← Eesti

3-21-1682/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 16. september 2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-1682 H

) § 30 lg-s 2 sätestatud tingimus. Kaebuse argumendid puudutavad detailplaneeringu uuendamist, mitte seda, milliseid küsimusi tuleb detailplaneeringus lahendada. Samuti ei ole detailplaneeringu uuendamine seotud kaebaja põhikirja p-s 6.7 kirjeldatud tegevusega. See, kas ehitusprojekt vastab detailplaneeringule ning mitu aastat tagasi detailplaneering koostati, ei puuduta seda, milline on plahvatuse võimalus plaanitavas tehases. Kuna kaebaja leiab, et on keskkonnaorganisatsioon, sest tema eesmärgiks on ekspertgruppide moodustamine piirkondade uurimiseks ning kriisisituatsioonide 5

(13)3-21-1682 lahendamiseks, pole kaebaja keskkonnakaitseline eesmärk seotud veekeskkonna kaitsega. Selle eesmärgiga ei seondu ka kaebaja varasem tegevus hapnikufondiga.
  1. Tallinna Halduskohtu 03.12.2021 määrusega tagastati kaebus (resolutsiooni p 1). Kaebaja ei ole Rahvusvahelise Rohelise Risti veebilehe kohaselt organisatsiooni liige. Kaebaja esitatud brošüür on teadmata ajast ega tõenda jätkuvat liikmelisust. Kuigi kaebaja eesmärgiks on Eesti looduskaitseorganisatsioonide ühendamine, saavad kaebaja liikmeks olla üksnes füüsilised isikud. Eestis tegutsevad keskkonnakaitse ja loodushoiu eesmärke järgivad MTÜ-d saavad olla kaebaja toetajaliikmeks, kuid kaebaja kinnitas, et tal toetajaliikmed puuduvad. Kaebaja ei ole oma peamiste eesmärkide täitmist mõnel muul viisil selgitanud ega põhikirja kaebuse esitamise aja seisuga muutnud. Kaebaja põhikirjas on loetletud eesmärkidest tulenevaid ülesandeid, kuid valdavalt on tegemist toetavate funktsioonidega (p-d p 6.2, 6.4, 6.5, 6.6, 6.8, 6.9 ning 6.10). Äriregistri kohaselt on kaebaja tegevusvaldkonnaks metsamajandust abistavad tegevused, mitte keskkonna- ja looduskaitseühendused. Kaebaja selgitas, et vaatamata põhikirjas nõutud kolmele liikmele on kaebaja juhatus üle 10 aasta kaheliikmeline. Viimane üldkoosolek toimus
  2. a-l. Kuigi põhikirja kohaselt on juhatuse liikmete volituste tähtajad lõppenud, ei ole kaebaja juhatus uut üldkoosolekut kokku kutsunud. Kaebaja esitas aegunud liikmete nimekirja. Selgusetu on JM kui tegevdirektori roll. Kaebaja
  3. a üldkoosoleku protokollist ei nähtu kaebaja liikmete tahet, et JM valitaks juhatuse liikmeks. Tegevdirektor ei saa samal ajal olla juhatuse liige. Ka ei ole kaebaja väidetavat tegelikku tahet kantud äriregistrisse. Lisaks nähtub, et JM on ennast esitlenud MTÜ tegevdirektorina juba aastatel 2013 ja 2014 saadetud pöördumistes. Kaebuses viidatud säästva arengu pisientsüklopeedia on välja antud
  4. a-l ning tegemist ei ole laiemale üldsusele kättesaadava teosega (käsikiri) ega tõenda kestvat keskkonnakaitselist tegevust. Kaebaja majandusaasta aruannetes on läbivalt kinnitatud, et kaebajal puudub (majandus)tegevus vähemalt
  5. a-st. Kaebeõigus peab olema tõendatud kaebuse esitamise aja seisuga. Kaebaja tegevdirektori 28.02.2014 kirjast on ebaselge, kas pöördumine on esitatud kaebaja nimel või JM kui külavanema ja volikogu keskkonnakomisjoni liikme poolt. Kuigi kaebaja väidab, et on aktiivselt tegutsenud maailma hapnikufondi probleemidega, ei nähtu selle kohta ühtegi avalikult kättesaadavat viidet. Samuti ei ole kaebaja tõendanud töökoosolekute või seminaride korraldamist, ekspertgruppide moodustamist ega ohupiirkondade uurimist. Kirjade saatmine on olnud väga harv. JM on osalenud AS Tallinna Sadam riskianalüüsi täiendamise analüüsi lähteülesande koostamisel nõustajana töörühma ühel koosolekul, kuid ei nähtu, et tegemist oleks kaebajale omistatava tegevusega. Kaebajal puudub majandustegevus ning teadaolevalt vara, mistõttu on kahtluse all, kas kaebaja on vajadusel võimeline hüvitama menetluskulusid. Kaebaja tegevjuht on avaldanud, et sooviks osaleda koostöölepingu alusel riskijuhtimise süsteemi koostamisel. Viide kaebajale sisaldub üksnes 22.07.2021 kirjas. JM on kirjeldanud AS Tallinna Sadam plaani korraldada hankemenetlus 22.02.2019 pöördumises. Sama pöördumise lõpus teeb JM ettepaneku, et viidaks läbi kiiraudit ca 150 000 euro eest, kuhu peab vajalikuks kaasata nii kaebaja kui ka Energo Management OÜ (juhatuse liige ja osanik HT). Soovi viia läbi audit AS-i Tallinna Sadam Muuga sadamas on kaebaja kinnitanud 28.11.2018 ning
  6. a-l. Nimetatud kirjavahetus seab kahtluse alla kaebaja ajendi kaebuse esitamisel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6
(13)3-21-1682 7. MTÜ Eesti Roheline Rist palub 21.12.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 03.12.2021 määruse resolutsiooni p 1 ning teha uus määrus, millega saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

§-de 30 ja 31 ning keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) art 9 lg 2 eesmärk on avardada keskkonnaasjades üldsuse kohtusse pöördumise võimalusi ning seetõttu tuleks kaebeõiguse allikaks olevaid norme tõlgendada pigem laiendavalt (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-87-11, p 21). Keskkonnaorganisatsiooniks võivad olla ka ühendused, kellel senine tegevus puudub. Kaebaja on tõendanud enda sisulist tegevust keskkonnaorganisatsioonina, mistõttu ei ole määravad mõned organisatoorsed ebatäpsused määruskaebuse esitaja tegevuses. Organisatsioonide ühendamine seisneb mh ühiste nõupidamiste ja ühispöördumiste koostamises ega tähenda ilmtingimata formaalseid samme ühe või teise organisatsiooni (toetaja)liikmeks olemise näol. Erinevate looduskaitseorganisatsioonide ühendamine on põhikirjast tulenevalt määruskaebuse esitaja peamiseks eesmärgiks. Põhikirja p-s 6 on täpsemalt selgitatud, millised ülesanded on määruskaebuse esitaja endale organisatsioonina võtnud (vt ka p-d 6.7 ja 6.8). Äriregistris märgitud tegevusala ei oma õiguslikku tähendust. Määruskaebuse esitaja on teinud varem aktiivselt koostööd Šveitsi ja Venemaa Rohelise Risti organisatsioonidega, mh hapnikuga seotud probleemistiku lahendamisel. Määruskaebuse esitaja tegevuse fookus on aastate jooksul muutunud, kuid Eesti Mereturismi Assotsiatsiooni pöördumisest nähtuvalt on veel

  1. a-l määruskaebuse esitaja tegevuses olulisel kohal koostöö teiste keskkonnaorganisatsioonidega. AR poole on pöördutud MTÜ Eesti Roheline Rist juhina. Pöördumisele on lisatud kokkuvõte Eesti Rohelise Risti tegevusest suurõnnetuste ennetamisel aastatel 1998–
  2. Määruskaebuse esitaja on aktiivselt osalenud keskkonnateemalistes aruteludes, koostanud pöördumisi ning teinud koostööd teiste organisatsioonidega, sh Eesti Mereturismi Assotsiatsiooniga. Eelnev tõendab, et määruskaebuse esitaja täidab enda põhikirjalist eesmärki. Halduskohus pole selgitanud, milline pöördumiste sagedus on piisav, et jaatada keskkonnaorganisatsiooni aktiivset tegutsemist. Määruskaebuse esitaja näol on tegemist keskkonnaorganisatsiooniga, mille liikmed tegutsevad mitmetes eluvaldkondades. Kaebaja pöördumised on sisukad ning viitavad mitmetele teadusallikatele ja uuringutele. JM on riskihindamise lähteülesande koostamisel osalenud määruskaebuse esitaja nimel. AR pöördumine on samuti koostatud määruskaebuse esitaja nimel ning seal viidatakse määruskaebuse esitaja valmisolekule osaleda komisjoni töös. Halduskohus ei täitnud selgitamiskohustust ega uurimispõhimõtet. Kui halduskohtul oli määruskaebuse esitaja poolt 12.10.2021 tõendite esitamise järel jätkuvalt kahtlus MTÜ sisulises tegevuses, pidanuks kohus täiendavalt selgitama, milliste tõendite abil oleks võimalik kahtlusi kummutada. Keskkonnakaitsega tegelevad organisatsioonid ei tegele igapäevaselt ainult avalikkuses kajastatud ja dokumenteeritud tegevustega. Halduskohus on sisutanud määruskaebuse esitaja tegevust väga kitsalt. Põhikirjaliste eesmärkide täitmise võimekust saab hinnata lähtuvalt sisulistest kriteeriumitest, mh sellest, kas ja millise järjepidevusega on organisatsioon tegutsenud. Kuna määruskaebuse esitaja põhikirjalised eesmärgid eeldavad sisulist tegevust ega ole sõltuvad sellest, kas ja millal MTÜ üldkoosolekut peab, ei tohiks sellised minetused mõjutada määruskaebuse esitaja tegevust keskkonnaorganisatsioonina. Määruskaebuse esitaja liikmete nimekiri vajab küll uuendamist, aga see ei tähenda, et määruskaebuse esitaja ei oleks õigusvõimeline.

-st 7

(13)3-21-1682 lähtuvalt ei ole oluline, kui suur on keskkonnaorganisatsiooni liikmeskond. JM on tegutsenud MTÜ liikmena, sh koos äriregistrist nähtuva juhatuse liikme AR-ga. Juhatuse liikmetel pole vastuväiteid tema tegutsemisele. Põhikirjaliste eesmärkide täitmine ei eelda vältimatult majandustegevuse toimumist. Kuna tegemist on vabatahtlikkusel põhineva organisatsiooniga, ei saa majandusaasta aruannetest nähtuv tegevusetus peegeldada määruskaebuse esitaja sisulise tegevuse puudumist. Ei ole ebatavaline, et keskkonnakaitsega tegelevate organisatsioonide aruandlus ei ole alati korrektselt vormistatud. Määruskaebuse esitaja kinnitab, et tema tegevus ei ole kantud majanduslikest huvidest, vaid soovist, et kõrgendatud ohuga piirkondades suhtutaks tõsiselt riskihinnangute koostamisse ning riskijuhtimissüsteemide väljatöötamisse. Määruskaebuse esitaja koondab sarnaste vaadete ja põhimõtetega teadlasi ja akadeemikuid, mistõttu on mõistetav, et ta teeb ettepanekuid kaasata töörühma töösse kompetentseid isikuid. Määruskaebuse esitaja avaldas soovi riskijuhtimise süsteemi koostamisel osaleda, kuid see ei ole vastuolus määruskaebuse esitaja põhikirjalise tegevusega. Pole arusaadav, milliseid majanduslikke huvisid võiks määruskaebuse esitaja teenida ehitusloa ja korralduse vaidlustamisel. Eesti Mereturismi Assotsiatsiooni pöördumine viitab, et muret Muuga sadamas toimuva üle jagavad ka teised organisatsioonid. 8. Jõelähtme vald palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Isegi kui kaebajat on võimalik käsitada

§ 31

lg 1 mõttes keskkonnaorganisatsioonina, puudub kaebaja keskkonnakaitselistel eesmärkidel või tegevusvaldkonnal seos vaidlustatava haldusaktiga.

§ 30

lg 2 mõttes on praegusel juhul keskkonnakaitselisteks eesmärkideks üksnes hapnikufondi probleemidega tegelemine, sest kuuluvus ja koostöö teiste organisatsioonidega ei ole omaette keskkonnakaitseline eesmärk ega tegevusvaldkond. Määruskaebuse lisa 1 on allkirjastanud üksnes JK. Dokumendist nähtub, et JM on tegutsenud kaebaja juhatuse ühe liikme teadmisel ja toetusel, mitte juhatuse nimel. Jätkuvalt ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, milline õigus on JM-l kaebaja esindamisel. Põhikirja p 30 teise lause ning p 31 kohaselt on tegevdirektoril kaebaja nimel pädevus üksnes suhelda teiste institutsioonidega, sõlmida lepinguid kaebaja toetajaliikmete ja teiste organisatsioonidega ning tööle võetavate isikutega. Tal on õigus käsitseda kaebaja vara ja rahalisi vahendeid ning tema ülesannete hulka kuulub kaebaja üldkogu kokkukutsumine ja muud protseduurilised ülesanded. Kaebaja tegevdirektoril puudub õigus pöörduda kaebaja nimel kohtusse. Seega ei ole võimalik JM tegevust hiljem heaks kiita. Määruskaebuse lisas 1 esitatud kinnituskirja järgi on kaebaja lepingulise esindajaga suhelnud JM, mitte kaebaja seaduslik esindaja. Kaebajal puuduvad töötajad. Sama kinnitavad kaebaja majandusaasta aruanded. Kaebaja ei ole esitanud kohtule uuendatud liikmete nimekirja. Esineda võib alus kaebaja tegevuse lõpetamiseks (põhikirja p 36). 9. MPG AgroProduction OÜ vaidleb määruskaebusele vastu. Tõendatud pole määruskaebuse esitaja kuulumine Rahvusvahelise Rohelise Risti hulka. MTÜ tegevust pole mitmete aastate (2012–2016; 2018–2020) jooksul toimunud. Kui määruskaebuse esitaja osaleks tegelikult kohtumistel, nõupidamistel ja ümarlaudadel, peaks see tegevus kajastuma vähemalt tegevusaruannetes. Määruskaebuse esitaja möönab, et tal puuduvad toetajaliikmed. Seega pole ta täitnud oma peamist põhikirjalist eesmärki. Koostööd määruskaebuse esitaja ja Energo Management OÜ vahel ei saa lugeda põhikirjaliseks tegevuseks. Isegi kui kaebaja on keskkonnaorganisatsioon ning vaidlusalune haldusakt on 8

(13)3-21-1682 määruskaebuse esitaja senise tegevuse või põhikirjaliste eesmärkidega seotud, pole kaebuses esitatud argumendid seotud keskkonnakaitsega. Seega ei saa jaatada kaebeõiguse olemasolu. JM ja HT (Energo Managment OÜ juhatuse liige) püüdsid juba
  1. a-l suunata peaministrit moodustama töörühma, kes viiks läbi kiirauditit. Seega pole kahtlus majanduslike motiivide osas kõrvaldatud. Määruskaebuse esitaja pole organiseeritud ega tegutsemisvõimeline. Halduskohus andis 17.09.2021 määruse p-s 4 konkreetse loetelu juhistest, milliseid asjaolusid ja kuidas peaks määruskaebuse esitaja selgitama, et tõendada oma staatust keskkonnaorganisatsioonina. Halduskohus ei rikkunud selgitamiskohustust. Eesti Mereturismi Assotsiatsiooni 29.09.2021 pöördumise sisu puudutab president AR 25.04.2002 loodud Presidendi Akadeemilist Nõukogu ning Eesti Mereturismi Assotsiatsiooni palvet, et AR pöörduks AK poole kui president. Pöördumises küll mainitakse määruskaebuse esitajat, aga ei paluta, et AR tegutseks kaebaja esindajana. Pöördumisega kaasasolevast lisast ei selgu tihedat koostööd määruskaebuse esitaja ja Eesti Mereturismi Assotsiatsiooni vahel. Määruskaebuse esitaja on määratlenud oma tegevusala metsamajandust abistava tegevusena. Praegune vaidlus ei seondu selle valdkonnaga. Tõendatud ei ole, et JM oleks kaebaja juhatuse liige.
  2. AS Tallinna Sadam palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Kaebajal puudub võime oma põhikirjalisi eesmärke ellu viia ning ta ei edenda oma tegevusega keskkonnakaitset. Århusi konventsioon jätab keskkonnaorganisatsiooni mõiste määratlemisel riikidele suure otsustusruumi (vt art 2 lg 5). Keskkonnaorganisatsioonideks võivad olla ühendused, kellel senine tegevus puudub, kuid sellisel juhul tuleb hinnata organisatsioonilist ülesehitust, liikmete arvu ja liikmeks saamise põhikirjalisi eeldusi (

§ 31lg 3).

Määruskaebuse esitaja ei ole neid aluseid eristanud ja on ekslikult selgitanud, et organisatoorsed puudujäägid ei saa sisustada MTÜ tegelikku tegevust. Kaebaja ei ole liikmete olemasolu tõendanud. Kaebaja üheski majandusaasta aruandes ei ole viidet MTÜ üldkoosolekule, üldkoosoleku poolt aastaruande kinnitamisele ning tegevusaruandes puudub kirjeldus keskkonnaalasest tegevusest. JM pole kaebaja juhatuse liige ega tegevdirektor. Väär on väide, et erinevad pöördumised on lisaks JM-le allkirjastatud ka kaebaja juhatuse liikme AR poolt. Muuga sadama riskianalüüsi lähteülesande alane tegevus ei oma puutumust kohtuvaidluse ega MTÜ kaebeõigusega. Komisjoni töösse kaasati JM, mitte kaebaja. Põhjendatud on kahtlus, et pöördumiste ajendiks on olnud ärihuvid. JM on korduvalt avaldanud soovi kontrollauditi koostamiseks ja selle alusel suurõnnetuste riskide hindamise metoodika väljatöötamiseks enda ja OÜ Energo Management poolt. Kaebaja põhikirjas toodud eesmärgid ei vasta tema väidetavale tegelikule tegevusele, mistõttu ei tohi põhikirja välist tegevust arvestada kaebeõiguse alusena. Lisaks ei nähtu teavet kaebaja tegevuse kohta avalikest allikatest. Puudub seos kaebaja põhikirjaliste keskkonnakaitseliste eesmärkide ja vaidlustatava haldusakti vahel. Väär on väide, et kaebaja eesmärgiks on keskkonnaohupiirkondade uurimine ja abinõude väljatöötamine. Eeltoodu ei ole kaebaja põhikirjaline eesmärk. Ekspertgruppide moodustamine, ühendamine, koordineerimine või korraldamine ei seondu kaebuse esemega. Kaebaja väited, et vastustaja oleks pidanud läbi viima detailplaneeringu või eriplaneeringu menetluse, ehitusprojekt ei vasta detailplaneeringule ja kinnistul kehtib ehituskeeluvöönd, ei seondu kaebaja väidetava tegevusvaldkonnaga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9

(13)3-21-1682 I
  1. Ringkonnakohtule on esitatud kaks uut dokumenti määruskaebuse ning MPG AgroProduction OÜ vastuse lisana. Ringkonnakohus järeldab, et määruskaebuse esitaja ning MPG AgroProduction OÜ soovivad lisatud dokumentide asja materjalide juurde lisamist.
  2. Ringkonnakohus võtab esitatud dokumendid haldusasja materjalide juurde. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 2, § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kaebaja soovib esitatud tõendiga tõendada, et JM on kaebaja tegevjuht ning on seniajani tegutsenud kaebaja juhatuse liikmete teadmisel ja nõusolekul. MPG AgroProduction OÜ soovib esitatud tõendiga tõendada, et kaebaja aktiivne tegutsemine keskkonnaorganisatsioonina ei nähtu endiselt äriregistri kandest. Need küsimused on määruskaebuse menetluses endiselt vaidluse all. Tõendid on asjakohased ega põhjusta haldusasja venimist. II
  3. Kaebaja ei väida enda kaebeõigust muul alusel kui keskkonnaorganisatsioonina keskkonnaasjades.

§ 30

lg 2 näeb keskkonnaorganisatsioonile ette kaebeõiguse, kui vaidlustatud haldusakt või toiming on seotud organisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga. Keskkonnaorganisatsiooniga on mittetulundusühingu puhul tegemist juhul, kui tema põhikirjaline eesmärk on keskkonnakaitse ning ta edendab oma tegevusega keskkonnakaitset.

§ 31

lg 3 näeb ette, et keskkonnakaitse edendamise hindamisel tuleb arvesse võtta ühenduse võimet oma põhikirjalisi eesmärke ellu viia, arvestades ühenduse senist tegevust, selle puudumise korral aga organisatsioonilist ülesehitust, liikmete arvu ja liikmeks saamise põhikirjalisi eeldusi. Kaebaja määratlemisel keskkonnaorganisatsioonina saab tugineda ka Århusi konventsiooni art 2 lg 5 määratlusele. Konventsioonis sätestatud tunnustele vastava keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigust on tunnustanud ka Euroopa Kohus (vt nt Euroopa Kohtu 08.11.2016 otsus asjas nr C-243/15, p 55; Tallinna Ringkonnakohtu 17.05.2018 otsus asjas nr 3-18-551, p 8). 14. Kaebaja on MTÜ, kes on kantud äriregistrisse, mistõttu vastab tema juriidiline vorm valitsusvälise keskkonnaorganisatsiooni tunnustele. Kaebaja põhikirja kohaselt on tema peamiseks tegevuse eesmärgiks ühendada Eesti looduskaitseorganisatsioone loodus- ja keskkonnaalases tegevuses (p 1). Lisaks on põhikirja p 6 alapunktides 6.1–6.10 sätestatud MTÜ eesmärkidest tulenevad ülesanded. Ringkonnakohtu hinnangul on ka põhikirja p-des 6.1–6.10 sätestatud eesmärgid käsitatavad kaebaja põhikirjaliste tegevustena. Nimetatud eesmärgid on küll sõnastud ülesannetena eesmärkide saavutamiseks, kuid iseloomustavad siiski kaebaja kui MTÜ põhitegevusi. Sellele viitab mh põhikirja II ptk pealkiri. Samuti ei eelda põhikirja p-s 1 märgitud eesmärkide saavutamine toetajaliikmete olemasolu, sest erinevaid looduskaitseorganisatsioone on võimalik ühendada ka toetajaliikme staatuseta, nt seminaride jms ürituste korraldamise kaudu. Lisaks organisatoorsetele eesmärkidele nähtuvad kaebaja põhikirjast ka eesmärgid, mis on suunatud keskkonna kaitsele – nt keskkonnaalaste teadusuuringute järjepidevuse soodustamine (p 6.4), üldsuse informeerimine Eesti riigi rahvuslikest ja rahvusvahelistest keskkonnakaitsealastest probleemidest ja loodushoiu propageerimine (p 6.8), samuti ökoloogiliste kriisisituatsioonide lahendamine ekspertgruppide abil (p 6.7). 10

(13)3-21-1682 15. Nii

§ 30

lg 2 kui ka Århusi konventsiooni art 9 lg 2 alusel tuleb keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigust eeldada ning tõlgendada organisatsiooni kohtusse pöördumise õigust laiendavalt (vt ka Euroopa Kohtu 14.01.2021 otsus asjas nr C-826/18). Küll aga tuleb arvestada sellega, et keskkonnaorganisatsioonidele

§ 30

lg-ga 2 ning §-ga 31 antud kaebeõigus ning tema huvi põhjendatuse ja õiguste rikkumise eeldus on erandlikud kaebeõiguse alused (HKMS § 44 lg 3) ega ole piiramatud. Keskkonnaorganisatsioonidele antud erandlik kaebeõigus on mõeldud eelkõige selleks, et asjast huvitatud valitsusvälised organisatsioonid, kellel võivad puududa muud mõistlikud võimalused kaebuse esitamiseks, saaksid kaitsta keskkonnaalaseid huve. Konkreetsest vaidlusest saadav kasu peab aitama kaasa organisatsiooni edasiste keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele. Kirjeldatud olukorraga pole tegemist juhul, kui organisatsioon kasutab kaebuse esitamiseks üksnes enda juriidilist vormi, ent ei plaani edaspidi vaidlusaluste keskkonnaküsimustega tegeleda. Seetõttu peab keskkonnaorganisatsioon lisaks põhikirjalistele eesmärkidele olema valmis tõendama enda senist tegevust ning võimekust põhikirjalisi tegevusi ellu viia. 16. Kaebaja näol pole tegemist vahetult enne kaebuse esitamist asutatud MTÜ-ga, vaid kaebaja alustas tegevust ligemale 20 aastat tagasi. Keskkonnaorganisatsioonide kui mittetulunduslike ühingute puhul ei ole tavapäratu ega kaebeõigust välistav see, kui nende tegevus on mõnel ajavahemikul soikunud ja aktiveerub sellise keskkonnaküsimuse tõusetumisel, mille edendamiseks on keskkonnaorganisatsioon algselt loodud. Keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigusele hinnangu andmisel on peamiseks kriteeriumiks keskkonnakaitse edendamine organisatsiooni poolt. Sellele kriteeriumile hinnangu andmine hõlmab mh küsimust ka sellest, kas konkreetne organisatsioon soovib ja suudab keskkonnahuvide eest seista (K. Relve, ptk 5.4.3 – H. Veinla jt. Keskkonnaõigus, 2016). Seega on kaebeõigusele hinnangu andmisel määrav kaebaja võime viia ellu enda põhikirjalisi eesmärke, s.o edendada keskkonnakaitset, arvestades MTÜ senist tegevust selles valdkonnas (

§ 31lg 3).

  1. Haldusasja materjalidest järeldub, et kaebaja keskkonnaalane tegevus, millele tema kaebeõigus tugineb, on eelkõige seotud suurõnnetuste ohu vältimise ja selle tarbeks riskijuhtimise süsteemi arendamisega. Ka kaebaja ise on selgitanud, et viimasel ajal on tema tähelepanu koondunud peaasjalikult nimetatud temaatikale. Keskkonnaorganisatsiooni tegevus võib põhimõtteliselt olla hõlmatud erinevate keskkonnakaitset ja selle seisundit parendavate juhendite väljatöötamisel osalemise ning seeläbi keskkonnaseisundi kaitsmisega. Sellele eesmärgile viitab kaebaja põhikirja p 6.
  2. Suurõnnetuste ohu vältimine ja riskijuhtimissüsteemi parendamine seonduvad keskkonnakaitsega

§ 23ning § 24 lg 2 p-de 1 ja 2 mõttes.

Muuga sadama piirkonnas (sh vaidlusaluses tehases) toimuva võimaliku suurõnnetuse korral saabuvad kahjulikud tagajärjed nii looduskeskkonnale (õhk, vesi ja pinnas) kui ka inimeste tervisele ning neid ümbritsevale elukeskkonnale.

§ 31

lg 2 järgi peetakse keskkonnakaitseks ka looduskeskkonna kaitset ning keskkonnaelementide kaitset inimese tervise ja heaolu tagamise eesmärgil. Arvesse tuleb võtta ka

§-s 1 sätestatud seaduse eesmärki tagada võimalikult suurel määral inimeste tervist, vara ja kultuuripärandit, edendada säästvat arengut ja säilitada looduslikku mitmekesisust. 18. Toimiku materjalide hulka on lisatud mitmeid dokumente kaebaja senise tegevuse kohta. Kaebeõigusele hinnangu andmisel ei saa arvestada Eesti Mereturismi Assotsiatsiooni 29.09.2021 kirjaga (kaebaja 12.10.2021 vastuse lisa 3), sest see on edastatud pärast kaebuse esitamist halduskohtule. Kaebeõigus tehakse kindlaks kaebuse esitamise aja seisuga (HKMS § 283 lg 1). Kaebaja esitatud tõenditest on seega kaebaja varasemale tegevusele hinnangu andmisel asjakohased eelkõige järgnevad dokumendid: - Rahvusvahelise Rohelise Risti brošüür (kaebaja 12.10.2021 vastuse lisa 2); 11

(13)3-21-1682 - 25.07.2013 pöördumine (kaebaja 12.10.2021 vastuse lisa 4); - 28.02.2014 pöördumine Keskkonnaameti poole (kaebaja 12.10.2021 vastuse lisa 6); - 15.02.2016 pöördumine (kaebaja 12.10.2021 vastuse lisa 8); - 15.06.2018 esitatud memo Vabariigi Valitsusele suurõnnetuste ennetamise kohta (kaebaja 12.10.2021 vastuse lisa 3); - 22.02.2019 pöördumine (kaebaja 12.10.2021 vastuse lisa 9); -
  1. a pöördumine (kaebaja 12.10.2021 vastuse lisa 10).
  2. Kaebaja tegevus riskijuhtimissüsteemide väljatöötamisel ja suurõnnetuste ohu ärahoidmisel on koondunud peaasjalikult Muuga sadama alale ning seal tegutsevatele ettevõtetele, sh nende koostoimele võimalike suurõnnetuste riskide tekkel. Keskkonnaorganisatsiooni kaebeõiguse eelduseks ei ole tegutsemine paljudes asukohtades või eripalgeliste keskkonnariskide vähendamise nimel tegutsemine. Nii võib organisatsioon tegeleda mõne kitsama keskkonnakaitse valdkonnaga. Riskijuhtimissüsteemid ja suurõnnetuste ohu ärahoidmine on seostatavad keskkonnakaitsega. Kaebaja edendab seega oma tegevuses keskkonnakaitset. Keskkonnaorganisatsioonide eesmärgiks on eelkõige pöörata avalikkuse tähelepanu keskkonnaalastele probleemkohtadele. Kaebaja on esitanud korduvalt pöördumisi nii Vabariigi Valitsusele, riigikontrolörile kui AS-le Tallinna Sadam ning on olnud riskijuhtimise süsteemi problemaatika käsitlemisel järjepidev.
  3. Asjaolu, et kaebaja tegevus ei ole olnud intensiivne, ei võimalda järeldada, et kaebaja ei ole võimeline oma eesmärke ellu viima. Kitsa eesmärgiga organisatsioonide puhul ei ole põhjust arvata, et nende tegevus peab olema pidev ja tihe. Kuigi kaebaja esitatud dokumentidest nähtub, et ta on esitanud pöördumisi sagedusega ca kord aastas, ei saa seetõttu väita, et kaebaja ei ole võimeline keskkonnakaitselisi eesmärke ellu viima.
  4. Kuigi kaebaja organisatsiooniline tegevus pole toimiku materjalidest nähtuvalt korrektne, ei saa selle pinnalt väita, et kaebaja ei ole tegutsev keskkonnaorganisatsioon või ta ei edenda keskkonnakaitset. Nagu eelnevalt selgitatud, on kaebaja – kuigi hõlmates vähemaktiivsemaid perioode – tegutsenud sama keskkonnaalase eesmärgi saavutamise suunal aastaid ja seda hoolimata organisatsioonilistest puudujääkidest. Kaebajal on võimalik edaspidi kõrvaldada tema tegevuses esinevad organisatsioonilised puudused. Need puudused ei ole sellised, mille kõrvaldamine ei oleks hõlpsasti võimalik. Seega puudub alus arvata, et vastustaja ning kolmandate isikute välja toodud organisatoorsed puudused takistavad kaebajal enda keskkonnakaitselisi eesmärke ellu viia samal määral, nagu ta on teinud seda praeguseni. Kaebajal on kogu tegutsemisperioodi vältel olnud arvestatav hulk liikmeid. Samuti osales kaebaja aktiivselt vaidlusaluse ehitusloa väljastamise menetluses ning esitas enda seisukohad ja pöördus seejärel kaebusega halduskohtusse.
  5. JM varasem kirjavahetus AS-ga Tallinna Sadam ei anna alust väita, et kaebaja esitas kaebuse enda ärihuvide kaitsmiseks. JM esitatud kirjadest nähtub, et tema sooviks on eelkõige teha ettepanekuid riskianalüüsi lähteülesande koostamisele (vt AS Tallinna Sadam 02.08.2021 vastus, lisad 4 ja 5). Lisaks ei kaasneks vaidlusaluse ehitusloa võimaliku tühistamisega vältimatult seda, et kaebaja ja JM kaasatakse riskianalüüsi lähteülesande koostamise töögruppi 12
(13)3-21-1682 või selline töögrupp üldse moodustatakse. Seega ei saa väita, et kaebuse esitamise eesmärk on kantud kaebaja huvist teenida tulu. Auditi koostamise vajadusele on kaebaja juhtinud tähelepanu juba
  1. a-l. JM on seniajani tegutsenud kaebaja teadmisel ja nõusolekul. Seejuures on tegevdirektoril kaebaja põhikirjast tulenevalt õigus esindada MTÜ-d suhtlemisel kõigi institutsioonidega (p 30).
  2. Kaebuse ese on seotud kaebaja põhikirjaliste eesmärkide elluviimisega. Nagu eelnevalt selgitatud, on kaebaja eesmärgiks ära hoida suurõnnetuste oht ning selle tagamiseks parendada riskijuhtimissüsteeme. Kaebuse esemeks oleva ehitusloa alusel rajatakse Muuga sadamasse õlitehas, mis koostoimes teiste Muuga sadama alal asuvate ehitistega võib tekitada kumulatiivse suurõnnetuse ohu. Samuti on kaebaja vaidlustanud ehitusloa põhjusel, et tema hinnangul on jäetud õigusvastaselt algatamata keskkonnamõju hindamine, kus mh tulnuks arvestada erinevate Muuga sadama alal olevate ehitiste ja kavandatavate projektide mõju koostoimega. Seejuures on kaebusele lisatud keskkonnamõju eelhinnangus märgitud, et Muuga õlitehas on B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte. Samuti on analüüsitud tehase võimalikke avariilisi sündmusi ning teiste Muuga sadamas paiknevate objektide võimalikku (kumulatiivset) mõju rajatavale tehasele. Isegi kui kõik kaebuses esitatud väited ei seondu kaebaja põhikirjaliste eesmärkide elluviimisega, ei välista see kaebeõigust haldusakti vaidlustamiseks.
  3. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus MTÜ Eesti Roheline Rist määruskaebuse ja tühistab Tallinna Halduskohtu 03.12.2021 määruse. Asi tuleb saata tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Menetluskulude jaotuse otsustab halduskohus asja sisulisel lahendamisel. (allkirjastatud digitaalselt) 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.