Otsuse tegemisel tugineti Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna 01.03.2022 spetsialist M. K. koostatud väärteoprotokollile, mille teokirjeldus vastab kohtuvälise menetleja otsuses esitatule. M. Luuk esitas 14.05.2022 kaebuse Tartu Vangla otsusele nr 650020000247 ja palub väärteootsus tühistada. Väärteomenetlust on rämedalt rikutud ja see on seadusevastane. Ettekande esitaja K. K. ei ole vihjanud ega väljendanud enesel esinenud solvumist või tema solvamist, mida saaks kvalifitseerida väärteoks. Sellist intsidenti aset leidnud ei ole. Lisaks eelnevale väärteomenetlust ei oleks tohtinud algatada, kuna ettekande nr xxxx määratlemise ja selle määratlematusest tulenev tähtaeg 1 kuu oli väärteomenetluse algatamisel möödunud, s.o väärteomenetlust alustati hiljem kui üks kuu pärast sündmuse toimumist – seega edasised väärteomenetluse raames tehtud toimingud on seadusevastased. M. Luuk andis 18.08.2022 kirjalikult kohtule teada, et on nõus kirjaliku menetlusega. Tartu Vangla 18.08.2022 vastuses kaebusele on seisukohal, et otsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks puuduvad alused. Kaebuse esitaja tugineb vangistusseaduse § 64 lg 4¹ sättele, mille kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Käesoleval juhul pandi rikkumine toime 06.11.2020, peale mida kuulati 26.11.2020 esimese menetlustoiminguna üle tunnistaja K. K. ja alustati väärteomenetlust.
lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Käesoleva ajani ei ole nimetatud tähtaeg möödunud, mistõttu on väärteomenetlus läbi viidud tähtaegselt. K. K. kirjeldas 06.11.2020 ettekandes nr xxxx, mida, millal ja kus M. Luuk talle ütles. 26.11.2020 antud ütluses kirjeldas K. K. täiendavalt, et M. Luuki poolt öeldu solvas teda. Kohtuvälise menetleja hinnangul oli tegemist solvamisega, mistõttu otsustatigi M. Luukile karistus määrata. Lähtuvalt eeltoodust palub Tartu Vangla jätta M. Luuki kaebus rahuldamata ja Tartu Vangla 31.03.2022 otsus väärteoasjas nr 650020000247 muutmata. Tartu Vangla on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtu põhjendid VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. Kohus leiab, et on olemas alused, lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on Tartu Vanglale edastanud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Samuti on mõlemad osapooled saanud kirjalikult oma seisukohti avaldada. Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. Kohtu hinnangul on väärteoprotokoll ning menetlusaluse isiku ja tunnistaja ülekuulamise protokollid vormistatud nõuetekohaselt. Nii väärteoprotokollis kui ka väärteootsuses on süüteokirjeldus ühtne, selge ja arusaadav. Samuti nähtub nii väärteoprotokollist kui ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist, et M. Luukile on selgitatud VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud ka allkirja. Seega ei ole kohtul alust kahelda selles, et M. Luuk oli oma õigustest ka sisuliselt teadlik ja võimeline neid teostama. 2 Vaidlus on käesolevalt selles, kas M. Luuki suhtes on väärteomenetlus algatatud ja läbi viidud, sh määratud karistus, õiguspäraselt. Kohus nõustub Tartu Vanglaga selles, et kuna väärteoprotokollis sedastatud väidetav rikkumine pandi M. Luuki poolt toime 06.11.2020, peale mida kuulati 26.11.2020 esimese menetlustoiminguna üle tunnistaja K. K. ja alustati väärteomenetlust, siis väärteomenetlus on läbi viidud õiguspäraselt. Vangistusseaduse (VangS) § 64, mis sätestab distsiplinaarmenetluse läbiviimise korra vangla kinnipeetavate osas, käesoleval juhul ei kohaldu. Lähtuda tuleb karistusseadustiku (
) § 81 lg-st 3, mis sätestab väärteo aegumistähtaja - väärtegu on aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. Nimetatud tähtaeg (06.11.2022) ei ole käesolevaks hetkeks möödunud. Väärteoasjas kogutud tõendid (menetlusaluse isiku ja tunnistaja ülekuulamise protokollid, valvuri ettekanne) kinnitavadki kohtu hinnangul kogumis, et M. Luuk, olles kinnipeetav Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, ütles 06.11.2020 kella 08.19 paiku Tartu Vangla süüdimõistetute eluhoone xxxx osakonna kambris nr X ametiülesandeid täitvale valvurile K. K.: "Kuradi värdjas, kao minema siit“, solvates sellega vanglaametniku au ja väärikust. 06.11.2020 valvur K. K.a ettekandest nr 2-20-6202 nähtub, et Tartu Vangla kolmanda üksuse valvur K. K. kandis ette järgmisest sündmusest: 06.11.2020 kella 08.19 paiku Tartu Vanglas sektsioonis X (XXXX) X hommikuse loenduse ajal ei allunud kinnipeetav M. Luuk korraldusele avada korralikult suud ravimi manustamisel. Andes korduvaid korraldusi suu avada, kinnipeetav ärritus ja ägestus ning karjus: „Kuradi värdjas, kao minema siit“. M. Luuki teavitati ettekande koostamisest. 26.11.2020 tunnistaja K. K.a ütluste kohaselt toimus 06.11.2020 kella 08.19 ajal hommikune loendus. Kambri nr X, kus paiknes M. Luuk, juurde jõudes andis tunnistaja M. Luukile tableti ning palus pärast selle manustamist avada suu ja näidata ka keele alla. Selle peale M. Luuk ägestus ja hakkas karjuma: „Kuradi värdjas, kao minema siit“. M. Luuki teavitati ettekande koostamisest. M. Luuki öeldu solvas valvur K. K. , kuna „värdjas“ ja „kuradi värdjas“ ning „kao minema“ on valvuri kohta inetu öelda. Tekkis tunne, nagu M. Luuk annaks korraldusi, mitte vastupidi. Sõna „värdjas“ on inetu ja halvustav ning seda kasutatakse ka lolli inimese kohta. 01.02.2022 menetlusaluse isiku M. Luuki ütluste kohaselt M. Luuk ei mäleta selle sündmuse kohta midagi ja isegi ei tea, milline see valvur välja näeb.
lg 1 objektiivse koosseisu moodustab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses lisaks korrakaitseseadusele mh ka vangistuse täideviimist, kui õiguskorra kaitse üht vormi (VangS § 6 lg 1). Seega saab vangivalvurit, vangla inspektor-kontaktisikut jt vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks
Lisaks tuleb
lg 1 objektiivse koosseisu omistamisel tuvastada, kas menetlusaluse isiku käitumine riivas ülalkirjeldatud võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega. Termin „solvamine“ on määratlemata õigusmõiste (vt RKKKo 3-1-1-31-16, p 10). Kohtu hinnangul on üheselt tuvastamist leidnud, et M. Luuk, olles kinnipeetav Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, ütles 06.11.2020 kella 08.19 paiku Tartu Vangla süüdimõistetute eluhoone xxxx osakonna kambris nr X ametiülesandeid täitvale valvurile K. K.: "Kuradi värdjas, kao minema siit“, solvates sellega vanglaametniku au ja väärikust. Ettekandes ja tunnistaja ülekuulamise protokollis on kirjeldatud samu solvavaid väljendeid nagu väärteoprotokollis ja väärteootsuses. Et menetlusalune isik aset leidnud sündmust ei mäleta, ei 3 sea kahtluse alla tegelikult aset leidnut. M. Luuki reageering valvuri korraldusele ei olnud adekvaatne. Vanglaametniku solvamine näitab M. Luuki küünilist suhtumist. M. Luukil puudus õigustus reageerida otsuses kirjeldatud viisil valvuri korraldustele. Eelnevale tuginedes on kohtu hinnangul M. Luuk oma tegevusega täitnud
Kuigi menetusalune isik on leidnud, et tema rikkumist toime pannud ei ole, siis kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et otsuses kajastatud süüteo sooritamine on kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. On olemas isikuline tõend - tunnistaja ütlused, mis annavad informatsiooni toimunud sündmuse kohta. Kohtu hinnangul on tunnistaja K. K. ütlused usaldusväärsed ning nendest saadud informatsioon piisav kohtule käesolevas asjas otsuse tegemiseks. Tunnistaja on ka kinnitanud, et ta tundis ennast pärast M. Luuki öeldut solvatuna. Ka kohtu hinnangul oli M. Luuki sõnakasutus objektiivselt selline, mis teist inimest solvab.
lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus.
lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et M. Luuki õigusvastane tegu on toime pandud vähemalt otsese tahtlusega, kuna ta ilmselt elukogenud inimesena teadis, et tema sõnakasutus võib valvurit solvata ja sisimas ka nõustus sellega. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb menetlusalust isikut M. Luuki toimepandud väärteo eest karistada. Kohus ei tuvasta käesolevas asjas ka karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. M. Luuk ei ole kohtuvälises ega kohtumenetluses avaldanud toimepandud rikkumise osas kahetsust, jätkates selle eitamist. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü on keskmine, sest ta ei ole avaldanud rikkumise osas kahetsust ning tal puudusid teo toimepanemise ajal ka kehtivad karistused samaliigiliste rikkumiste eest. Rikkumise ajal ei esinenud ka selliseid asjaolusid, mis õigustaks karistuse määramist keskmisest suuremas määras. Ka üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtudes peab isikule määratav karistus andma ühiskonnale signaali, et taolist käitumist ei saa sallida ning sellele peab järgnema proportsionaalne karistus. Vanglaametniku solvamine ei ole mingil moel õigustatud. Vangistusseadust kui ka vangla sisekorraeeskirju on vangidele tutvustatud. Vangid peavad käituma vastavuses nimetatud aktides toodud nõuetele. Vangistatu ei tohi endale lubada kõnepruuki, mis võib vangivalvurit solvata.
lg 1 sätestab, et avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Järelikult on menetlusaluse isiku süütegu kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud
VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja mõistnud M. Luukile rikkumise eest proportsionaalse karistuse.
lg 1 järgi saab karistusena mõista rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (s.o kuni 1200 eurot) või aresti. Käesoleval juhul määrati M. Luukile rahatrahv sanktsiooni keskmisest tunduvalt väiksemas määras. Karistuse mõistmisel on kohtuväline 4 menetleja lähtunud Riigikohtu praktikas avaldatud seisukohtadest (vt nt RKKKo 1-18-2232, p 71 koos edasiste viidetega).
Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust (mh süüteo toimepanemise asjaolusid), eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi (s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid), on kohtu hinnangul rahatrahvi määramisel kohtuväline menetleja kõiki eelloetletud põhimõtteid arvesse võtnud. Seega on rahatrahv kohtuvälise menetleja poolt määratud kaalutlusõigust õiguspäraselt kasutades ning mõistetud karistus on õiguspärane ja proportsionaalne. Kohus ei pea võimalikuks M. Luukile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust muuta. Kuigi kohtu hinnangul oleks menetlusalusele isikule saanud tema teosüüd arvestades mõista ka rangema karistuse, ei saa kohus väärteoasja kaebemenetluses menetlusaluse isiku olukorda raskendada ehk karistuse liiki muuta või määra suurendada. Kohtu hinnangul on kohane ja proportsionaalne mõista M. Luukile rahatrahv sanktsiooni keskmisest väiksemas määras, s.o 15 trahviühikut ehk 60 eurot. Tuginedes eeltoodule, jätab kohus menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata ning Tartu Vangla 31.03.2022 otsuse väärteoasjas nr 650020000247 muutmata. Kuna kaebuse esitaja ei ole taotlenud karistuse kandmist, s.o rahatrahvi tasumist ositi pikema tähtaja jooksul ning ei ole ka kohtule esitanud tõendeid enda majandusliku olukorra kohta, jätab kohus karistuse tasumise kehtima kohtuvälise menetleja otsuses märgitud tingimustel. Menetlusalusel isikul on võimalik kohtuvälisele menetlejale esitada taotlus karistuse ositi kandmiseks. Kohus siinkohal selgitab menetlusalusele isikule, et ei pea võimalikuks tema suhtes ka väärteomenetlust lõpetada. Tuvastamist on leidnud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo toimepanemine. Kohtu hinnangul on oma ametiülesandeid täitvate ametiisikute solvamiste osas olemas ka avalik menetlushuvi. Samuti ei ole menetlusaluse isiku süü niivõrd väike, sest on leidnud tõendamist, et ta teadlikult solvas oma ametiülesandeid täitnud valvurit. Seega puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlustel. Kohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.