← Eesti

2-22-1555/10

Obsah (4)§ 407§ 173§ 174§ 162

2-22-1555 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 15.07.2022. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-1555 Tsiviilasi Mx

§ 407lg.1 alusel, kuna kostja ei vastanud hagile RESOLUTSIOON 1.

Rahuldada Mxxxxxx Rxxxxxxxxxxx hagi Axxxxx Rxxxx vastu elatise nõudes.

  1. Perioodi 01.02.
  2. a kuni 31.03.
  3. a eest mõista kostjalt Axxxxx Rxxxxxx hageja MxxxxxxxRxxxxxxxxxxx kasuks tema ülalpidamiseks välja elatis kokku 426,88 eurot.
  4. Mõista Axxxxx Rxxxxxx MxxxxxxxRxxxxxxxxxxxxkasuks alates 01.04.
  5. a kuni Mxxxxxx Rxxxxxxxxxxx täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxxxxxxxxxx) välja 1 igakuine elatis 225,64 eurot (209 eurot 20 senti baassumma) +46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)-30 eurot (50% lapsetoetusest).
  6. Punktides 2, 3, 4 väljamõistetud elatis tuleb Axxxxx Rxxxxx tasuda Mxxxxxx Rxxxxxxxxxxx arvelduskontole nr EE902200221053952159 Swedbank AS-is.
  7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta puuduvad. kostja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. 28.01.
  9. a esitas hageja kohtule hagi (tl 1-2) kostja vastu elatise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt välja elatise alates 01.
  11. a miinimumsummas. Mustvee Vallavalitsus on lapse eestkostja. Lapse huvides on, et eestkostja nõuaks sisse lapsele kuuluvad nõuded. Lapsel on õigus vanemate toetusele. Laps on asendushooldusteenusel SA-s Perekodu xxxxxxxx xxxxxxxxx. Eestkostjal puuduvad andmed kostja varalise seisundi kohta. Igakuine elatis maksta hageja arvelduskontole Swedbank AS-is. Avaldusele on lisatud sünni tõend (tl 3 Pärnu Maakohtu 14.07.2020.a määrus Mustvee Vallavalitsuse määramise kohta Mxxxxxx Rxxxxxxxxxxx eestkostjaks.
  12. Tartu Maakohtu 17.02.
  13. a määrusega (tl 17-18) võttis kohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul arvates kohtumääruse ja hagimaterjalide kättesaamisest. Lisaks kohustas kohus kostjat esitama kohtule tõendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta.
  14. Kostjale toimetati hagiavaldus ja kohtu määrus hagi menetlusse võtmise kohta kätte isiklikult 28.02.2022.a. Kostja hagile ei vastanud. Kohtusekretäri helistamise peale vastas 2 Axxxxx Rxxxx 18.02.2022, et võtab Mustvee Vallavalitsusega ühendust, et elatisenõude üle läbi rääkida.
  15. 01.06.
  16. a kirjaga (tl 22) selgitas kohus pooltele elatise arvutamise viisi alates 01.01.2022 ja küsis ettepanekuid elatise väljamõistmise kohta kas muutuva suurusena või kindlas summas. Kohus tegi pooltele ettepaneku pidada kompromissiläbirääkimisi, määrates selleks tähtaja. 08.06.2022 saatis kohus kostjale sellekohase veelkordse kirja. Kostja ei vastanud.
  17. 10.06.2022 saatis hageja seaduslik esindaja Mustvee Vallavalitsus kirja, milles annab ülevaate kostjaga toimunud suhtlusest. Kostja ei ole hagejale oma seisukohti avaldanud. Hageja teeb ettepaneku kompromissi sõlmimiseks kostjaga, esitades kompromissisumma. Kostja temale saadetud e-kirjadele ei vastanud, tähtsaadetisi talle kätte anda ei õnnestunud, helistamisel telefon välja lülitatud. KOHTU SEISUKOHT Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel

407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 407

lg.1 sätestab: Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Asjas on tõendatud järgmised faktilised asjaolud: - hageja Mxxxxxx Rxxxxxxxxxx on sündinudxxxxxxxxxxx.a., tema sünnitunnistusel isa kanne puudub, ema on Axxxxx Rxxxxxxxxxx (sünnitunnistus tl.3, registriandmed tl.11); -Pärnu Maakohtu 14.07.2020.a määrusega on vabastatud V.Jxxx alaealise Mxxxxxx Rxxxxxxxxxxx eestkostja ametist ja eestkostjaks on määratud Mustvee Vallavalitsus (kohtu määrus tsiviilasjas nr. 2-11-52921 tl.6-7).

  1. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega, lugedes, et hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaks võetud. Hageja on esitanud faktiliste asjaoludena, et Mxxxxxx Rxxxxxxxxxx on asendushooldusteenusel perekodus SA Perekodu xxxxxxxxxxxxxxxxxx.
  2. Hagi on esitatud alaealise lapse ema vastu elatise väljamõistmise nõudes seaduses sätestatud miinimumsummas. Seega kuuluvad kohaldamisele perekonnaseaduse (PKS) alaealisele lapsele elatise andmist reguleerivad sätted. PKS §-dest 96 ja 97 p 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1, 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.
  3. Kohus tuvastab, et kostja Axxxxx Rxxxxx on alaealise lapse Mxxxxxx Rxxxxxxxxxxx ema, kellel on ülaltoodud sätete alusel põlvnemissuhtest tulenevalt kohustus pidada oma alaealist last üleval. 3
  4. Elatise nõue on esitatud alates 01.
  6. a (hagiavalduses on trükitud 2021.a, kuid kohus loeb selle ekslikuks trükiveaks) ning elatist nõutakse seaduses sätestatud miinimummääras. Alates 01.01.2022.a. kehtiva Perekonnaseaduse (PkS) § 101 järgi on elatis alaealisele lapsele arvutatav järgmiste reeglite järgi:

(1)Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
(2)Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
(3)Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.
(4)Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.
(5)Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kuna elatisenõue on esitatud kohtule 28.01.2022, arvutab kohus elatisesumma kehtivate reeglite järgi esmalt perioodi eest alates 01.02.
  1. Elatise baassumma on 200 eurot, millele tuleb liita kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast PkS § 101 lg.4 mõttes ehk 43 eurot 44 senti ja millest on maha arvutatud 30 eurot, mis on 50% lapsetoetusest Perehüvitiste seaduse § 17 lg.3 esimese lause mõttes. Arvutustehe: 200+43,44-30=213,44 eurot. Sellises summas elatist kuus tuleb maksta 2022.a veebruari ja märtsikuu eest ehk 2x213,44=426,88 eurot. Elatise baassumma indekseeritakse iga aasta 1.aprillil, s.t. ka 2022.a 1.aprillil. Statistikaameti andmete kohaselt on
  2. aprilli
  3. a seisuga tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelneva aastaga 4,6%. Seega on alates 01.04.2022 elatise baassumma 209 eurot 20 senti ja elatisesumma arvutus järgmine: Elatise baassumma on 209,20 eurot, millele tuleb liita 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast PkS § 101 lg.4 mõttes ehk 46,44 eurot (
  4. a keskmine brutopalk oli 1548 eurot, millest 3% on 46 eurot 44) ning sellest tulenevalt on elatise miinimummääraks on 255 eurot 64 senti. Sellest tuleb maha arvutada 50% lapsetoetusest ehk 30 eurot. Seega on alates
  5. aprillist 2022 kostjalt hageja kasuks väljamõistetava elatise suuruseks 225 eurot 64 senti (209,20+46,44-30=225,64 eurot). Sellise arvutusmetoodika järgi tuleb elatis ümber arvutada ka järgmise ehk 2023.a aasta 1.aprillil. Kohus märgib elatisesumma suuruse muutumise aluseks olevad komponendid kohtuotsuse resolutsioonis. Elatis tuleb hageja kasuks välja mõista kuni tema täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus märgib, et kehtiva PkS § 101 lg.1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. See tähendab, et tagaseljaotsusega tuleb hagi rahuldada hageja taotletud miinimumi ulatuses. Hageja poolt tehtud kompromissettepanekule ei ole kostja vastanud ja kompromissi ei ole seega sõlmitud. Kostja ei vastanud ka hagile. Kostjal tuleb tasuda igakuine elatis hageja Swedbank AS-is. arvelduskontole nr EE902200221053952159 Menetluskulude jaotus 10.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise 4 suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.

§ 162lg 1 tulenevalt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Pooltel kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.