) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud tuleb
lg 1 järgi jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on hagis esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 euro, maksekäsu kiirmenetluse kulude 20 eurot ja õigusabikulude 160 eurot (lisandub km, s.o 192 eurot) väljamõistmiseks, kokku 312 eurot. Kohus leiab, et taotlus riigilõivu väljamõistmiseks on põhjendatud summas 100 eurot. Hageja on vastavas ulatuses riigilõivu tasunud. Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot (
). Tulenevalt
lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on hageja lepingulise esindaja kulu summas 160 eurot (ilma km-ta) vajalik ja põhjendatud, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus nõustub, et hageja esindajal kulus käesoleva asja materjalidega tutvumiseks ja hagi koostamiseks 1h (tunnihinnaga 160 eurot). Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Arvestades eeltooduga, määrab kohus hageja lepingulise esindaja kostjalt 3
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus peab siinkohal vajalikuks hagejale selgitada, et menetluskulude nõude esitamine summas 192 eurot (s.h käibemaks) olukorras, kus hageja on käibemaksukohustuslane ning saab seega eelduslikult sisendkäibemaksu maha arvestada, on oma menetlusõiguste pahauskne käsutamine, mis võib viia hageja alusetu rikastumiseni kostja arvelt ja mida kohus ei saa lubada. Kohus hoiatab, et teadlikult tegelikkusest põhjendamatult suurema nõude, sh käibemaksusumma osas, esitamine võib vastata KarS § 209 mõttes kelmuse tunnustele. Hetkel võib kohus lähtuda eeldusest, et tegemist on eksitusega, kuid kui sarnane tegevus peaks korduma, siis seesugune eeldus enam kehtida ei saa. Kohus selgitab ka seda, et
lg 6 kohaselt kui menetlusosalise või muu isiku käitumises ilmnevad kohtus kuriteo tunnused, edastab kohus kuriteoteate prokuratuurile või politseile. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.