KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Monika Laatsit, Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 19.09.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-1214 Haldusasi Politseija Pii

) alusel. Tallinna Halduskohus rahuldas 01.06.2022 määrusega taotluse ning andis PPA-le loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 01.08.2022. 5. PPA esitas 22.07.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks nelja kuu võrra

§ 362lg 5 ning § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel.

Puudutatud isik lahkus 03.03.2012 Egiptusest Venemaale, kust ta suundus 10.10.2012 Eesti kaudu Soome. Isik palus Soomes 21.10.2012 rahvusvahelist kaitset. Soome esitas 23.10.2012 Eestile isiku vastuvõtmise palve, mille Eesti rahuldas. Puudutatud isik saabus 11.12.2012 Eestisse ning esitas PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse, mis lükati 20.03.2013 otsusega tagasi. Isik viibis varjupaigataotlejate majutuskeskuses, kust ta lahkus 04.03.2013 oma uut asukohta teatamata. Puudutatud isiku kinnipidamisel ja kontrollimisel Tallinnas 22.05.2022 selgus, et isik osutas kullerteenust ettevõtte Bolt alt. Samuti selgus, et isikul puudus seaduslik alus viibida Schengeni alal, sh Eesti Vabariigis, ja õiguslik alus Eestis töötada. Isikul ei olnud isikut tõendavaid dokumente. Soome Vabariigile esitatud päringu vastusest nähtus, et isik on seal taotlenud

1. a varjupaika ning hiljem omas ka mitut tööluba. Viimasest tööloast keelduti ning isik saadeti Soome Vabariigist välja Egiptusesse 13.01.
2. Puudutatud isik selgitas 22.05.2022 ja 23.05.2022 vestlustel, et ta lahkus kodumaalt
3. a oktoobri lõpus Venemaale, et alustada seal põllumajandustehnika äriga. Isiku andmetel sõitis ta 18.04.2022 või 19.04.2022 Moskvasse, et Venemaalt illegaalselt Euroopa Liitu tulla. Lahkumise põhjuseks tõi isik Ukraina sõja, mis talle ei meeldinud. Järelhaagise konteinerisse peidetuna sõitis ta Berliini, kuhu ta jõudis 20.04.2022 või 21.04.2022 öösel; sealt liikus ta bussireisiga Taani ja rongiga Rootsi ning lõpuks jõudis laevaga Eestisse. Eestisse jõudes oli isikul kaasas Egiptuse rahvuspass ja Soome juhiload, kuid hiljem kaotas ta oma Egiptuse rahvuspassi ära. Eestisse soovis ta tulla põhjusel, et Soome ei andnud talle elamisluba. Tallinnas elav süürlane andis talle ebaseaduslikult kasutada oma Bolti toidukulleri koti ja oma sõiduauto. PPA soovis 31.05.2022 korraldada Egiptuse Araabia Vabariigi saatkonna konsuli ja puudutatud isiku vahelist vestlust. Puudutatud isik keeldus vestlusest dokumenteerimise osas ning esitas taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks. Puudutatud isikuga peetud vestlusel selgus, et tal puudub Eestis püsiv elukoht, majanduslikud ja perekondlikud sidemed ning igapäevaseks toimetulekuks raha. Isiku sõnul on tal sotsiaalsed sidemed Venemaal (abikaasa ja laps). Puudutatud isikuga toimus 01.07.2022 vestlus täpsustamaks rahvusvahelise kaitse taotlemisega seotud asjaolusid. Isikule oli selgitatud, et tal on kaasaaitamiskohustus. PPA tegi 05.07.2022 isikule rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse nr 12206010021-1, millega loeti taotlus

§ 20

lg 1 kohaselt põhjendamatuks

§ 201p 2, p 4, p 6 ja p 7 alusel.

Otsuse põhjendustes oli mh märgitud, et 01.07.2022 toimunud vestlusel ei soovinud taotleja välja tuua põhjuseid, mis ajendasid teda Eestis rahvusvahelise kaitse taotlust esitama. Puudutatud isik keeldus 08.07.2022 PPA otsust allkirjastamast ja vaidlustas selle Tallinna Halduskohtus. Isiku kinnipidamine on põhjendatud

§ 361lg 1 ja lg 2 p 4 alusel.

Puudutatud isik ei soovinud 01.06.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel ega ka 01.07.2022 vestlusel esile tuua põhjuseid, mis ajendasid teda Eestis rahvusvahelise kaitset taotlema. Taotleja ei soovinud rääkida varjupaiga taotlemise põhjustest enne, kui tal on olemas kõik tõendid, tal on juurdepääs 2

§ 361lg 1 ja lg 2 p 5 alusel.

Isik saabus Schengeni alale seadusliku aluseta 2022. a aprillis, läbis ebaseaduslikult mitut Schengeni liikmesriiki (Saksamaa, Taani, Rootsi), viibis Eesti Vabariigis seadusliku aluseta, kuid ei taotlenud kohe rahvusvahelist kaitset. Isik peeti 22.05.2022 VSS alusel kinni ja talle koostati lahkumisettekirjutus ning ta paigutati PPA kinnipidamiskeskusesse. Alles siis, kui ametnik teavitas, et Egiptuse saatkond soovib isiku tuvastamiseks temaga vestelda, avaldas isik soovi rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. Puudutatud isikul esineb põgenemisoht (VSS § 68 p-d 6 ja 9). PPA järeldab isiku ütlustest, hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik selgitas 23.05.2022 küsitlusel, et ei soovi naasta kodumaale. Sama seisukohta on isik avaldanud ka kohtuistungitel. Kui isikul oleks tegelik rahvusvahelise kaitse vajadus, oleks isik sellekohase taotluse esitanud esimeses turvalises Schengeni liikmesriigis või viivitamatult pärast Eestisse saabumist. Selle asemel asus isik hoopis ebaseaduslikult tööle. Isiku selgitus, et ta ei esitanud kohe taotlust teadmatusest ja informatsiooni kogumise vajaduse tõttu, ei ole eluliselt usutav, kuna isik on varem taotlenud rahvusvahelist kaitset nii Eestis kui ka Soomes ning pidi olema protsessist teadlik. Samuti ei teinud isik koostööd vestlusel, et selgitada välja tema rahvusvahelise kaitse taotlemise vajadus. Ka varem ei ole isik olnud menetluse lõpuni kättesaadav ning on loata lahkunud teise liikmesriiki. Seadusliku aluse (sh reisidokumendi) puudumine ei ole takistanud isikul ühest liikmesriigist teise reisimist. Isik on varem kasutanud kolmandate isikute abi ühest liikmesriigist teise reisimiseks. Samuti on ta Eestis ebaseaduslikult viibimiseks, töötamiseks ja enda varjamiseks kasutanud oma tuttavate abi. Puudutatud isiku eelnev käitumine annab aluse pidada tõenäoliseks, et ta ei pruugi olla rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni Eestis ametivõimudele kättesaadav. Kuna isikul esineb põgenemisoht, ei ole

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid võimalik tõhusalt kohaldada. Isikuga seonduvaid asjaolusid arvestades puudub alus isiku usaldamiseks. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul sotsiaalsed sidemed Eestiga, tal ei ole Eestis elukohta ega piisavalt raha enda ülal pidamiseks.

1. X vaidles 26.07.2022 istungil PPA taotlusele vastu. Ta ei kavatse Eestist lahkuda ega põgeneda. Ta soovis Venemaal Eestisse tulemiseks viisat taotleda, kuid alanud sõja tõttu pandi konsulaarosakonnad kinni ja ei olnud võimalik seda teha. Puudutatud isik töötas Soomes kaheksa aastat ja käis ka korduvalt Tallinnas. Seega ei ole Eesti talle võõras riik. Probleem tekkis seoses elamisloaga Soomes, ta pidi minema Egiptusesse ja sealt lendas Venemaale. Ta on Soomes pikalt elanud, makse maksnud, on seaduskuulekalt käitunud. Teda ei võetud kinni põgenemise katsel. Ta tuli Eestisse põhjusel, et Venemaa ja Ukraina vahel on sõda, see mõjutab tema äri Venemaal. Puudutatud isik võiks elada kindlas elukohas, nt Vao keskuses.
2. Tallinna Halduskohus kuulutas 27.07.2022 määrusega PPA taotluse lahendamisega seotud menetluse kinniseks (resolutsiooni p 1) ning andis PPA-le loa X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 26.11.2022 (resolutsiooni p 2). Puudutatud isiku kinnipidamine on

§ 361lg 1 ja lg 2 p-de 4 ja 5 alusel põhjendatud.

PPA esitatud põhjendustega saab nõustuda ilma neid kordamata. PPA on järeldanud isiku hoiakutest ja käitumisest (VSS § 68 p 6), et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Sisuliselt samasugusele seisukohale põgenemisohu tõenäosuse osas asus Tallinna Halduskohus ka 01.06.2022 määruses, millega anti luba isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Ei nähtu, et 3

361 lg 1 ja lg 2 p-de 4 ja 5 ning VSS § 68 p 6 alusel põhjendatud.

§ 361

lg 1 kohaselt võib isikut kinni pidada § 361 lg-s 2 sätestatud alusel, kui

§ 29lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.

Halduskohtu määruse tegemise ajal kehtinud

§ 361

lg 2 p-de 4 ja 5 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4); ning kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5).

§ 361

lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu (

§ 361lg 21).

Kuigi isiku kinnipidamise eeldusena on põgenemisohtu nimetatud üksnes

§ 361

lg 2 p-s 4, saab ka

§ 361lg 2 p 5 kohaldamist põhjendada põgenemisohuga.

14. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud halduskohtu määruse tegemisel ajal võimalik puudutatud isikut kinni pidada

§ 361lg 2 p 4 alusel.

Nimetatud sätte peamine eesmärk on tagada, et isik oleks PPA-le kättesaadav asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks). Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Kuigi asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks, võib see olla piisav koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 317-792, p-d 18.1–18.2).

§ 361

lg 2 p 4 alusel saab isikut kinni pidada üksnes seni, kuni rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud on välja selgitatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 09.10.2020 määrus asjas nr 3-20-1232, p 13.2; 03.09.2021 määrus asjas nr 3-21-1340, p 13; 17.12.2021 määrus asjas nr 3-21-1404, p 19). Seega ei saa üldjuhul nimetatud sätte alusel isikut kinni pidada pärast seda, kui PPA on rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise lõpetanud ja selle kohta oma otsuse teinud. Sellest lähtuvalt leidis ringkonnakohus 06.09.2022 määruses praeguses asjas (p 12), et kuivõrd PPA-l ei saanud enam olla vältimatut vajadust isiku taotluse aluseks olevaid asjaolusid välja selgitada, ei olnud alates 05.07.2022 puudutatud isiku kinnipidamine

§ 361lg 2 p 4 alusel enam põhjendatud.

Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde ka praegu. PPA 05.07.2022 otsusest ilmneb, et PPA pidas puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust selgelt põhjendamatuks

§ 201p-de 2, 4, 6 ja 7 alusel (dtl 149).

Seega olid PPA hinnangul isiku taotluse asjaolud selle tagasilükkamiseks piisavalt välja selgitatud, hoolimata sellest, et puudutatud isik ei soovinud enne PPA otsuse tegemist pikemalt rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjuseid selgitada. Isiku jätkuvat kinnipidamist

§ 361

lg 2 p 4 alusel ei õigusta üksnes võimalus, et PPA peab kohtumenetluse tulemusel isiku taotluse uuesti läbi vaatama. Selline võimalus on olemas iga rahvusvahelise kaitse taotlust puudutava kohtuvaidluse korral. 5

§ 361

lg 2 p 4 alusel, nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et PPA taotluse rahuldamine ja puudutatud isiku jätkuv kinnipidamine oli põhjendatud

§ 361

lg 2 p 5 alusel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2022 määrus praeguses asjas, p 13). Nimetatud alus on kohaldatav juhtudel, kui rahvusvahelise kaitse taotlus esitatakse pärast seda, kui isikut juba peetakse kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks VSS alusel ning objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist (Riigikohtu 15.04.2021 määrus nr 3-20-2119, p-d 12–13; 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p-d 16–17; Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2020 määrus nr 3-19-2377, p-d 23–24 ja seal viidatud kohtupraktika). Taotleja sellistele eesmärkidele võivad viidata näiteks tema riiki sisenemise asjaolud, taotluse esitamise asjaolud (sh taotluse esitamise aeg) ja ütlused sihtriigi kohta, mis annavad alust kahtluseks, et isik ei pruugi taotluse tagasilükkamise korral olla enam kättesaadav, samuti tema väidete eluline usutavus (nt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). Haldusasjast nr 3-21-1149 nähtuvalt peeti puudutatud isik 22.05.2022 kinni VSS alusel ning PPA tegi talle 23.05.2022 ka kohe sundtäidetava lahkumisettekirjutuse. Tallinna Halduskohus andis 24.05.2022 määrusega PPA-le loa pidada puudutatud isikut kinni VSS § 15 lg 1, lg 2 pde 1–3 ja § 23 lg 1 alusel. Samuti annab isiku käitumine põhjust kahtluseks, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Puudutatud isiku 22.05.2022 ja 23.05.2022 antud ütluste (esitatud halduskohtule 23.05.2022 taotlusega haldusasjas nr 3-22-114) kohaselt sisenes ta Venemaalt Schengeni alale vahendajate abil ebaseaduslikult ja läbis enne Eestisse saabumist teisi Euroopa Liidu riike. Enne kinnipidamist viibis ja töötas isik Eestis seadusliku aluseta. Kuigi isik oleks saanud rahvusvahelise kaitse taotluse esitada juba varem mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis või kohe Eestisse saabudes, esitas ta selle alles 10 päeva pärast kinnipidamist ja olukorras, kus PPA soovis korraldada isiku dokumenteerimise tema päritoluriigi konsuli kaudu. Seejuures on isik taotlenud rahvusvahelist kaitset Eestis ja Soomes ka varem, mistõttu pidi ta olema teadlik selle esitamise võimalusest. Isik ei ole rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses soovinud täita kaasaaitamiskohustust (

§ 11

lg 2), keeldudes 01.07.2022 vestlusel rahvusvahelise kaitse taotlemise kohta selgitusi andmast. See annab põhjust kahtluseks, et isik on esitanud taotluse alusetult. PPA on nimetatud asjaoludele oma taotluses ka tuginenud, mistõttu on põhjendamatu puudutatud isiku väide, et PPA ja halduskohus ei ole arvesse võtnud isikuga seotud konkreetseid asjaolusid. PPA ja halduskohtu järelduste ümberlükkamiseks ei anna alust puudutatud isiku kohtuistungil esitatud selgitus, et ta soovis tegelikult Eestisse tulekuks viisat taotleda ja teda sundis Venemaalt lahkuma sõja tõttu halvenenud majanduslik olukord. Nendest selgitustest ei järeldu, et isikul ei oleks võimalik oma koduriiki Egiptusesse naasta. Kokkuvõttes on puudutatud isikuga seotud asjaolude põhjal piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist. 16. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtu hinnanguga, et

§ 29

lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole praegusel juhul võimalik tõhusalt kohaldada. Ringkonnakohus jääb oma 06.09.2022 määruses (p 15) esitatud seisukoha juurde, et isikul esineb põgenemise oht ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei hoia võimalikku põgenemist ära. Lisaks eespool nimetatud asjaoludele kinnitavad puudutatud isiku põgenemisohtu asjaolu, et ta on varem Eestis rahvusvahelist kaitset taotlenud ning ilma seda ära ootamata ja oma viibimiskohta teatamata varjupaigataotlejate majutuskeskusest lahkunud, ta on kinnitanud soovimatust koduriiki naasta, ta on varem liikunud ilma seaduslikku alust omamata erinevate Euroopa Liidu riikide vahel, tal on tuttavaid, kelle abil ta on ebaseaduslikult tööd teinud. Seega on tõenäoline, et Egiptusesse naasmise asemel püüab isik erinevaid võimalusi kasutades Euroopa Liitu jääda. 6