kaebuse esitamisest,
lg 6 kohaldamist käesolevas asjas menetluse lõpetamisel
6
lg 6 mõttes ning tegemist ei ole ka ülemäärase summaga, mistõttu tuleb see määruskaebuse rahuldamisel tervikuna vastustajalt
(allkirjastatud digitaalselt) 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.