lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Natalia Duškina Süüdistatav Rain Jõhvikas Tõkend Kaitsja Ik 37204290270, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodanik, xxxharidus, töökoht XXX, korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati 08.12.2018 Harju Maakohtu otsusega
järgi (vastab § 424 lg 2) 9-kuulise vangistusega,
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 14.11.2014 Harju MK otsusega
järgi mõisteti karistuse ärakandmata osa (3 kuud ja 28 päeva) võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 8 päeva vangistust.
alusel asendati vangistus ÜKT-ga 368 tundi 18 kuu jooksul.
23.09.2020 kohtumäärusega kandmata karistus 3 kuud ja 4 päeva pööratud täitmisele, vabanes 16.02.2021. pärast karistuse kandmist, karistus kustumata. KrMS § 217 alusel peeti 24.07.2022 kell 18.37 kahtlustavana kinni, tõkendit kohaldatud ei ole Gennadi Kull (riigi õigusabi korras) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4; 256-5; 311 ja 313 Tunnistada süüdi Rain Jõhvikas
MS § 238 lg 2 alusel vähendada R. Jõhvikale mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 8 (kaheksa) kuud.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.-26.07.2022, so 3 päeva, ärakandmisele kuulub 7 (seitse kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Kohaldada Rain Jõhvika suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni tõkendina allkirja elukohast mittelahkumise kohta ning karistuse algust arvata alates karistuse kandmisele asumisest.
lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel Rain Jõhvikalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks.
lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus koos vangistusega mõistmisel kogu põhikaristuse kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Vastavalt LS § 127 sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Mootorsõiduk Škoda Fabia reg/nr XXXXXX, mis asub PPA parklas (Rahumäe tee 6/1, Tallinn) KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada sõiduki omanikule või tema poolt volitatud isikule. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Rain Jõhvikalt riigituludesse sundraha 490,50.- eurot ja kaitsjatasu 307,20 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud kogusummas 797,70 eurot tuleb tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igakuiste maksetena esimesel
järgi, juhtis tahtlikult 24.07.2022.a kella 18.35 ajal Tallinnas Uus-Sadama 24 maja juures, olles joobeseisundis mootorsõidukit Škoda Fabia reg/nr XXXXXX (alkomeetri lõplik tulem 0,90 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l - lõplik mõõtetulemus 0,81 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega Rain Jõhvikas pani toime korduvalt mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
POOLTE SEISUKOHAD Süüdistatav Rain Jõhvikas kinnitas, et süüdistus on talle arusaadav, ta tunnistas ennast esitatud süüdistuses süüdi, nõustus lühimenetlusega ja enda ülekuulamist ei soovinud. Süüdistatav avaldas kahetsust ja selgitas, et on nõus kolima Soomest Eestisse ja tegema ÜKT tunde. Palub anda võimalus vabaduses asjad korda ajada 5 päeva jooksul ja siis asuda karistust kandma. Prokurör leidis, et süüdistatava süü
MS § 238 lg 2 sätteid, vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta ja 4 kuud. Karistuse alguseks lugeda 24.07.2022.a, mil ta kinni peeti.
lg 1 p 1 alusel taotles prokurör võtta Rain Jõhvikalt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 aastaks. Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud, tõendid on lubatavad, kvalifikatsioon õige ja asja on võimalik lahendada lühimenetluses. Süüdistaval on olemas töökoht ning tema isikut arvestades on mõni päev vangistust piisav aeg, mille jooksul isik saab aru teo tõsidusest ja tal on võimalik analüüsida oma käitumist ning võimalikke tagajärgi. Käesoleva menetluse raames inkrimineeritav tegu oli toime pandud kahe aasta möödumisel eelmise kriminaalmenetluse esemeks oleva teo toimepanemisest, mis näitab väikest süüd. Tegemist ei olnud raske alkoholijoobega. Kaitsja asus seisukohale, et kohaldada tuleks šokivangistust. Karistuse määramisel tuleb arvestada kõiki R. Jõihvikat iseloomustavaid isikuomadusi, R. Jõhvikas ei ole pahatahtlik seaduse rikkuja. Ta ei eita, et ta rikkus mitme aasta möödudes uuesti seadust ning mõistab täielikult, millised tagajärjed saabuvad. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et Rain Jõhvika süü
lg 2 järgi on täielikult tõendatud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega.
lg 2 näeb ette vastutuse korduva mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb esmajoones tuvastada, et süüdistatav juhtis süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Kriminaalasja materjalides nähtub, et Rain Jõhvikas juhtis 24.07.2022.a kella 18.37 ajal Tallinnas Uus-Sadama 24 maja juures mootorsõidukit Škoda Fabia reg/nr XXXXXX, olles joobeseisundis (lõplik mõõtetulemus 0,81 mg/l). Süüdistatava Rain Jõhvika ütluste kohaselt tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut ning selgitas, et hommikul oma vanemate korteris tarvitas ta alkoholi, jõi ära 1,5 liitrit õlut paari tunni jooksul. Arvas, et õhtuks on alkohol organismist välja läinud ning tundis ennast kainena. Tema kasutuses on isale kuuluv Škoda Fabia registreerimismärgiga XXXXXX, millega otsustas sõita sadamasse. Seal peatas ta politsei, kuna autol oli sees parem suunatuli. Vahetult enne kinnipidamist oli sõiduki roolis ca 7 minutit. Ta pandi puhuma, lõplik näit oli 0,81 mg/l, oli nõus selle tulemusega ja loobus vereanalüüsist (tl 1-3). Kahtlustatavana peeti Rain Jõhvikas kinni 24.07.2022 kell 18.37 aadressil Pikksilma 19/1, Tallinn (tl 4) ning kõrvaldati mootorsõiduki Škoda Fabia reg/nr XXXXXX juhtimiselt (tl 22). Tunnistaja R. K. ütluste kohaselt 24.07.2022, teostades PV-2684 koosseisus koos S. K.ga liiklusjärelevalvet aadressil Pikksilma 19/, Tallinn, jälgisid mootorsõidukeid, mis liikusid UusSadama 24 suunas laevale Megastar. Kell 18.24 liikus Reidi tee poolt nende suunas sõiduk Škoda Fabia reg/nr XXXXXX, millel oli sisselülitatud parem suunatuli. Kontrollisid sõiduautot läbi politsei andmebaasi ja selgus, et auto omanikuks on 75- aastane meesterahvas, neist möödus aga umbes 50-aastane meesterahvas. Otsustasid autot põhjalikumalt kontrollida ja peatasid sõiduki kell 18.
Seega on tegemist isikuga, kes on korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud ja selline tegu vastab
Rain Jõhvika tahtluse hindamisel tuleb arvesse võtta, et süüdistatava ütlustest nähtub tema teadlikkus sellest, et ta oli hommikul alkoholi tarbinud (1,5 liitrit õlu paari tunni jooksul). Hoolimata sellest ei pidanud ta vajalikuks enda seisundit kontrollida ja asus sõidukit juhtima. Kohus ei pea usutavaks süüdistava ütlusi, et ta tundis ennast kainena. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et tal esinesid selged joobe tunnused (silmade punetus, alkoholi lõhn suust, reaktsioonikiirus häiritud, kõne segane, kerged koordinatsioonihäired, rahutus, apaatsus). Lisaks oli politseiametniku ütluste kohaselt tunda alkoholi lõhna süüdistava suust. Kahtlemata ei ole tuvastatud 0,81 mg/l joobe puhul tegemist ka jääknähtudega. Samuti on teda ka varasemalt korduvalt karistatud joobes juhtimise eest. Sellest järeldab kohus, et R. Jõhvika käitumine oli teadlik tegevus, s.t R. Jõhvikas sai aru, et ta on juhile keelatud seisundis ning selline käitumine on vaadeldav süüteo toimepanemisena otsese tahtlusega. Seega on tõendamist leidnud, et Rain Jõhvikas pani toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o
Kohtu hinnangul ei ole tuvastatud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. KARISTUS
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki korduva joobeseisundis juhtimise eest kuni nelja-aastase vangistusega.
lg 4 p 1 kohaselt lõikes 2 sätestatud kuriteo korral ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja p 2 kohaselt kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Hinnates süüdistatava süü suurust talle etteheidetava kuriteo toimepanemisel, tuleb võtta arvesse isiku joobe suurust. Süüdistataval tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,81 mg/l. Võttes arvesse, et isik loetakse olevaks keelatud joobeseisundis alates sellest, kui väljahingatavas õhus on tuvastatud alkoholisisaldus vähemalt 0,75 mg/l, võib asuda seisukohale, et isiku süü suurus on alla keskmise. Süüdistava enda sõnade kohaselt sõitis ta sellises seisundis oma vanemate kodust Tallinna sadamasse ca 7 minutit. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt politsei pidas ta kinni seoses töötava suunatulega ning seoses sellega, et auto omanik oli 75-aastane aga roolis istus kuskil 50-aastane meesterahvas. Samas nähtub, et politsei tundis koheselt isiku suust alkoholi lõhna, tal esinesid nähtavad joobe tunnused ning sõiduki keskkonsoolis asetses õllepurk. Süüdistava tegevust saab seega kahtlemata pidada kaasliiklejatele ohtlikuks. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine keelatud seisundis on oma olemuselt ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast tulenevat ohtu ei temale endale ega teistele kaasliiklejatele ja kõrvaliste isikute varale. Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Süüdistatav on kohtueelses menetluses ja ka kohtuistungil avaldanud kahetsust, seega arvestab kohus sellist kahetsust karistust kergendava asjaoluna. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Harju Maakohtu 08.11.2018 otsusega mõisteti talle karistuseks 9 kuu pikkune vangistus, mida suurendati Harju Maakohtu 14.11.2014 otsusega (
järgi) mõistetud ärakandmata karistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta ja 8 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga. Karistuse ärakndmata osa pöörati täitmisele Harju Maakohtu 23.09.2020 määrusega ning karistus sai kantud 16.02.2021.a. Seega hoolimata sellest, et süüdistav vabanes samaliigilise teo eest mõistetud ja osaliselt täitmisele pööratud karistuse kandmiselt natuke rohkem kui aasta tagasi, asus ta taaskord alkoholijoobes sõidukit juhtima. Arvestades karistust kergendava asjaolu esinemist peab kohus siiski võimalikuks mõista süüdistatavale põhikaristuse alla keskmist määra, mis on proportsionaalne isiku süü suuruse ning võimaldab eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide saavutamist. Samas kohus ei pea põhjendatuks süüdistavat kohelda eelmise otsusega võrreldes leebemalt. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine või vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine ning kohtu hinnangul ei ole süüdistatav isikuks, kes sobib kriminaalhooldusele. Rain Jõhvikas on varem samaliigilise kuriteo eest karistatud 2 korral. Nimetatud karistused ei ole saavutanud oma eesmärki, kuna ei ole mõjutanud teda uue samaliigilise kuriteo toimepanemisest hoiduma. Seejuures karistusandmetest nähtuvalt on süüdistatavat samalaadsete kuritegude toimepanemise eest karistatud vangistusega, mis jäeti tingimisi kohaldamata. R. Jõhvikas pani katseajal toime uue kuriteo, mille eest liitkaristusena mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga. Harju Maakohtu 23.09.2020.a. määrusega pöörati osaliselt ärakandmata karistus täitmisele, kuna R. Jõhvikas rikkus süstemaatiliselt temale määratud kohustust mitte tarvitada üldkasuliku töö tegemise ajal alkoholi. Seejuures oli kohus enne karistuse täitmisele pööramist arutanus kolm korda kriminaalhooldaja erakorralisi ettekandeid ning jätnud karistuse täitmisele pööramata, määrates R. Jõhvikale erinevaid lisakohustusi ning pikendades üldkasuliku töö tegemise tähtaega. Seega on ära proovitud pea kõik seaduses sätestatud süüdlast säästvamad mõjutusvahendid. Seetõttu asub kohus seisukohale, et tuleb loobuda senistest juba äraproovitud ja kasutuks osutunud mõjutusvahendite kasutamisest. Kaitsja on asunud seisukohale, et seadusandja, karmistades karistust korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, pidas silmas eelkõige šokivangistust tähtajaga mitte vähem kui 5 päeva. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et karistuse kandmisest osalise vabastamise instituudi eesmärk on üksnes nn šokivangistus, mida tuleb sisustada eripreventiivselt kui isiku tõsist hoiatamist lühiajalise - s. o mõnekuulise vangistusega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused nr 3-1-1-41-04 ja nr 3-1-1-21-05 ). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pöörati täitmisele R. Jõhvikale Harju Maakohtu 08.11.2018.a. otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus 3 kuud ja 4 päeva vangistust. Kahetsusväärselt ei mõjunud selline lühiaegne vangistus distsiplineerivalt ning süüdistatav pani toime uue liikluskuriteo. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus praegusel juhul karistusest osaliselt tingimisi vabastamist või karistuse asendamist üldkasuliku tööga põhjendatuks. Isik ei ole aru saanud oma teo keelatusest ning varasemad ärakantud karistused ei ole avaldanud soovitud mõju. Kohus peab vajalikuks kohaldada R. Jõhvika suhtes tõkendit elukohast lahkumise keeld kuni karistuse kandmisele asumiseni. Selliselt saab süüdistav enne karistusele kandmisele asumist oma tööandjaga suhelda ja edastada tööandjale olulised esemed. Kohus leiab, et tõkendi kohaldamine on vältimatult vajalik, et tagada karistuse kandmisele asumine pärast kohtuotsuse jõustumist. Eeltoodu alusel mõistab kohus Rain Jõhvikale karistuseks
424 lg 2 järgi 1 aasta pikkuse vangistuse. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, siis vähendatakse mõistetavat karistust KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. Karistusaja algust tuleb lugeda alates tema karistuse kandmisele asumisest. Süüdistataval on kehtiv juhtimisõigus.
lg 4 p 2 kohaselt tuleb käesoleva kuriteo puhul kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.
lg 3 kohaselt kohaldab kohus kuriteo korral juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. Arvestades süüdistatava süü suurust, mis on alla keskmise, siis on alla keskmise määra määratud lisakaristus proportsionaalne toimepandud teoga. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav on sõiduki juhina liikluses ohtlik, mida süüdistatav on aastate jooksul suutnud korduvalt tõestada ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada pikemaks ajaks. Seega tuleb Rain Jõhvika suhtes kohaldada lisakaristust, võttes Rain Jõhvikalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. Kohus leiab, et selliselt vastab põhi- ja lisakaristus Rain Jõhvika süü suurusele. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel tuleb Rain Jõhvikalt riigituludesse mõista teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast sundrahast 981 eurost ½, s.o 490,50 eurot ja kaitsjatasu summas 307,20 eurot. Arvestades menetluskulude suurust ja asjaolu, et isik kannab karistust kinnipidamisasutuses, võimaldab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda menetluskulud kogusummas 797,70.- ositi 12 kuu jooksul igakuiste osamaksetega. ASITÕENDID VÕI KRIMINAALASJAS ÄRAVÕETUD ESEMED KrMS § 313 p 11 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuses on kohus kohustatud võtma seisukoha ka kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 2 tagastab kohus mootorsõiduki Škoda Fabia reg/nr XXXXXX, mis asub PPA parklas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn, selle registrijärgsele omanikule või seaduslikule valdajale. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.