Obsah (7)

§ 119§ 121§ 2§ 210§ 41§ 56§ 175

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ta

§ 119lg 1, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 20.12.2021 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles ta palus mõista Viru Vanglalt välja hüvitis mittevaralise kahju tekitamise eest summas 10 000 eurot.
2. X esitas 01.03.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus mõista Viru Vanglalt välja mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitis summas 10 000 eurot. Kaebaja väitel tekitati talle kahju tema (sund)vaktsineerimisega COVID-19 vastu, kus vanglapoolsed toimingud hirmutasid kaebajat, ja tekkinud psühholoogilise trauma tõttu, milleni viis vangla tegevus. Kaebaja soovis riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
3. Viru Vangla teatas 17.05.
4. a vastuses kohtunõudele, et vangla ei ole kaebaja kahju hüvitamise nõuet tähtajaks lahendada jõudnud, seega on kohtueelne menetlus formaalselt läbitud ja kaebus lubatav. Vangla palus kaebus tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 p 2¹ alusel.

1. Tartu Halduskohus tagastas 08.09.
2. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1)

§ 121

lg 2 p 2¹ alusel ning jättis kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Kohus märkis, et haldusasja materjalidest ei nähtu haldusorgani õigusvastast tegevust, s.t sundi vaktsineerida COVID-19 vastu. Kohus selgitas, et mittevaraline kahju hõlmab isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Valu ja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada, seetõttu saab kohus lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud kannatusi. Kohtu hinnangul on põhjusliku seose leidmine kaebaja poolt välja toodud õigushüvede rikkumise ja vangla tegevuse vahel ebatõenäoline. Kaebusest ei nähtu kaebaja tervise kahjustamine. Seega ei nähtu kohtule, et Viru Vangla oleks rikkunud mõnda riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 sätestatud põhiõigust määral, mis võiks kaasa tuua mittevaralise kahju hüvitamise kaebajale rahas. Seega oli kaebaja õiguste riive väheintensiivne ja kahju hüvitamise nõude rahuldamine on ebatõenäoline. Kohus märkis, et kuna kaebus tagastatakse, siis puudub vajadus läbi vaadata kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. X esitas 26.09.2022 määruskaebuse, milles ta märkis, et ei nõustu kohtumäärusega. Kaebaja väitel ei pea paika kohtu põhjendus, et vaktsineerimine oli vabatahtlik. Kinnipeetavatele ei tagatud arstlikku nõustamist ja läbivaatust, mida soovitab vaktsiini infoleht. Kaebaja väitel on vangla tegevus rikkunud tema õigusi ja inimväärikust ning sellega seoses on ta saanud tugeva hingelise trauma, mis on rikkunud tema psüühikat. Kaebaja palub võtta kaebuse menetlusse ja määrata talle hüvitiseks 3000 eurot. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 2

lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohus, arvestades kaebaja määruskaebuse väiteid, leiab, et kaebaja taotleb Tartu Halduskohtu 08.09.

1. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 tühistamist.
2. Kaebaja palub määruskaebuses võtta tema kaebus menetlusse ja määrata talle hüvitiseks 3000 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et kaebuse menetlusse võtmise pädevus ringkonnakohtul määruskaebemenetluse raames puudub.

§-s 120 on sätestatud kohtu toimingud kaebuse saamisel ning neid toiminguid teeb kaebuse menetlusse võtmisel kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, seega halduskohus. Eeltoodust lähtudes jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse kaebuse menetlusse võtmise kohta tähelepanuta. 8.

§ 210

lg 3 kohaselt kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule.

§-s 120 on määratletud kohtu toimingud kaebuse saamisel. Ettevalmistavas menetluses kontrollitakse, kas asja menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või on alus kaebuse tagastamiseks või menetluse lõpetamiseks. 9. Kaebaja taotles halduskohtule esitatud kaebuses, et Viru Vangla hüvitaks talle kompensatsiooni moraalse kahju eest, mille talle tekitas (seoses vaktsineerimisega), samuti, et katta tulevikus kulutusi psühholoogi peale, kes hakkab tegelema kaebaja vaimse tervise taastamisega ning raviga seotud muude vajalike protseduuride, preparaatide jne peale. Ringkonnakohtu arusaamise kohaselt tõlgendas halduskohus vaidlustatud määruses, et kaebaja taotleb kaebuses mittevaralise kahju hüvitamist nii väärikuse alandamise kui ka tervise 2 kahjustamise eest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebuses väidetu pinnalt siiski selge, kas kaebaja soovib kahju hüvitamist nii tervise kahjustamise kui ka väärikuse alandamise eest või üksnes viimatinimetatu eest.

§ 41lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme kindlaks kaebuse nõue ja alus.

Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Poolte võrdsuse tagamiseks peab kohus vajadusel kaebajale selgitama kaebuse täpsustamise vajadust ning andma selleks tähtaja (RKHKm 11.05.2005, 3-3-1-22-05, p 7). Kuna halduskohtule esitatud kaebuse alus ehk põhiliste asjaolude kogum ning ka nõuded on jäänud eeltoodud osas ebaselgeks, siis tuli halduskohtul selgitada välja kaebaja tegelik tahe (RKHK 19.02.

1. a määrus nr 3-3-1-87-11, p 18), kuid halduskohus seda ei teinud. Halduskohtul tuleb välja selgitada kaebaja tegelik tahe (RKHKm 19.02.2012, 3-3-1-87-11, p 18), misjärel saab kohus hinnata kaebuse tagastamise või menetlusse võtmise küsimust. Seejuures tuleb halduskohtul ka silmas pidada, et kohus saab kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (RKHKo 02.10.2014, 3-3-1-47-14, p 20 ja seal viidatud kohtupraktika). Seetõttu tuleb halduskohtul kontrollida kaebaja poolt Viru Vanglale esitatud kahju hüvitamise nõude ja kohtule esitatud kahju hüvitamise nõude vastavust.
2. Ringkonnakohtu hinnangul puudub vaidlustatud halduskohtu määruses ka jälgitav põhjendus ega selgu tõendid, mille pinnalt asus halduskohus seisukohale, et kaebusest ei nähtu kaebaja tervise kahjustamine. Haldusasja materjalide hulgas puuduvad tõendid, millest halduskohus saanuks teavet kaebaja tervisliku seisundi osas seisukoha võtmiseks. Tõendite kogumine või kogumata jätmine seondub

§ 56

ja § 59 lg 3 kaudu

§ 2

lg-s 4 sätestatud uurimispõhimõttega, mille kohaselt tagab kohus ka omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus peab tõendite kogumise abil kõrvaldama lüngad protsessiosaliste poolt kohtule antud teabes selliselt, et asja otsustamisel tähtsust omavate asjaolude osas ei oleks enam kahtlusi (RKHKo 29.09.2005, 3-3-1-32-05, p 18 ja seal viidatud kohtupraktika). Halduskohtul tuleb nõuda kaebajalt või vajadusel vastustajalt välja asjakohased tõendid.

1. Eeltoodut arvestades tuleb kaebaja määruskaebus rahuldada ning Tartu Halduskohtu 08.09.
2. a määruse resolutsiooni p 1 tühistada. Kuna halduskohus jättis kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse läbi vaatamata, sest tagastas kaebuse, siis arvestades, et ringkonnakohus tühistab halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 1 kaebuse tagastamise kohta, tühistab ringkonnakohus ka halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 2 riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse läbi vaatamata jätmise kohta. Ringkonnakohus saadab asja tagasi halduskohtule uueks lahendamiseks. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kaebuse eseme täpsustamise ja täiendavate tõendite kogumise järel võib ilmneda, et siiski esineb alus kaebuse tagastamiseks või menetlusabi taotluse läbi vaatamata jätmiseks. 12.

§ 175lg 3 alusel asendatakse avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) 3