← Eesti

3-22-2111/2

Obsah (5)§ 120§ 121§ 44§ 43§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2022, Tartu Kohtuasja number 3-22-2111 Kohtuasi X kaebus Mikitamäe Vallavalitsuse 17. jaanuari 201

) § 121 lg 4). ASJAOLUD

  1. X esitas
  2. oktoobril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles esitatud viitest Mikitamäe Vallavalitsuse tegevusele ning kaebuse juurde lisatud Mikitamäe Vallavalitsuse
  3. jaanuari
  4. a kirjast nr 5-6/45 „Avalduse läbivaatamine“ võib järeldada kaebaja tahet vaidlustada kohtus viimati nimetatud kirja. Mikitamäe Vallavalitsuse
  5. jaanuari
  6. a kirjast nr 5-6/45 nähtub, et tegemist on vastusega kaebaja
  7. detsembri
  8. a kirjale nr 5-5/541 ning vallavalitsus selgitab selles kaebajale tema maa ostueesõigusega erastamise menetluse asjaolusid alates maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamisest (s.o
  9. november 1997) kuni
  10. a maikuuni. Vastuses tuuakse välja, milliseid pöördumisi on kaebaja vallale, maavanemale ja Maa-ametile esitanud ja millal ning mida neile on vastatud. Lisaks on kaebaja kaebuse juurde lisanud Maksu- ja Tolliameti poolt
  11. 3-22-2111 septembril 2022 väljastatud tõendi nr 8-8/22360-1, mis tõendab kaebaja poolt maamaksu tasumist ajavahemikus 1997 kuni 2017 Y kinnistu osas. Kaebaja on kaebuses märkinud: „Esitan kaebuse minul võeti maamaksu mida minul ei olnud“. KOHTU SEISUKOHT 2.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada alljärgnevatel põhjustel. 3.

§ 121

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 44

lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebeõiguse olemasolu on seega seotud asjaoluga, kas kaebaja õiguste riivet asjas saab jaatada või mitte. 3.

  1. Kaebusest saab järeldada, et kaebaja sooviks on Mikitamäe Vallavalitsuse
  2. jaanuari
  3. a kirja nr 5-6/45 „Avalduse läbivaatamine“ vaidlustamine. Nimetatud kiri kujutab endast vastust kaebaja
  4. detsembri
  5. a kirjale nr 5-5/541 ning vallavalitsus märgib selles kirjas, et on kaebaja avalduse läbi vaadanud ja annab kaebajale toimunud menetluse kohta selgituse. Kuigi kohtul puudub kaebaja
  6. detsembri
  7. a kiri nr 5-5/541 (kaebaja ei ole selle koopiat kaebuse juurde lisanud), võib siiski vallavalitsuse
  8. jaanuari
  9. a vastusest järeldada, et kaebaja on pöördunud valla poole selgituste saamiseks seonduvalt maa ostueesõigusega erastamise menetlusega ning vald on kaebajale neid asjaolusid oma vastuses selgitanud. Vallavalitsuse vastuskirjas ei ole lahendatud mitte ühtegi taotlust ega tehtud mitte ühtegi otsustust, mis võiks kaebaja õigusi riivata. Tegemist ei ole dokumendiga, mis omaks tähtsust maa ostueesõigusega erastamise menetluses ja seda menetlust kuidagi mõjutaks. Vastuses on vaid ajalises järjestuses nimetatud kaebaja poolt esitatud pöördumised ning neile antud vastused. Seega ei ole Mikitamäe Vallavalitsuse
  10. jaanuari
  11. a kirja nr 5-6/45 puhul tegemist dokumendiga, mis kaebaja õigusi kuidagi riivaks. 3.
  12. Mis puudutab kaebuse juurde lisatud Maksu- ja Tolliameti (MTA)
  13. septembri
  14. a tõendit nr 8-8/22360-1, siis märgib kohus, et tegemist on tõendiga, mille MTA väljastas kaebaja
  15. septembri
  16. a avalduse alusel. Dokument tõendab, et kaebaja on tasunud perioodil 1997 kuni 2017 maamaksu Y kinnistult. Kaebusest jääb selgusetuks, kas kaebaja soovis viidatud dokumenti esitada käesolevas asjas tõendina või on kaebaja sooviks vaidlustada enda maksukohustust. Arvestades seda, et kaebaja on esitanud kohtule mitmeid kaebusi, mis seonduvad temale maa ostueesõigusega erastamise menetlusega ning on ka näiteks haldusasjas nr 3-22-654 viidanud maamaksu tasumisele, siis mõistab kohus, et kaebaja on MTA tõendit pidanud asjakohaseks tõendiks erastamismenetlust puudutavates vaidlustes. Tallinna Halduskohus on
  17. septembri
  18. a kohtuotsuses (jõustumata) asjas nr 3-22-654 p-s 30 kaebajale selgitanud, et maamaksu tasumine ei anna isikule mingit õigust maa ostueesõigusega erastamiseks ning maamaksu tasumise fakt ei oma maa ostueesõigusega erastamise menetluses mingit tähendust. Kohus märgib, et kui kaebaja eesmärgiks on siiski ka tema maamaksu tasumise kohustuse vaidlustamine, tuleks kaebajal selleks algatada eraldiseisev maksuvaidlus. Selline vaidlus ja selle tulemus aga kaebaja maa erastamise õigust ei mõjuta ning lisaks puuduksid sellisel vaidlusel ka edulootused. Kaebajal kui maa kasutajal oli maamaksu tasumise kohustus (vt maamaksuseaduse § 10 lg 1). Kohus peab vajalikuks selgitada, et perioodi 1997 kuni 2017 puudutavate maksude tasumise kohustuse vaidlustamiseks on kaebetähtajad nüüdseks möödunud ning nende ennistamise võimalus äärmiselt väike. Kohus märgib, et kaebaja avalduse alusel väljastatud MTA
  19. septembri
  20. a tõend nr 8-8/22360-1 kaebaja õigusi ei riiva, sest selles sisaldub üksnes teave selle kohta, millise ajavahemiku eest ja kui palju on maamaksu tasutud. 2 3-22-2111 3.
  21. Kohus peab siinkohal vajalikuks veel välja tuua, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja esitanud halduskohtule mitmeid kaebusi, mis seonduvad temale maa ostueesõiguse erastamise menetlusega. Samuti viitab kaebaja ka käesolevas asjas selle, et ei nõustu maa erastamisega. Kohus märgib, et Tallinna Halduskohtu menetluses olnud haldusasja nr 3-22-654 veel jõustumata
  22. septembri
  23. a kohtuotsusest nähtub, et Maa-ameti peadirektori
  24. augusti
  25. a korraldusega nr 1-17/21/2024 otsustati erastada kaebajale Y katastriüksus asukohaga Y, pindalaga 9721 m
  26. Kuna kaebaja oli taotlenud maa ostueesõigusega erastamist 10 ha ulatuses, siis jäi kaebaja avaldus maa erastamiseks suuremas ulatuses rahuldamata. Kaebaja eeltoodud korraldust ei vaidlustanud. Seejärel täpsustati Maa-ameti
  27. märtsi
  28. a korraldusega nr 1- 17/22/528 (vaidlustatud asjas nr 3-22-654) Y katastriüksuse pindala lähtuvalt katastrimõõdistamise tulemustest (pindala vähenes 30 m2 võrra). Kohus märgib, et kaebaja ei ole vaidlustanud Y maaüksuse ostueesõigusega erastamise menetluses koostatud piiride kulgemise ettepanekuid ja eelhaldusakt piiride kulgemise kohta jäi jõusse. Kogu C talu maa, mille arvelt kaebaja soovis ostueesõigusega maad erastada, on Mikitamäe Vallavalitsuse
  29. jaanuari
  30. a korraldusega nr 2-3/16 ja Setomaa Vallavalitsuse
  31. juuli
  32. a korraldusega 312 õigustatud subjektidele tagastatud. Kuna kaebaja oli eeltoodud korraldustest teadlik, siis on seaduses ette nähtud kaebetähtaegu silmas pidades nende vaidlustamise tähtaegade ennistamine äärmiselt vähetõenäoline. Seega on kaebajal õiguslikult äärmiselt vähetõenäoline saavutada talle maa ostueesõigusega erastamist soovitud ulatuses. Kohus märgib ka, et Tartu Halduskohtu menetluses on haldusasi 3-22-804, kus lahendatakse kaebaja nõuet varalise kahju hüvitamiseks selle eest, et C talu maad on tagastatud õigusvastaselt ning sellega on kaebaja jäänud ilma võimalusest erastada tema soovitud 10 ha maad. Kaebaja saab oma õigusi kaitsta selles kahju hüvitamise menetluses. 3.
  33. Eelnevat arvestades tagastab kohus käesolevas asjas esitatud kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 4. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime ja kinnistu andmed tähemärkidega (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.