1-22-6460 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number 9. november 2022, Tallinn, kirjalik menetlus 1-22-6460
(22210000019)Kohtunik Orvi Koik Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
- septembri
- a kaebuse rahuldamata jätmise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X (ik. XXXXXXXXXXX) esindaja vandeadvokaat Gregori Palm, kaebus RESOLUTSIOON Jätta Riigiprokuratuuri
- septembri
- a määrus muutmata ja X esindaja kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- 03.06.2022 alustas Riigiprokuratuur X lepingulise esindaja vandeadvokaat Gregori Palmi (Palm) kaebuse alusel kriminaalmenetluse asjas nr 22210000019 kontrollimaks politseiametnike tegevuse vastavust KarS § 291 tunnustele X kahtlustatavana kinnipidamisel. Gregori Palmi esitatud kuriteokaebuses märgiti, et 24.11.2021 kasutasid politseiametnikud X suhtes XXX talus seadusliku aluseta sundi – füüsilist jõudu ning tekitasid sellega seoses talle tervisekahjustused.
- 17.08.2022 PPA lõpetas Lääne Ringkonnaprokuratuuri loal põhistatud määrusega kriminaalmenetluse nr
- Menetleja asus kokkuvõtvalt seisukohale, et X suhtes ei ole 24.11.2021 ebaseaduslikult kasutatud füüsilist jõudu. Politseiametnike tegevus vastas ohuhinnangule, mis antud sündmuste käigus oli kõrge. Politseiametnikud lähtusid X kinnipidamisel enda professionaalsest hinnangust ohuolukorrale ja kasutasid jõudu üksnes sel määral, mis oli nende parima äranägemise järgi sel hetkel ohtlikuks profileeritud kurjategija kinnipidamiseks õigustatud. Arvestades kinnipidamise asjaolusid, ei saa väita, et tegu on ilmselge jõu kuritarvitusega ning seega puudub kriminaalmenetluse alus ning kriminaalmenetlus kuulub lõpetamisele edasist menetlust välistava asjaolu ilmnemisega.
- Mitte nõustudes kriminaalmenetluse lõpetamisega esitas X esindaja v.adv. Gregori Palm kaebuse Riigiprokuratuurile, taotledes kriminaalmenetluse lõpetamise määrususe tühistamist ja kriminaalmenetluse jätkamist. 1
(5)- Riigiprokuratuur jättis 25.09.2022 määrusega X esindaja kaebuse rahuldamata, asudes seisukohale, et menetluse lõpetamise määruse tühistamiseks piisav alus puudub. 4.
- Riigiprokurör ei pidanud vajalikuks KarS § 291 tunnuseid ja seda puudutavat kohtupraktikat üle korrata, kuna see on korduvalt avatud varasemas menetluses. Esinevas vaidluses, kas politseiametnike tegevus oli X kinnipidamisel seaduslik, leidis riigiprokurör, et arvestades konkreetse kinnipidamise ex ante kõrget ohutaset, kasutatud meetmete sobivust olukord kiirelt ja osapooltele võimalikult ohutult lahendada ja ka füüsilise jõu kasutamisega saabunud õigushüve riive suurust, ei võimalda kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvad asjaolud rääkida kaalutlusõiguse ilmselgest kuritarvitusest KarS § 291 mõttes. 4.
- Seonduvalt kaebaja taotlusega kriminaalmenetluses ekspertiisi koostamiseks või asjatundja üle kuulamiseks, selgitamaks välja, kas politseiametnikud saanuks olukorra lahendada vähemintensiivsemate meetmetega, märkis riigiprokurör, et ainuüksi ei selle toimingu tegemiseks kriminaalmenetluse jätkamine põhjendatud ei ole. Nimelt käesolevas asjas omavad olulist tähendust politseiametnikele laekunud eelinfo sisu, politseiametniku poolt kinnipidamisel toimepandud teo iseloom (st kas tegemist oli kinnipidamise võttega või – nagu kaebuses leitakse – lihtsalt rusikalöögiga) ja selle vahetud tagajärjed (nt kas kannatanule tekitati vaid verejooks ninast või ka ninaluumurd jne), mis võimaldaks objektiivselt hinnata kõnealuse teo intensiivsust. Kõnealuste asjaolude osas aga ekspert või asjatundja uut tõendusteavet luua ei saa (tegemist pole eriteadmiste rakendamist nõudva küsimusega, vaid tavapärase tõendite hindamisega), st lõppastmes ei omaks kõnealune menetlustoiming määravat tähendust. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ei saa põhjendatuks pidada menetlustoimingu sooritamist vaid põhjusel, et see oleks juriidiliselt kriminaalmenetluse kontekstis võimalik. Lisaks ei nähtu, et menetluses oleks teostamata jäetud veel mõni muu menetlustoiming, mille tulemusena võiks olla võimalik koguda täiendavat uut teavet oluliste tõendamiseseme asjaolude kohta. 4.3 Kokkuvõtvalt asuski riigiprokurör seisukohale, et kriminaalmenetluse lõpetamisel on põhjendatult leitud, et puudub tõsimeelne alus jaatamaks politseiametnik(e) käitumises KarS § 291 lg 1 tunnuste esinemist. Kriminaalmenetluse käigus ilmnenud põhjendatud kahtlused tuleb tõlgendada süüstatavate kasuks. Kuna kõnealuse kahtluste likvideerimiseks ei nähtu perspektiivikaid täiendavaid menetlustoiminguid, on menetlus põhjendatult lõpetatud. Kuna ka kaebuses toodu ei anna alust asumaks kriminaalmenetluse lõpetamise määruses toodust erinevale järeldusele, puudub õiguslik alus vaidlustatud menetlusotsuse tühistamiseks, mistõttu tuleb ka Riigiprokuratuurile esitatud kaebus jätta rahuldamata. Kaebus Riigiprokuratuuri määrusele
- Tallinna Ringkonnakohtule esitas X esindaja v.adv. Gregori Palm kaebuse, taotledes Riigiprokuratuuri 25.09.
- a määrus tühistamist. Kaebaja märgib, et vaidluse põhiküsimus seisneb eelkõige selles, kas kinnipidamise asjaoludel saab lugeda politseiametnike tegevust X kinnipidamisel seaduslikuks või mitte ehk kas politseiametnike tegevus kvalifitseerub KarS §-s 291 sätestatud kuriteo alla, s.o ametiisiku poolt relva, erivahendi või füüsilise jõu ebaseaduslik kasutamine. Muus osas vaidlus puudub.
- Kaebuses leitakse, et X suhtes kasutatud füüsiline jõud ei olnud proportsionaalne ning sellise intensiivsusega kinnipidamisvõtte kasutamine ei olnud vajalik. Seega esinevad politseiametnike tegevuses võimuliialduse tunnused KarS § 291 lg 1 tähenduses. Kaebuse esitaja heidab riigiprokuratuurile ette abstraktsete mõistete kasutamist. Ametnike lähenemist füüsilise jõu kasutamisesse peab kaebuse esitaja totaalselt valeks. Lubamatu on nii üldistatud seisukoht olukorras, kus vahetut sundi on kasutatud konkreetse isiku suhtes ja konkreetse isikuga seotud eelinfo põhjal. Vahetut sundi ei tohi kasutada enam, kui see on konkreetsel juhul vältimatu. Praegusel juhul on aga 2
(5)siiani tõendamata, missugused kinnipidamise käigus reaalselt ilmnenud asjaolud ajendasid politseiametnikke kasutama X suhtes intensiivset kinnipidamisvõtet. Nii riigiprokurör kui ka PPA õigustavad lubamatult intensiivse kinnipidamisviisi kasutamist kannatanu kohta kogutud eelinfoga, mis aga reaalsuses õigeks ei osutunud ning väidetav oht ei ole realiseerunud (isegi minimaalselt). Praegusel juhul on ilmselge aga see, et X ei üritanud kinnipidamisel põgeneda. Ta ei teinud ühtegi sellist liigutust, mida politseiametnikud oleks võinud käsitleda nt relva haaramisena. X ei osutanud vastupanu ning ei teinud ühtegi kehaliigutust sellise iseloomuga, millele oleks politseil vältimatu vajadus resoluutselt reageerida. Tegelikkuses ei olnud X üldsegi relvastatud ja tegi ametnikega koostööd.
- Põhiprobleemiks on X suhtes kasutatud nn „peast maha viimise“ võtte seaduslikkus. Kaebuse esitaja leiab, et politseiametniku parema käe löök on sedavõrd tugev, et seda on ka videosalvestiselt kuulda ning näha on, et ta teeb löögi hoo pealt. On ilmselge, et vähemintensiivne surumine ei tekita sellist häält. Videosalvestisest nähtub ka see, et politseiametniku parema käe küünarnukk on löögi ajal horisontaalses asendis, mis viitab löögi trajektooriale (s.t paremalt vasakule). Seega kinnitab videosalvestis, et tegemist polnud võttega, mida politseiametnik üritas kasutada, kuivõrd X suhtes oli tehtud horisontaalne paremhaak, mitte alt üles surumine. Löögi tugevusele viitab ka see, et selle tagajärjel X kukub koheselt pikali, mis ei ole võrdväärne instinktiivse tasakaalu kaotamisega. Löögi tagajärjel oli X-le tekitatud ninaverejooks, mis kinnitab, et löök oli väga tugev ning seda ei saa taktiliseks tõukeks või pelgalt surumiseks pidada. Videosalvestisest ei nähtu, et politseiametnik oleks enda vasakut kätt X taha viinud, mis ei vasta riigiprokuröri määrusest tuleneva võtte kirjeldusele.
- Ka leiab kaebaja, et peale kinnipidamist kasutasid politseiametnikud X suhtes samuti ebavajalikku jõudu tema kinni hoidmiseks. Väidetavalt oli sellise kinnihoidmise eesmärk minimeerida vastuhaku ja põgenemise võimalus. Väited X põgenemise ja vastuhaku kohta on aga otsitud ja paljasõnalised, kuivõrd kõik hüpoteetilised ohud reaalsuses ei realiseerunud. Riigiprokurör on tuginenud hüpoteetilis-teoreetilistele ohtudele, mida on reaalses elus raske tõsikindlalt jaatada.
- Kannatanu esindaja leiab, et kriminaalasjas on vajalik teha täiendavaid menetlustoiminguid, mistõttu ei ole kriminaalmenetluse lõpetamine õigustatud. Minimaalselt tuleb täiendavalt asjatundjana üle kuulata ekspert, kes oskaks hinnata seda, kas politseiametnike poolt kasutusele võetud taktikad X kinnipidamisel olid asjakohased ja väljaõppe kohaselt sobivad ja proportsionaalsed. Asjatundja kaasamine ei ole n.ö menetlemine menetlemise pärast. Peamine vaidluskese selles kriminaalasjas puudutab konkreetselt küsimust, et kas üks konkreetne võte oli lubatav arvestades olukorda. Samuti tuleb lahendada küsimus, et kas liigsete vigastuste tekitamine kannatanule oli tingitud jõuvõtte ebaõnnestumisest (nagu räägib prokuratuur) või tahtlusest (nagu väidab kannatanu esindaja). RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et, Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
- Ringkonnakohus selgitab esmalt, et vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Seega on kohtueelses menetluses erinevate menetlusotsustuste vastuvõtmine või vastuvõetud menetlusotsustuste põhjendatuse hindamine eeskätt prokuratuuri pädevuses ja kohtul puudub üldjuhul pädevus ette kirjutada edasise menetluse detailset käiku koos kohustuslike toimingutega. Eelmärgitu tähendab seda, et prokuratuuril on kriminaalmenetluse lõpetamisel teatud kaalutlusruum, millesse kohus süüdistuskohustusmenetluses ei sekku. Ringkonnakohus hindab süüdistuskohustusmenetluses 3
(5)esmajoones kriminaalmenetluse lõpetamise õiguspärasust ehk seda, kas uurimisasutuse või prokuratuuri otsustus ei rajane materiaalõiguse vääral tõlgendusel või kriminaalmenetlusõiguse reeglite rikkumisel, kas on läbi viidud vajalikud ja antud kuriteoliigiga seotud tavapärased menetlustoimingud, teiseks, kas konkreetse menetluse asjaolud viitavad võimalusele viia läbi täiendavaid toiminguid ja kolmandaks, kas edasiste toimingute läbiviimine on mõistlik, arvestades nende edulootust ja selleks kuluvaid ressursse. Kui prokuratuur ei ole tõendamisvõimaluste käsitlemisel selgelt eksinud, pole ringkonnakohtul alust prokuratuuri kriminaalmenetluse toimetamiseks või selle jätkamiseks kohustada.
- Kaebuse esitaja ei nõustu jätkuvalt sellega, et kinnipidamise asjaoludel saab lugeda politseiametnike tegevust X kinnipidamisel seaduslikuks. Kaebaja leiab, et politseiametnik kasutas füüsilist jõudu ebaseaduslikult nii X kinnipidamiseks kui ka selle järgselt. Füüsiline jõud ei olnud proportsionaalne ning sellise intensiivsusega kinnipidamisvõtte kasutamine ei olnud vajalik. KarS § 291 näeb ette kriminaalvastutuse ametialaseid ülesandeid täitva ametiisiku poolt relva, erivahendi või vägivalla ebaseadusliku kasutamise eest. KorS § 74 lg 1 võimaldab politseil kasutada vahetu sunni kohaldamisel mh füüsilist jõudu. KorS § 7 sätestab ohu tõrjumiseks järelevalve teostamisel proportsionaalsuse põhimõtte, millest tuleneb, et meede on proportsionaalne kui sellega arvestatakse taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda ning seda meedet kohaldatakse nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud.
- Vaidlust ei ole selles, et politseiametnik kasutas X kinnipidamisel vägivalda, s.o füüsilist jõudu. Riigiprokurör on asjakohaselt ning üksikasjalikult selgitanud, millisest eelinfost tulenevalt tehti politseiametnike poolt otsustus X kinnipidamiseks sobivate meetmete valiku tegemisel. Ringkonnakohus ei hakka üksikasjalikult seda üle kordama märkides vaid, et politseiametnikud lähtusid saadud infost, et X on kahtlustatav tapmises ning varasemalt on kaasosalised juba kinni peetud. Sellisest eelinfost tulenevalt on põhjendatud järeldada, et isik võib osutada vastupanu, põgeneda või olla ohtlik. Lisaks ei teadnud politseiametnikud, kes veel võivad kinnipidamiskohas viibida. See, et X kinnipidamisel ükski intensiivset kinnipidamist prognoositud ajenditest ei realiseerunud, ei muuda politseiametnike taktika valikut ebaseaduslikuks. Võimalus, et need ei realiseerunud just politseiametnike kiire taktikalise reageerimise tõttu on sama kaalukas kui seda on kaebaja väide, et ükski oht ei realiseerunud. X kinnipidamise järgselt ülemäärase jõu kasutamist ei ole samal põhjusel alust politseiametnikele ette heita. Kas X oleks ilma teda kinni hoidmata põgenenud või mitte, võib pidada küll hüpoteetiliseks ohuks, kuid kui politseiametnikud pidasid vajalikuks selle ohu vältimiseks teda seni kinni hoida, kui tehakse majas sisekontroll, ei ole alust politseiametnikele samuti ette heita ebavajaliku jõu kasutamist. Märkida tuleb sedagi, et kogu protsess toimus 5 minuti jooksul, mida ei saa pidada ülemääraselt pikaks ajaks. Pigem kinnitab see, et politseiametnikud tegutsesid kiirelt ning kasutasid meetmeid ainult nii kaua kui see oli vajalik eesmärgi saavutamiseks. Videosalvestuselt ei ole alust järeldada, et politseiametnik oleks X lihtsalt rusikaga näkku löönud. Ka ei viita X vigastus, mille tagajärjel tal tekkis ninast vähene verejooks, sellele, et löök oleks sedavõrd intensiivne, et purustada ninaluu.
- Esitatud materjali pinnalt ei ole võimalik jaatada, et politseiametnik oleks väljunud KorS §-s 7 sätestatuga lubatud piiridest. Seejuures väärib märkimist, et kaitsja jätab tähelepanuta ka selle, et isegi kui jaatada, et politseiametnik väljus kinnipidamise teostamisel KorS §-s 7 lubatud piirideest, siis on kohtupraktikas KarS § 291 tõlgendamisel asutud seisukohale, et mitte igasugust ametiisiku poolt vägivalla tarvitamist ei saa käsitada ebaseadusliku füüsilise jõu kasutamisena. See eeldab jõukasutuse teatavat intensiivsust ja lubatud piiride ilmselget ületamist ning seeläbi kõnesoleva kuriteokoosseisuga kaitstava õigushüve olulist rikkumist. Järelikult ei tähenda korrakaitseseaduse rikkumine vägivalla kasutamise tõttu alati võimuliialdust KarS § 291 mõistes. 4
(5)Lisaks tuleb märkida, et kriminaalmenetluse lõpetamise kaalumisel tuleb lähtuda KrMS §-st 7 lg 3, millest tuleneb põhimõte, et kõrvaldamata kahtlus tuleb tõlgendada kahtlustatava või süüdistatava kasuks. Selliseid kaalukaid tõendeid, mis annaksid aluse järeldada politseiametnike poolt ebaseaduslikult füüsilise jõu kasutamist ja meetme valiku ebaproportsionaalsust kogutud ei ole.
- Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga selles, et täiendavalt on vaja teha menetlustoiminguid. Minimaalselt tuleb kaebaja hinnangul asjatundjana üle kuulata ekspert, kes oskaks hinnata seda, kas politseiametnike poolt kasutusele võetud taktikad X kinnipidamisel olid asjakohased ja väljaõppe kohaselt sobivad ja proportsionaalsed. Esmalt tuleb märkida, et kriminaalmenetluse eesmärgiks ei ole võimalikult suure arvu menetlustoimingute teostamine, vaid tõendamise seisukohalt olulise teabe hankimine. Nõustuda tuleb riigiprokuröri selgitustega, et käesoleval juhul omab tähendust politseiametnikele laekunud eelinfo, politseiametniku poolt toimepandud teo iseloom ning tagajärg. Selles osas on aga tõendid kogutud ja neile hinnang antud ning ekspert või asjatundja ei saa anda sellist tõendusteavet, mis kummutaks käesolevas asjas kogutud tõenditele antud hinnangut. Seda, et politseiametnikud eelnevalt saadud info pinnalt otsustasid valida sellise taktika ning videokaamera filmitud CDplaadilt nähtuvalt kasutas politseiametnik kinnipidamisvõtet, et isik tasakaalust välja viia (mis ebaõnnestus, kuna politseiametnik ei jõudnud vasaku käega isiku pead tagant toestada ja isik vajus juba maha), ei saa ekspert ümber lükata. Seega tuleb nõustuda riigiprokuröriga, et eksperdi kaasamine ei annaks määrava tähtsusega tõendusteavet ning kaebaja etteheide tegemata menetlustoimingule jääb tagajärjetuks. Milliseid teisi vajalikke menetlustoiminguid saaks täiendavalt teha, et kinnitada politseiametnike poolt ebaseaduslikku tegevust, kaebuse esitaja välja ei too.
- Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et süüdistuskohustusmenetluse käigus ei ole ilmnenud selliseid menetluslõigusikke rikkumisi, mis tooks kaasa kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamise. Uurimisasutus on selgitanud välja kõik asjas tähtsust omavad asjaolud ning kaalutlusviga ei ole menetlejad teinud. Vastuvõetud menetlusotsustus tuleb lugeda õiguspäraseks ja seaduslikuks ning ühtlasi puuduvad alused KrMS § 208 korras esitatud kaebuse rahuldamiseks.
- Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 25.09.
- a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5
(5)