Tsiviilasi nr 2-21-17584 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 13.10.2022. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-17584 Tsiviilasi Mxxx

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (

§ 1933lg 2).

Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

1. Jätta Mxxxx Vxxxx kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada Mxxxx Vxxxxxx(ik xxxxxxxxxxx; elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vald, xxxxxxxxxxxmaakond; e-post: xxxxxxxx@gmail.com, xxxxxxxxxxx@mail.ee) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2. Usaldusisikul (Mxxxx Vxxxxx) kanda võlgniku arveldusarvele üle 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu ning 2 ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. oktoobriks).
4. Mxxxx Vxxxxx esitada kord kuue

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654,00 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 17. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale, määrus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile, pankrotihalduril saata määrus võlausaldajatele. Resolutsiooni kümnenda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). 18. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kaebeõigus 19. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 3 1, 2, § 171 lg 4).

Võlausaldaja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Asjaolud

1. Tartu Maakohus kuulutas 17.03.
2. a määrusega välja Mxxxx Vxxxxxpankroti ja nimetas pankrotihalduriks Einar Vallandi.
3. Pankrotihaldur esitas 06.07.
4. a kohtule taotluse võlausaldajate lõpliku nimekirja kinnitamiseks, võlausaldajate nõuete rahuldamisjärgu ja jaotiste määramiseks.
5. Tartu Maakohtu 02.08.
6. a määrusega kinnitas kohus võlausaldajate nimekirja.
7. 25.08.
8. a esitas pankrotihaldur kohtule järgmised taotlused: 1) lõpetada Mxxxx Vxxxx pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist; 2) vabastada Einar Vallandi Mxxxx Vxxxx pankrotihalduri kohustustest; 3) kinnitada seoses Mxxxx Vxxxx pankrotimenetluse läbiviimisega pankrotivara arvel tasutud kulu 0,38 eurot. 4) määrata Mxxxx Vxxxx pankrotihaldurile töötasu 560 eurot, millele lisandub käibemaks 112 eurot, ning mõista see välja pankrotiavalduse esitaja poolt selleks otstarbeks kohtu deposiiti tasutud summast OÜ Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, KMKR EE100583320, konto nr EE742200221013804535) kasuks; 5) otsustada pankrotimenetluse kulude, sealhulgas pankrotiavalduse esitaja kantud menetluskulude jagamine, arvestades seejuures, et pankrotivara arvel ei saa menetluse kulu kanda suuremas ulatuses kui 573,70 eurot; 6) otsustada Mxxxx Vxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja selles menetluses usaldusisiku nimetamine.
9. Kohus avaldas 29.08.
10. a väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal 09.09.
11. a maksta kohtu deposiiti 1000 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tähtaegselt tasutud.
12. Võlausaldajate üldkoosoleku poolse usaldusisiku nimetamise ettepaneku saamiseks korraldas pankrotihaldur 20.07.
13. a Mxxxx Vxxxx (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku. Võlausaldajate üldkoosolekule mitte ühtegi võlausaldajat ei ilmunud.
14. Pankrotihaldur edastas 30.03.
15. kohtule Mxxxx Vxxxx 27.03.
16. a avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduses sisalduvad kinnitused, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi.

1. 21.09.
2. a teatas pankrotihaldur, et pankrotivarasse on täiendavalt laekunud 30 eurot.
3. Kohus kuulas Mxxxx Vxxxx ära ja selgitas talle nii võlgniku kui usaldusisiku kohutusi ja kohustustest vabastamise menetluse sisu ja tagajärgi. Kohus küsis võlgnikult arvamist nii avaldaja kulude kui pankrotihalduri kulude kohta. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) 10.

Võlgnikul ei ole realiseerimiskõlblikku materiaalset vara. Peamiselt koosnes pankrotivara õigusest nõuda kahelt kohtutäiturilt neile täitemenetluste raames laekunud, kuid täitemenetluste peatumise ja seejärel lõppemise tõttu sissenõudjatele edasi kandmata 533,52 euro üleandmist pankrotihaldurile. Lisaks tasus võlgnik 2022. a augustis oma sissetulekust vabatahtlikult pankrotivarasse 30 eurot. Koos pankroti väljakuulutamise hetkel võlgniku arvelduskontol olnud 10,56 euroga kujunes pankrotivara väärtuseks 574,08 eurot. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162lg 2 p 2) 11.

Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine: Pankrotivarast ei tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega. 12. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis: Pankrotivara arvel ei makstud elatist võlgnikule ega tema ülalpeetavatele. 4 13. Massikohustused: Pankrotivara arvel ei täidetud massikohustusi. 14. Pankrotivara arvel seni tasutud pankrotimenetluse kulu: Pankrotivara arvel on tasutud ASile Swedbank teenustasu 0,38 eurot. Enne pankroti väljakuulutamist kasutas võlgnik arveldamiseks muu(

1. de)isiku(
2. te)nimele avatud kontosid. Andsin võlgnikule korralduse pärast pankroti väljakuulutamist arveldada üksnes tema enda nimele avatud arvelduskonto kaudu. Selleks palusin AS-il Swedbank võimaldada võlgnikul piiranguteta käsutada võlgniku nimele avatud arvelduskontot, kuid kandsin sel kontol võlgniku pankroti väljakuulutamise hetkel olnud summa üle pärast pankroti väljakuulutamist AS-is LHV Pank pankrotivara hoidmiseks avatud võlgniku arvelduskontole. Pankrotivarast ei ole tehtud muid väljamakseid. Muud tekkinud kulud katab pankrotimenetluse lõpetamisel kohtu poolt pankrotihaldurile määratav töötasu. 15. Pankrotimenetluse esitaja poolt kohtu deposiiti tasutud raha arvel tasutud ja edaspidi tasutav pankrotimenetluse kulu: Tartu Maakohtu 17.03.2022 määruse alusel on Themis Õigusbüroo OÜ poolt menetluskulu katteks kohtu deposiiti kantud summa arvel Õigusbüroo Faktootum OÜ-le tasutud ajutise pankrotihalduri töötasu 490 eurot ja tasule lisanduv käibemaks 98 eurot. Põhjustel, mida käsitlen aruandes edaspidi põhjalikumalt, saab minu arvates ses asjas käsitada kuluna üksnes töötasu, mitte sellele lisanduvat käibemaksu. Edaspidi tasutav pankrotimenetluse kulu koosneb pankrotihalduri töötasust.

§ 65

lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus pankrotimenetluse lõppemisel.

§ 65

lg 12 kohaselt juhul, kui halduri tasu arvestamise aluseks oleva pankrotivara maht on hoolimata halduri tegevusest väike, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu

§ 23lõigete 1–3 ehk tööaja arvestuse alusel.

Menetlusega seotud toimingud nõudsid rohkem aega, kuid taotlen kohtult haldurile 8 töötunni eest 560 euro suuruse töötasu määramist (70 eurot tund). Taotlen tasu määramist büroole, mille kaudu haldur tegutseb, seega lisandub tasule käibemaks 112 eurot. Põhjustel, mida käsitlen aruandes edaspidi põhjalikumalt, saab minu arvates ses asjas käsitada kuluna üksnes töötasu, mitte sellele lisanduvat käibemaksu. Tasustatavad töötunnid jagunevad erinevate halduri funktsioonide täitmise vahel järgmiselt: - puudutatud isikutele pankrotiteadete saatmine, suhtlus võlausaldajatega 0,5 tundi - võlgniku arvelduskonto käsutusõiguse vormistamine ja hiljem lõpetamine 0,25 tundi - võlgnikule uue arvelduskonto avamine, hiljem selle käsutusõiguse lõpetamine 0,5 tundi - suhtlemine kohtutäituritega seoses nende vastu suunatud nõuete rahuldamisega 0,25 tundi - suhtlemine võlgnikuga seoses tema varaliste õiguste ja kohustustega 0,75 tundi - menetluskulu kandmist puudutavate seisukohtade kohtule esitamine 0,75 tundi - tegelemine esitatud nõudeavaldustega, kontrollimine, muudatuste nõudmine 1 tund - võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamine, läbiviimine, protokollimine 0,5 tundi - esialgse ja lõpliku võlausaldajate nimekirja koostamine 0,5 tundi - pankrotihalduri ettekande ja pankrotimenetluse lõpparuande koostamine 3 tundi Tasu taotledes võtab haldur muuhulgas arvesse, et töötasu arvel peab haldur katma pankrotimenetluse läbiviimisega seotud büroo ruumide ja sisseseade kasutustasu ning kulumaterjalide maksumuse (mis on varem olnud umbes 170 eurot menetluse kohta, lisandub käibemaks), aga ka kõik pankrotihaldurina tegutsemise vältimatuks eelduseks olevad püsikulud (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaks 90 eurot kuus, kohustusliku vastutuskindlustuse maksumus keskmiselt 48 eurot kuus, kohustusliku täiendkoolituse maksumus keskmiselt 26 eurot kuus).

1. Pankrotiavalduse esitaja menetluskulu. Ses menetluses on tavapärasest märksa intensiivsemalt olnud päevakorras küsimus pankrotiavalduse esitaja menetluskulust. Tartu Ringkonnakohtu 20.06.2022 määrusega muudetud Tartu Maakohtu 17.03.2022 määrusega on Themis Õigusbüroo OÜ menetluskulud jäetud Mxxxx Vxxxx (pankrotis) kanda. Menetluskulude rahaline suurus on veel kindlaks määramata. 12.07.2022 on Themis Õigusbüroo OÜ esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ning taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosneb Themis Õigusbüroo OÜ menetluskulu pankrotiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust summas 300 eurot ning Riivits legal&finance 5 OÜ poolt 2,7 tunni ulatuses osutatud õigusabi maksumusest summas 310,50 eurot. 26.07.2022 ekirjaga on kohus palunud pankrotihalduril esitada Themis Õigusbüroo OÜ taotluse kohta kirjalik seisukoht 25.08.
2. Seoses sellega avaldab haldur, et ta ei kahtle kohtu võimes hinnata, missugune menetluskulu on vajalik ja kui suures ulatuses on kulu põhjendatud. Riigilõivu tasumine on ilmselt vältimatu kulu. Riigilõivu suurus on sätestatud seadusega ja seetõttu ei saa pidada seda mingis osas põhjendamatuks. Õigusabi kasutamine ei olnud vältimatu, samas on kohtud aktsepteerinud õigusalaseid teadmisi omavate isikute poolt õigusalaste teenuste tellimist. Haldur teeb kohtule ettepaneku hinnata ses asjas Themis Õigusbüroo OÜ kasutatud õigusabi vajalikkust ja põhjendatust nii, nagu kohus õigeks peab. Haldur mainib siiski, et eriti arvestades maksejõuetusmenetluste reeglina väga piiratud ressurssi, peab ta pikemas perspektiivis ohtlikuks praktikat, et ühe menetlusosalise poolt mingite sündmuste kulgemise jälgimise eest peab tasuma mõni teine menetlusosaline. Me kõik peame oma elu ja tegevuse mõistlikult korraldamiseks pidevalt hankima ja töötlema erinevat teavet. Ei ole kindel, kas ja mil määral peab keegi selle eest eraldi maksma. Vastavalt

§ 150

lg 1 p 6 on pankrotimenetluse kulu ka

§ 11või § 30 alusel deposiidina makstud summa.

Ses asjas on Themis Õigusbüroo OÜ tasunud kohtu deposiiti kokku 1300 eurot. Deposiiti makstud summa kui kuluga seoses toob haldur esile järgmist: 1) Menetluse toimumisest huvitatud isiku poolt kohtu deposiiti makstud summa on esialgu oma olemuselt menetluse läbiviimist garanteeriv tagatis. Maksja kulu saab see olla vaid siis ja selles ulatuses, milles see sihtotstarbeliselt ära kasutatakse. Ka deposiiti tasutud summa puhul peab arvestama TsMS § 174 lg 10 sätestatuga: Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Themis Õigusbüroo OÜ ei ole sellist kinnitust kohtule esitanud ning minu hinnangul ei olegi tal alust seda teha. Ses asjas taotleb haldur nii ajutise pankrotihalduri kui pankrotihalduri töötasu maksmist Õigusbüroo Faktootum OÜ-le. Vastavalt

§ 23

lg 3 viimasele lausele ning

§ 65lg 11 viimasele lausele lisandub tasule käibemaks.

Õigusbüroo Faktootum OÜ tasub talle käibemaksuna laekunud summa Maksu- ja Tolliametile, käibemaks ei ole Õigusbüroo Faktootum OÜ tulu. Menetluskulude katteks kohtu deposiiti raha maksnud Themis Õigusbüroo OÜ on käibemaksukohustuslane, kelle jaoks pankrotiavalduste esitamine näib olevat osa tema ettevõtlusest. Seoses ettevõtlusega tasutud käibemaksu summa ei ole tema kulu. Osas, milles MxxxxxVxxxx pankrotiavalduse menetluse kulu ja pankrotimenetluse kulu tegelikult tasutakse Themis Õigusbüroo OÜ poolt antud tagatise arvel, saab Õigusbüroo Faktootum OÜ pärast vastava kohtumääruse jõustumist esitada Themis Õigusbüroo OÜ-le arve, mille alusel Themis Õigusbüroo OÜ võib Maksu- ja Tolliametilt taotleda Õigusbüroo Faktootum OÜ-le tasutud käibemaksu summa tagastamist. Ajutise pankrotihalduri töötasu kohta Õigusbüroo Faktootum OÜ poolt 29.04.2022 koostatud arve nr 4/8 on Themis Õigusbüroo OÜ-le esitatud. Haldurile ei ole teada ühtki takistust pankrotihalduri töötasu kohta samasuguse arve esitamiseks. 17. Kogu selle pankrotimenetluse kulu katmine pankrotivara arvel ei ole võimalik. Aruande kohtule esitamise hetkel on pankrotivara hoidmiseks kasutataval võlgniku arvelduskontol nr EE127700771007721051 raha 573,70 eurot. Tõenäoliselt see summa enne pankrotimenetluse lõppemist ei suurene. Halduri teadmise kohaselt ei ole selle summa mistahes muule Eesti krediidiasutuse kontole kandmise eest vaja tasuda panga teenustasu. Kui kohus annab pankrotihaldurile juhised, millist kulu selle summa arvel tuleb katta, saab haldur kontol oleva summa üle kanda vastavalt kohtu juhistele. Pankrotivara ebapiisavuse tõttu kohaldub ses asjas

§ 150

lg 4 (pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt). Haldur eeldab, et kohus saab ses asjas samaaegselt lahendada küsimuse kõikide menetlusega seotud kulude põhjendatud suurusest ning jagada kulu kandmise kohustuse. Juhul kui kohus mõistab pankrotihalduri töötasu välja Themis Õigusbüroo OÜ poolt kohtu deposiiti tasutud summa arvel, saab pankrotivara arvel hüvitada Themis Õigusbüroo OÜ menetluskulu 573,70 euro ulatuses. 6 Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) 18.

Pankrotivarast ei ole tehtud väljamakseid jaotiste katteks. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 4) 19.

Ei tunnustatud pandiõigusi ega ole laekumisi pandieseme müügist. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) 20.

Võlgnikul ei ole müümata müügikõlblikku pankrotivara ega nõudeid teiste isikute vastu. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel ja kohtuvaidlustest (

§ 162

lg 2 p 6, p 8)

§ 124

lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Võlgnikul puudus tema pankroti väljakuulutamise ajal realiseeritav materiaalne vara. Haldur iga taolise pankrotimenetlusega vältimatult kaasnevaid toiminguid: 1) viisin läbi koosoleku, koostas ja esitas dokumente kohtule ja muudele isikutele; 2) suhtles võlausaldajatega, kontrollis esitatud nõudeid ning tuvastas kogutud tõendite alusel iga võlausaldaja põhjendatud ja tõendatud nõude summa; 3) suhtles võlgnikuga tema varalisi suhteid puudutavates küsimustes; 4) avaldas oma seisukohti, kui kohus neid küsis.

1. Vaatasin läbi 4 nõudeavaldust summas 7 118,64 eurot. Algne nõuete summa oli suurem, kuid enne esialgse võlausaldajate nimekirja koostamist suhtlesin kahe võlausaldajaga ja tegin neile ettepaneku nõude summat vähendada. Kõik nõuetega seotud küsitavused õnnestus lahendada omavahelise suhtluse käigus ning pärast esialgse võlausaldajate nimekirja koostamist ei esitanud nõuetele vastuväiteid võlgnik, pankrotihaldur ega ükski võlausaldaja.
2. Pankrotimenetluse algul puudus võlgnikul ametlik sissetulek. Mais sai võlgnik Eesti Töötukassalt koolituse stipendiumi ja sõidukulu hüvitist kokku 83,52 eurot. Alates 01.07.2022 on võlgnikul kehtiv tööleping PN Mxxxx OÜ-ga (registrikood 14103927). Töö sisuks on reklaamide paigaldamine. Augustis sai võlgnik PN Mxxxx OÜ-lt netotasu ja sõidukulu hüvitist kokku 330,10 eurot. Seaduse kohaselt ei ole sellest sissetulekust mingigi osa arestitav, kuid võlgnik kandis vabatahtlikult pankrotivarasse 30 eurot. Võlgnikul on õigus vabalt käsutada tema nimele AS-is Swedbank avatud arvelduskontot nr EE812200221021675280, mille suhtes on pankrotihalduril oma ülesannete täitmise tagamiseks paralleelne käsutusõigus. Pankrotivara hoidmiseks avasin võlgniku nimele AS-is LHV Pank arvelduskonto nr EE
3. Pankroti väljakuulutamise ajal võlgniku arvelduskontol olnud rahast (10,56 eurot) on 10,18 eurot kantud pankrotivara tarbeks avatud uuele arvelduskontole ning 0,38 eurot kulus panga teenustasuks. Lisaks on AS-is LHV Pank avatud uuele arvelduskontole laekunud kohtutäitur Anne Böcklerilt 119,96 eurot ja kohtutäitur Taive Peedosaarelt 413,56 eurot. Aruande koostamise hetkel on sel kontol raha 573,70 eurot.
4. Andmaks võlausaldajatele võimaluse arvamuse avaldamiseks ja

§ 172

lg 1 sätestatud ettepaneku tegemiseks, valmistas haldur ette võlausaldajate üldkoosoleku, mis teeks kohtule usaldusisiku määramist puudutava ettepaneku. Teate koosoleku aja, koha ja päevakorra kohta avaldasin väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.07.2022. Koosolek pidi toimuma 20.07.2022 algusega kell 10.00, kuid ükski võlausaldaja ei võtnud koosolekust osa. Haldur arvab, et juhul kui võlausaldajad ei võta osa

§ 172

lg 1 sätestatud ettepaneku tegemiseks kokku kutsutud võlausaldajate üldkoosolekust, on kohtul võimalik nimetada usaldusisik oma äranägemisel. Võlgnik on kirjalikult kinnitanud, et on nõus täitma kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi. Sellekohase kinnituse edastasin kohtule 30.03.2022. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162lg 2 p 7) 7 24.

Võlausaldajate nõuded, mille katteks võlausaldajad ei ole raha saanud, on järgmised: 2. rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (

§ 153lg 1 p 2) Võlausaldaja nimi ja registri- või isikukood Jane Rumjantseva

§ 162lg 2 p 8) 25.

Selles pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ole kavas esitada hagisid. Kohtukulud, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 9) 26.

Kõik menetlusega seotud kulud on kajastatud lõpparuandes. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 163lg 5) 27.

Enne võlgniku pankroti väljakuulutamist oli lõppenud 21 aastatel 2007 – 2018 võlgniku suhtes algatatud täitemenetlust, millest enamikus täideti Politsei- ja Piirivalveameti trahvinõudeid, samuti kriminaalmenetlustes määratud rahaliste karistuste ja menetluskulude hüvitamise nõudeid. Kohustuste struktuur annab alust arvata, et võlgnik harrastas pikemat aega korratut eluviisi. Sellise eluviisiga kaasneb reeglina kohustuste mõtlematu suurendamine, samal ajal on raske teenida stabiilset tulu. Sissetuleku vähesust on võlgnik nähtavasti kompenseerinud mõne piisavalt läbi mõtlemata laenu võtmisega. Võlgniku makseraskused võivad olla noorelt omandatud ebaõigete hoiakute ja ellusuhtumise tagajärg. Seni teadaoleva põhjal ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuritegu. Arvan, et võlgnik ei ole olnud maksejõuline hiljemalt 2014. aastast alates. 28. 21.09.2022 esitas pankrotihaldur kohtule teate, mille kohaselt on võlgnik tasunud pankrotivarasse 20.09.2022 täiendavalt 30 eurot. Kokku on menetluse kestel laekunud 603.70 eurot, mille arvel on võimalik kanda menetlusega seotud kulusid. Kohtu põhjendused ja järeldused Pankrotimenetluse lõpetamine 29.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihaldur Einar Vallandiga, et pankrotivarast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning Mxxxx Vxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.

1. Kohus avaldas 29.08.
2. a ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus Mxxxx Vxxxxxpankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta hiljemalt 09.09.
3. a kohtu deposiiti 1000,00 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et Mxxxx Vxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. 31.

§ 162

lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. 32. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, vaid

§ 163lg 5 tähenduses muu asjaolu.

8 33.

§ 165

lg 3 alusel tuleb Einar Vallandi vabastada pankrotihalduri kohustusest Mxxxx Vxxxx pankrotimenetluses. 34.

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks. Võlausaldaja menetluskulude kindlaksmääramine

1. Kohus on seisukohal, et võlausaldaja taotlus menetluskulude rahalise kindlaksmääramiseks on põhjendatud osaliselt ja tuleb seega ka rahuldada osaliselt. suuruse
2. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
3. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
4. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud).
5. Võlausaldaja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad tema menetluskulud õigusabikuludest summas 310,50 eurot (pankrotiavalduse koostamisele ja esitamisele kulunud aeg 2 tundi, pankrotimenetluse kulgemise jälgimisele ja sellega setud toimingutele kulunud aeg 0,5 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg 0,2 tundi, kokku 2,7 tundi arvestusega 115 eurot töötund) ja pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 300 eurot.
6. Võlgnik teatas ärakuulamisel, et ta kulude kandmisega ei nõustu, kuid sisulist põhjendust esitada ei osanud. Pankrotihaldur on väljendanud seisukohta, et õigusabi kasutamine ei olnud vältimatu ja eriti arvestades maksejõuetusmenetluste reeglina väga piiratud ressurssi, peab ta pikemas perspektiivis ohtlikuks praktikat, et ühe menetlusosalise poolt mingite sündmuste kulgemise jälgimise eest peab tasuma mõni teine menetlusosaline.
7. Esindaja kulude puhul on tegemist kohtuväliste kuludega, mis TsMS 138 lg 1 ja § 144 p 1 alusel on menetluskulud.
8. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Antud tsiviilasjas esindas võlausaldajat Themis Õigusbüroo OÜ volitatud esindaja Tanel Riivits, olles võlausaldaja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 1 mõttes.
9. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul hinnata võlausaldaja lepingulisele esindajale makstud õigusabi tasu vajalikkust ja põhjendatust. Kohus on seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. 9
10. Kohus leiab, et arvestades käesoleva pankrotimenetluse iseloomu ja käiku, on esindaja tunnitasu ülemäära suur. Pankrotiavalduse koostamine ei ole eriliselt keerukas - tavaliselt saab sellega hakkama ka võlgnik ise- ning samuti ei nõua õigusalaseid süvateadmisi ka pankrotimenetluse edasine jälgimine ega selles osalemine. Kohus rõhutab, et kogu aktiivse ja keerukama osa menetlusest tegeleb asjaga pankrotihaldur, kes käesolevalt on palunud enda tasu määrata lähtudes tunnitasust 70 eurot+ käibemaks (kokku sega 84 eurot). Kohtu hinnangul on halduril vajalik vähemalt sama kvalifikatsioon ja teadmised kui seda on avaldaja esindajal, mistõttu on õige ja õiglane, et esindaja tunnitasu suurus oleks samaväärne halduri tunnitasu suurusega. Puudub igasugune põhjendus, miks peaks võlgnikule menetlusega kaasnema suuremad kohustused kui möödapääsmatult vajalik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja esindaja tasu tuleb määrata samas suuruses halduri tunnitasuga, mis on 84 eurot ühe töötunni eest.
11. Kehtiva kohtupraktika järgi tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist tavapärasest mahukama ja õiguslikult keerukama tsiviilasjaga.
12. Kohtu hinnangul saab pidada põhjendatud ajakuluks pankrotiavalduse ettevalmistamisele kokku 2 töötundi ja menetluskulude nimekirja koostamisel kulunud aega 0,2 tundi. Põhjendatuks ei saa pidada ajakulu pankrotimenetluse kulgemise jälgimisele ja sellega seotud toimingutele kokku 0,5 töötundi. Sellist kulu ei ole võlausaldaja märkinud ka kohtule esitatud määruskaebuse täienduses. Eeltoodust tulenevalt saab lugeda võlausaldaja põhjendatud menetluskuluks õigusabiteenusele maakohtu menetluses 184.80 eurot (2,2 tundi tasumääraga 84 eurot ühe töötunni eest).
13. Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja tasunud tsiviilasjas pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest (riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 9) ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on võlausaldaja menetluskulu (riigilõiv) olnud vajalik ja põhjendatud kulu.
14. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus võlausaldaja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-21-17584 Themis Õigusbüroo OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 484.80 eurot, millest 184.80 eurot lepingulise esindaja õigusabikulud ja 300 eurot on riigilõiv.
15. Tartu Ringkonnakohtu 20.06.
16. a määrusega on menetluskulud jäetud Mxxxx Vxxxx (pankrotis) kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb tasuda MxxxxxVxxxx (pankrotis) pankrotivara arvel

§ 150

lg 2 alusel, kuna ringkonnakohus on määruse põhjendsutes sellele sättele viidanud. Tartu Ringkonnakohtu 20.06.2022 määruse p 11 selgitab kohus ka, et kohus ei saa mõista võlgnikult võlausaldaja kasuks menetluskulusid välja, vaid saab üksnes kindlaks määrata menetluskulude rahalise suuruse. Kulud ise kantakse aga pankrotivara arvel. Käesolevalt on pankrotivaraks 603.70 eurot, mille arvel on avaldaja kulud võimalik hüvitada.

1. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
2. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kohus selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3). Halduri tasu ja kulud 52.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist 10 ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. 53.

§ 65

lg 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. 54.

§ 150

lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

1. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 560 eurot, millele lisandub käibemaks 112 eurot, kokku 672 eurot. Halduril on töötunde olnud 8, tasumääraga 70 eurot tund. Pankrotihaldur on taotlenud hüvitada halduri tasu 672 (sh käibemaks) kohtu tagatiskontole deposiidina makstud rahast ning määrata selle maksmine büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o. OÜ Õigusbüroo Faktootum kontole nr EE
3. Haldur palub kohtul kinnitada ka pankrotimenetluse läbiviimisega seotud kulutused summas 0,38 eurot. Pankrotihalduri kulud kujutavad endast panga teenustasusid. Kohus kinnitab pankrotihalduri kulud summas 0,38 eurot. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud kanda pankrotivara arvel.
4. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Einar Vallandi taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 672 eurot, sh käibemaks 112 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.
5. Pankrotivara suuruseks kujunes pärast täiendava 30 euro laekumist 604,08 eurot, millest tasutakse kulutused panga teenustasudele summas 0,38 eurot. Seega on pankrotivara jääk 603,70 eurot. Kohus määras eelpool määruse p 49, et avaldaja menetluskulud 484.80 eurot tuleb tasuda Mxxxx Vxxxx (pankrotis) pankrotivara arvel

§ 150lg 2 alusel.

Pankrotivara jääk pärast võlausaldaja menetluskulude tasumist 118.90 eurot (603,70 – 484.80). Kohus leiab, et halduri tasu summas 118.90 eurot tuleb tasuda pankrotivara arvel.

1. Võlausaldaja Themis Õigusbüroo OÜ on kohtu deposiitkontole pankrotimenetluse kulude katteks 01.12.
2. a ja 11.03.
3. a kokku tasunud 1300 eurot, mille jääk pärast ajutise halduri tasu ja kulude väljamakset on 712 eurot. Kuna pankrotivara ei jätku kogu halduri tasu katmiseks, tuleb puuduv osa summas 553.10 eurot tasuda võlausaldaja poolt tasutud deposiidi jäägi arvel.
4. Kohus tagastab deposiidi jäägi summas 158.90 eurot (712 – 553.10) Themis Õigusbüroo OÜ-le.
5. Lähtudes

§ 146

lg 1 p 4 ja § 150 lg 1 p 6 on avaldaja poolt tasutud deposiit pankrotimenetluse kuluks, mis tuleks tasuda pankrotivara arvel. Kohus juba eelpool tõdes, et pankrotivarast ei jätku kõigi kulude tasumiseks. Kohtul on käesolevalt valida, kas pankrotivara arvel tasustada pankrotihalduri tööd ja hüvitada kulud, kas hüvitada avaldajale tema menetluskulud või tagastada avaldajale tema deposiit. Lähtudes

§ 150

lg 4 leiab kohus, et pankrotivarast tuleb väljamaksed teha sama paragrahvi lg 1 määratud järjekorra alusel. Seega ei ole võimalik avaldajale tagastada tema deposiiti makstud summasid täies ulatuses. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine

1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.
2. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
3. aasta
4. juunini. 11
5. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne
6. a
7. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
8. aasta
9. juunini. 64.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel.

1. Pankrotihaldur edastas 30.03.
2. kohtule Mxxxx Vxxxx 27.03.
3. a avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik on kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise menetluse välistada ning et võlgnik kohustub täitma

§ 173nimetatud kohustusi.

Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 12.04.2022. a. 66.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 67. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, ning avalduses sisalduvad

§ 170

lg-s 2 nõutud kinnitused.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. 68.

§ 174

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Vastavalt

§ 176

lg 1 kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotiavalduse esitamise eesmärgiks oli võlgnikule võimaluse andmine vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (

§ 2II lause).

Võlausaldajad ei ole Mxxxx Vxxxx kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Mxxxx Vxxxxxkohustustest vabastamise menetluse. 69.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

70.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 71. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse avalduses sisaldub ka võlgniku kirjalik nõusolek usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. 11.10.2022.a toimunud võlgniku ärakuulamisel selgitas kohus võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse käiku, võlgniku enda ja usaldusisiku kohustusi selle menetluse jooksul. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning Mxxxx Vxxxxx ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab MxxxxxVxxxxx esitama iga kuue

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Mxxxx Vxxxx tööandjale, 12 Sotsiaalkindlustusametile) teatama.

§ 173

lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (Mxxxx Vxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab Mxxxx Vxxxx kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust.

1. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast.
2. Mxxxx Vxxxxx on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta
3. oktoobril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele.
4. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 (p 11) leidnud, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
5. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada

§ 173lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

Võlgniku väljavaade saada kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. 77.

§ 1933lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. 78.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 79.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 80.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 1933

lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka

§ 175lg 5 järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat.

81.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 82.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi 13 tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 14