KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene
- august 2022 3-21-2835 Deniss Bodnja kaebus Viru Vangla
- oktoobri
- a käskkirja nr 3-21/1-2/377 ja
- novembri
- a käskkirja nr 6-3/1012-1 tühistamiseks Tartu Halduskohtu
- märtsi
- a määrus Deniss Bodnja määruskaebus Määruskaebuse esitaja – Deniss Bodnja Vastustaja – Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- märtsi
- a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK
- Viru Vangla kinnipeetava Deniss Bodnja suhtes kohaldati vangla
- oktoobri
- a käskkirjaga nr 3-21/1-2/377 täiendavaid julgeolekuabinõusid. Viru Vangla
- novembri
- a käskkirjaga nr 6-3/1012-1 karistati teda distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega. D. Bodnja esitas Viru Vanglale venekeelsed vaided nende käskkirjade kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla tagastas vaided, kuna kaebaja ei kõrvaldanud vaiete puudusi ega esitanud nende eestikeelset tõlkeid, ehkki vanglal oli veendumus, et ta oskab enda õiguste kaitsmiseks piisaval määral eesti keelt.
- D. Bodnja esitas kaebuse nende käskkirjade tühistamiseks.
- Tartu Halduskohtu
- märtsi
- a määrusega tagastati kaebus kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel järgmistel põhjendustel. 3.
- Justiitsministri
- novembri 2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskiri“ § 491 lg 5 näeb ette, et kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. 3.
- Viru Vangla asus seisukohale, et kaebaja oskab oma õiguste kaitsmiseks ja eestikeelse vaide koostamiseks piisaval määral eesti keelt ning ei pidanud seetõttu põhjendatuks kaebaja võõrkeelse vaide saatmist tõlkimisele vangla kulul. Kaebaja on osalenud Viru Vanglas riigikeele õppes järgnevalt: ajavahemikul 07.05.2018–03.08.2018 osales A1 tasemel ning sooritas eksami 99%-le, ajavahemikul 27.08.2018–04.06.2019 osales A2 tasemel ning kursus on sooritatud 78%-le, ajavahemikul 07.10.2019–29.06.2020 osales B1 tasemel, lõpetades kursuse positiivselt 61%-le. Keeleseaduse lisa 1 kohaselt mõistab B1 tasemel keelekasutaja kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool ja vaba aeg; saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse; oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal; oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti ja plaane. Kohus nõustus vanglaga ning leidis, et kaebaja keeleoskustaset arvestades peaks ta suutma oma mõtteid eesti keeles kirjalikult väljendama õiguste kaitsmiseks vajalikul tasemel. Vaie ei pea sisaldama keerulist õiguslikku analüüsi, vaid üksnes kaebaja taotlust ning lühikest probleemikirjeldust. 3.
- Kaebaja suutlikkust end eesti keeles kirjalikult väljendada kinnitab ka see, et kaebaja on esitanud vanglale hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi, mille sisu on arusaadav. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
- D. Bodnja määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada järgmistel põhjendustel. 4.
- Kaebaja ei valda vajalikul määral eesti keelt. Dokumente aitasid eesti keeles koostada kontaktisikud, korrapidajad ja teised kinnipeetavad. 4.
- Kaebaja kirjutas B1 taseme eksami maha, et saada raha. Eksamitulemusi kasutatakse ära tema vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
- Halduskohus on põhjendatult viidanud kaebaja omandatud erinevatele eesti keele oskuse tasemetele. Kokkuvõttes saavutatud B1 tase peaks sellele keeleoskuse tasemele ettenähtud väljundeid arvestades olema vaide esitamiseks piisav.
- Kaebaja väidab, et kirjutas B1 taseme eksami maha. Samas kinnitavad kaebaja piisavat keeleoskust asja materjalides olevad kaebaja pöördumised vanglale (tl 19-22p, 26-36). Neist nähtub, et ehkki sageli keeleliselt vigaselt, on kaebaja suutnud siiski oma soovid ja taotlused vanglale esitada. Seetõttu ei välista kaebaja keeleoskust tema paljasõnaline väide, et ta kirjutas B1 taseme eksami maha.
- Kaebaja väidab ka seda, et dokumente aitasid tal eesti keeles koostada kontaktisikud, korrapidajad ja teised kinnipeetavad. Sellega seoses märgib ringkonnakohus, et ka ilma käekirjaekspertiisita on ilmne, et viidatud dokumendid on koostatud kõik ühe ja sama isiku poolt. Kuna sarnasus ilmneb ka kaebaja esitatud venekeelse kaebuse ja määruskaebusega (eeskätt kaebaja nimekuju osas), saab eeldada, et kõik dokumendid on koostanud kaebaja ise. Seega isegi kui kaebaja väide peaks paika pidama, ei ole ta kasutanud eestikeelsete dokumentide koostamisel kolmandate isikute abi sellisel määral, et oleks lasknud dokumendid koostada ja kirja panna kolmandatel isikutel. Ta on need ise koostanud. See omakorda kinnitab, et kaebajal on eesti keeles kirjalikuks väljendumiseks piisav keeleoskus olemas. Isegi kui 2 kaebaja mõningal määral kolmandate isikute abi kasutas, ei tähenda see, et kaebajal puuduks täielikult vaide esitamiseks vajalikul määral keeleoskus. Selle väitega seoses märgib ringkonnakohus ka seda, et kaebaja ei ole selgitanud, miks kolmandad isikud teda enam vaiete koostamisel aidata ei soovinud. See omakorda seab kaebaja selgituse tõelevastavuse tervikuna kahtluse alla. Kui kaebaja tõepoolest seni kolmandate isikute abi kasutas ja need nüüd sellest keelduvad, tulnuks kaebajal ka selgitada, miks kolmandad isikud teda enam aidata ei soovi.
- Samuti märgib ringkonnakohus, et kaebaja väited tema keeleoskusega seoses on ajas muutuvad. Nii on kaebaja algselt väitnud hoopiski seda, et ta tegi B1 taseme eksami 1,5 aastat tagasi ja on selle unustanud ja et ta oskab eesti keelt vaid tasemel A2 (tl 4). Nagu eelnevalt välja toodud, väidab kaebaja nüüd hoopiski seda, et ta kirjutas eksami maha ja et dokumentide koostamisel kasutas ta teiste isikute abi. Niisugune seisukohtade muutus viitab sellele, et need väited on otsitud ning ei vasta tõele. Seda arvestades võib usutav olla vangla selgitus, mille järgi on ametnikud täheldanud, et kaebaja jaoks ebameeldivate teemade puhul hakkab kaebaja vestlema vene keeles ja väidab, et ei saa mitte millestki aru (tl 18).
- Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3