Esialgset õiguskaitset puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja on esitanud etteheited menetlustoimingute osas, mis on läbi viidud tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise käigus, kuid menetlustoiminguid ei saa eraldiseisvalt vaidlustada (
Olukorras, kus rahvusvahelise kaitse saamisele suunatud menetlus kestab, ei ole kaebajal põhjust arvata, et ta vahepealsel perioodil riigist välja saadetakse või mõne menetlustoimingu (vaieldav) läbiviimise moodus tingiks ilmtingimata taotluse rahuldamata jätmise. PPA ei ole veel rahvusvahelise kaitse taotlust lõpuni menetlenud ega otsust teinud. Juhul kui kaebaja leiab, et tema õigused on saanud kuidagi rahvusvahelise kaitse menetluses rikutud, saab seda vaidlustada (kui see on vajalik) rahvusvahelise kaitse menetluse raames tehtud sisulise otsuse vaidlustamisel. Kaebuse tagastamisega on hõlmatud ka muud taotlused, sh õiguskaitse taotlus kaebaja Venemaa Föderatsiooni väljasaatmise peatamise eesmärgil. Kaebuse tagastamise korral ei ole õiguskaitse taotlus enam asjakohane. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. X palub 29.07.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu 25.07.2022 määrus. Kaebajale esitatud helisalvestuse plaat on ilmselgete võltsimise tunnustega. Kaebaja on esitanud kaebuse PPA-le, õiguskantslerile ja õiguskaitseorganitele, kuid midagi ei ole ette võetud. Kaebaja palub halduskohtule esitatud kaebus läbi vaadata uues koosseisus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Määruskaebus tuleb võtta
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (
lg 1) ning vastab vajalikul määral
§-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (
5.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebeõigus eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming riivab isiku subjektiivseid õigusi. Kaebuse võib
lg 2 p 1 alusel tagastada vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta (vt Riigikohtu 04.10.2017 määrus nr 3-17-505, p 8). Kui olukord pole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsust tehes ning jätta kaebus kaebeõiguse puudumise korral rahuldamata (vt Riigikohtu 25.04.2019 määrus nr 3-18-913, p 9 ja seal viidatud varasemad lahendid).
lg 3 mõttes, mille vaidlustamine halduskohtus on võimalik üksnes erandjuhtudel.
lg-st 3 tulenevalt saab menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamisete esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.
lg-s 3 sätestatud tingimused menetlustoimingu iseseisvaks vaidlustamiseks ei ole täidetud, siis puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ja halduskohus tagastas selles osas kaebuse
10. Halduskohus tagastas X kaebuse
lg 2 p 1 alusel tervikuna, seega ka kaebusest nähtuva PPA tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas. Ringkonnakohtu hinnangul asus halduskohus ekslikult seisukohale, et kaebajal puudub kahjunõude osas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebuse tagastamisel
Halduskohtu määruse põhjendustest ei ole võimalik välja lugeda sisulisi põhjendusi selle kohta, et kaebajal puuduks ilmselgelt kaebeõigus esitada PPA vastu hüvitamiskaebust. Kaebeõiguse puudumine tähendaks, et kaebaja õigusi ei riivata ja seetõttu puudub tal vajadus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Kaebeõigus ei seondu mitte kaebuse rahuldamise võimalikkusega, vaid kaebaja õiguste rikkumise võimalikkusega. Menetlustoiming võib põhjustada isikule kahju sõltumata menetluse lõpptulemusest. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja pöördunud halduskohtusse oma õiguste kaitseks (
lg 2 p-de 2 ja 21 alusel, kuna täidetud pole õiguse riive väheintensiivsuse tingimus ning kui kahju hüvitamise kaebus tuleks rahuldada, saavutaks kaebaja oma eesmärgi. 12. Kaebaja on palunud peatada tema väljasaatmine Venemaa Föderatsiooni. Ringkonnakohus selgitab, et kaebajat ei ohusta hetkel Eestist väljasaatmine. VRKS § 10 lg 2 p 2 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus viibida Eestis kuni rahvusvahelise kaitse taotluse kohta lõpliku otsuse tegemiseni. Kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse osas ei ole veel otsust tehtud. Rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustamisel on taotlejal kaebetähtajal ja kuni lõpliku otsuse tegemiseni VRKS-s nimetatud õigused ja kohustused, sealhulgas õigus viibida Eesti territooriumil kuni lõpliku otsuse tegemiseni (VRKS § 251 lg 2). Lõplik otsus on PPA otsus taotluse tagasilükkamise kohta, mille peale esitatud kaebuse on halduskohus jätnud rahuldamata (VRKS § 31 lg 1 p 2). Kuna halduskohus tagastas kaebuse menetlustoimingu osas õiguspäraselt, ei saaks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine olla
13. Eelneva põhjal tuleb määruskaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu 25.07.2022 määruse osas, milles halduskohus tagastas kaebuse kahju hüvitamise nõudes. Tühistatud osas tuleb asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks halduskohtule. Muus osas jääb määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.