← Eesti

2-22-7563/8

Obsah (10)§ 407§ 444§ 162§ 138§ 126§ 144§ 175§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Triin Harak Otsuse tegemise aeg ja koht 06.10.2022, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-7563 Tsiviilasi

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 444lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

4. Menetluskulud tuleb

§ 162lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt ja hagi tagamise taotlusel tasutud riigilõivu 3010 euro, kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulu 518 euro ning õigusabikulude 958 euro väljamõistmiseks. Kokku on hageja menetluskulud 4486 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas oma seisukohta kohtule esitanud. 5. Hagiavalduselt ja hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv on

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulu.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 2940 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja

§ 126lg 1.

Samuti on hageja tasunud riigilõivu hagi tagamise taotluse esitamisel 70 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud RLS § 59 lg 17. Kohus on seisukohal, et hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõivu kokku summas 3010 (2940+70) eurot saab pidada põhjendatud menetluskuluks. 3

(4)6.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud on kohtuvälised kulud

§ 144p 5 kohaselt.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur viinud läbi täitetoimingu hagi tagamise määruse täitmiseks. 01.06.2022 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ja kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsuse kohaselt on kohtutäituri tasu kokku 518 eurot. Kohus on seisukohal, et kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise eest 518 eurot saab pidada põhjendatud menetluskuluks. 7. Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 14.04.2021 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-10324, et eelkõige on seadusandja ülesanne tagada menetlusosalisele hüvitavate esindajakulude suuruse mõistlik tasakaal tsiviilkohtumenetluses taotletava hüve väärtusega. Kohtu hinnangul, arvestades hageja menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu seoses kohtumenetlusega 7h ja 59min. Kohus loeb põhjendatuks hageja esindaja tunnitasu suuruse 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku on hageja kostjalt väljamõistetavate menetluskulude suuruseks 4486 eurot, s.o 3010 eurot riigilõivud, 518 eurot kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise eest ning 958 eurot hageja lepingulise esindaja õigusabikulu. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tuginedes

§ 177

lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 8. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks

§ 468lg 1 p 2 tulenevalt. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Triin Harak 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.