1-20-7387 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märts 2022, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-7387 (20230100976) Kohtukoosseis Eesistuja Märt Toming Rah

§ 184

lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Prokurör Raigo Aas Süüdistatav Maris Uudelepp Kaitsja Ik: 48711172229, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, xxxharidus, töökoht: xxx, elukoht: xxx. Tõkend: ei ole kohaldatud. Advokaat Silver Reinsaar, asenduskaitsja advokaat Andres Simson RESOLUTSIOON 1. Maris Uudelepp süüdi tunnistada

§ 184

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat. 2.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta Maris Uudelepale mõistetud ja ärakandmata vangistus, s.o tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat Maris Uudelepa suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Maris Uudelepp temale määratud 3 (kolm) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille jooksul peab Maris Uudelepp täitma

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all (Pärnu mnt 142, Tallinn, tel.: 6637076, e-post: harjukrho.info@just.ee). 3.

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Maris Uudeleppa järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.

§ 75

lg 2 p 21 alusel määrata Maris Uudelepale käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 5.

§ 78

p 1 kohaselt arvestada Maris Uudelepale määratud 3 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 15.03.

1. Asitõendid ja salvestised
2. Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas 20.01.2021 akti nr 21ATH06282 alusel 1-s pakendis hoiustatud: kilepakend (Q-1); paberleht käsikirjaliste märkmetega (Q-4); 1 must prügikott, milles kollane kilekott, milles hulgaliselt läbipaistvaid kasutamata minigripp kilekotte (Q6); 1 mustade ja 1 roheliste kaantega märkmik koos märkmepaberitega ja 4 tk lehtedega, 2 digitaalkaalu (üks musta värvi karbi sees, teine musta värvi nahkkotis), kaks soonkinnisega kilekotti, milledes hulgaliselt kasutamata kilekotte ja rullikeeratud ja oranži kummiga seotud kasutamata soonsulguriga kotid (Q-7); oranž pappkarp kirjega „Clenmorangie“ (Q8); oranž pappkarp kirjega „Verve Clicquote“ (Q-9); must kilekott, milles läbipaistev plastikkarp kaanega, roheliste kinnistustega, milles on 1 läbipaistev soonkinnitusega kilekott valge pulbrilise ainega, mis pakendatud teise soonkinnitusega kilekotti, 2 valget ümbrikut, milledes kokku 9 soonsulguriga kilekotti, 1 suletud ümbrik, milles 5 soonsulguriga kilekotti, valge salvrätik, milles üks soonkinnisega kilekott ja pruun kilekott, milles katkine vaakumpakend kolme soonkinnisega kilekotiga, lahtilõigatud kilest ja teibist koosnev pakend, kaks läbipaistavat sangadega kilekotti, milles vaakumpakend ühe soonkinnisega kilekotiga (Q-10); must kilekott, milles kaanega läbipaistev plastikkarp, milles 23 erineva suurusega kirjaklambrit, neli värvilist kummi, 5 musta värvi kummi, ruuduline lehetükk, valge paberileht, oranž märkmepaber, mullikile, milles A4 formaadis inglise keelne kokaiini testi juhend, kolm klaasist ampulli, kolm plastikust ampulli ja sinine soonkinnisega kott, milles kolm plastikust pulka (Q-11) - konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel kui tahtliku süüteo toimepanemisel kasutatud vahendid ning hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad. 7. Narkootilise aine ekspertiisiks nr 20E-AN1447 esitatud ja uurimisobjektiks (kokaiini sisaldavad pulbrid 1, 3, 4, 5, 6, 7) olnud ning järele jäänud ja EKEI keemiaosakonnas hoiustatud narkootiline aine - konfiskeerida

§ 83

lg 1 ja 4 ning § 191 alusel ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks

1. 3 DVD-R plaati ja 1 DVD plaat, mis on 17.11.2020 jälitustoimingu protokolli lisad (ümbrikus kriminaaltoimiku tl 36) - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Menetluskulu
2. Maris Uudelepalt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3 ja 9; § 179 lg 1 p 1; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel - esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1635 (tuhat kuussada kolmkümmend viis) eurot; - hääle ekspertiisi nr 20E-IF0004 teostamise kulust 862 (kaheksasada kuuskümmend kaks) eurost ¼ , s.o 215 (kakssada viisteist) eurot ja 50 (viiskümmend) senti; - narkootilise aine ekspertiisi nr 20E-AN1447 teostamise kulust 588 (viissada kaheksakümmend kaheksa) eurost ¼ , s.o 147 (sada nelikümmend seitse) eurot; s.o kokku menetluskulu 1997 (tuhat üheksasada üheksakümmend seitse) eurot ja 50 (viiskümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Maris Uudelepp, 1-20-7387, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Maris Uudelepale tema avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg 2 saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1 ja § 319 lg 2 alusel kohtumenetluse pool, kui ta esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KrMS § 319 lg 4 kohaselt jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
3. SÜÜDISTUSE SISU Maris Uudeleppa süüdistatakse selles, et tema käitles ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Q ja Cga ebaseaduslikult suures koguses (s.o koguses, mis tekitab narkojoobe vähemalt 10 isikule) narkootilist ainet kokaiini alates 01.07.2020.a kuni 26.10.2020.a Nii omandasid Q ja C vähemalt alates 01.07.2020.a kuni Q ja C kinnipidamiseni 26.10.2020.a Tallinnas XXX korteris ja kortermajas Wlt korduvalt suures koguses narkootilist ainet kokaiini kuni 2020.a septembrini hinnaga 65 eurot/gramm ja edaspidi hinnaga 69 eurot/gramm. Q ja C hoidsid kokaiini ühiselt ja kooskõlastatult Tallinnas aadressil XXX asuvas korteris ja XXX asuval pööningul. Omandatud kokaiini valdasid C ja Q ühiselt, eesmärgiga see ümber pakkida väiksemateks kogusteks ja edasi müüa kallima grammihinnaga kui oli soetushind. Kokaiini müüdi keskmiselt 20 eurot/grammi kohta kallimalt edasi. Q tegeles kokaiini edasimüügiga senituvastamata klientidele ning C abistas kokaiini pakendamisel. Samuti käitles kokaiini nendega ühiselt ja kooskõlastatult ka Maris Uudelepp, kes tegeles kokaiini edasimüümisega vastavalt Q korraldustele. Nii omandasid Q ja C Wlt 2020.a juulist kuni 2020.a 23.08.2020.a kokaiini vähemalt 800 grammi hinnaga 52 000 eurot (65 eurot/gramm), mida müüsid seejärel koos Maris Uudelepaga edasi. Samuti omandas Q ühiselt ja kooskõlastatult koos Cga 10.10.2020.a ajavahemikul kell 12:4512:57 Tallinnas XXX asuvas korteris Wlt vähemalt 300 grammi kokaiini hinnaga 20 700 eurot (69 eurot/gramm), mida müüsid koos Mari Uuselepaga edasi. Samuti omandasid Q ja C 26.10.2020.a ajavahemikul kell 11:19-11:31 Tallinnas XXX asuvas korteris Wlt suures koguses narkootilist ainet kokaiini 149,3 grammi (puhtal kujul 117 grammi, s.o ligikaudu 78,3 %) kokaiini hinnaga 10 350 eurot (69 eurot/gramm), mida plaanisid edasi müüa Maris Uudelepa kaasabil. Osa W poolt müüdud kokaiinist leiti ja võeti 26.10.2020.a Q ja C kasutuses oleva kortermajas, s.o Tallinnas XXX, pööningult: • valge pulber massiga 0,19 grammi, mis sisaldab 22% kokaiinhüdrokloriidi ehk 0,037 grammi kokaiini; • valge pulber massiga kokku 4,95 grammi, mis sisaldab 87% kokaiinhüdrokloriidi ehk 3,85 grammi kokaiini; • valge pulber massiga kokku 4,10 grammi, mis sisaldab 86% kokaiinhüdrokloriidi ehk 3,15 grammi kokaiini; • valge pulber massiga kokku 4,83 grammi, mis sisaldab 85% kokaiinhüdrokloriidi ehk 3,67 grammi kokaiini; • valge pulber massiga 2,41 grammi, mis sisaldab 38% kokaiinhüdrokloriidi ehk 0,82 3 grammi kokaiini. Kokku käitles Maris Uudelepp koos C ja Qga vähemalt 1249,3 grammi kokaiini, millest valdava osa müüsid edasi varalise kasu saamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kokaiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kokaiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks puhtal kujul 0,65 grammist. Seega käitles Maris Uudelepp narkootilist ainet kokaiini koguses, millest saaks narkojoobe ligikaudu 15 049 inimest ((lähtudes, et tema poolt müüdud pulber sisaldas puhtal kujul keskmiselt 78,3 % kokaiini: 1259,3 (kogu kokaiini kogus) X 0,783 (kokaiini puhtustase):0,65 (kogus, millest saab narkojoobe 10 inimest) X 10= 15 049)). Seega süüdistatakse Maris Uudeleppa grupis (s.o ühiselt ja kooskõlastatult koos Q ja Cga) suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises, so

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Antud kriminaalasjas edastati 15.10.2020 Harju Maakohtule kohtulikuks arutamiseks üldmenetluses süüdistusakt M ja Q süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1 järgi ning kohus andis süüdistatavad 12.11.2020 kohtumäärusega kohtu alla. 01.04.2021 saadeti Harju Maakohtule kohtulikuks arutamiseks üldmenetluses süüdistusakt kriminaalasjas nr 1-21-2413 W süüdistuses

§ 184

lg 21 järgi, Q süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi, C süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja Maris Uudelepa süüdistuses

§ 184lg 2 p 1 järgi.

Kuivõrd süüdistatav Q oli süüdistatav nii kriminaalasjas nr 1-20-7387 kui ka kriminaalasjas nr 1-212413, s.t Qt süüdistati mitme kuriteo toimepanemises grupis erinevate isikutega, ühendati süüdistatava Q huvidest lähtuvalt kriminaalasjad ühiseks menetluseks KrMS § 216 lg 3 p 1 alusel ja kohus andis 15.04.2021 kohtumäärusega (kohtutoimik tl 59-64) W, Q, C ja Maris Uudelepa kohtu alla ning ühendas ühisesse menetlusse kriminaalasjad nr 1-20-7387 ja nr 1-212413, jättes ühendatud kriminaalasja numbriks 1-20-7387. 27.08.2021 kohtuistungil (kohtu toimik tl 93-94) teatas prokurör, et on nelja süüdistatavaga, M, Q, C ja W, sõlminud kokkulepped ning taotles nende nelja süüdistatava osas kriminaalasi eraldada ja arutada nende osas kriminaalasja edasi kokkuleppemenetluses, Maris Uudelepaga kokkulepet ei sõlmitud ja tema osas arutatakse asja edasi üldmenetluses. Kohus rahuldas 27.08.2021 kohtumäärusega (kohtu toimik tl 96-98) prokuröri taotluse ja eraldas süüdistatavate M, Q, W ja C kriminaalasja eraldi menetlusse. 04.10.2021 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-5809 (krim. toimik tl 135146) kokkuleppemenetluses mõisteti Q süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti tähtajaline vangistus 4 aastat, 6 kuud ja 27 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 26.10.2020. Sama otsusega mõisteti süüdi M

§ 184

lg 2 p 1 järgi, kellele mõisteti karistuseks tähtajaline vangistus 3 aastat, mille kandmise alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 19.05.

1. Samuti mõisteti süüdi W 184 lg 21 järgi ja karistuseks mõisteti tähtajaline vangistus 6 aastat, mille kandmise alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 17.11.
2. Süüdi tunnistati ka C

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti tähtajaline vangistus 4 aastat, mille hulka loeti eelvangistuses viibitud aeg s.o 2 päeva, lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus 3 aastat, 11 kuud ja 28 päeva, millise karistuse 4 kandmiselt vabastati ta

§ 73lg 1, 3 sätteid kohaldades tingimisi katseajaga 4 aastat.

Kohtuotsus jõustus 21.10.2021. Jätkates seejärel kriminaalasja arutamist Maris Uudelepa süüdistuses üldmenetluses, avaldas süüdistatav Maris Uudelepp 29.11.2021 kohtuistungil, et süüdistus on talle arusaadav ja ta ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Kohtulike vaidluste käigus leidis prokruör, et on tõendamist leidnud, et Maris Uudelepp käitles ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet kaokaiini ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Q ja Cga, paludes Maris Uudelepp süüdi tunnistada

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ning karistada teda 4 aasta pikkuse vangistusega, mis jätta tingimisi täitmisele pööramata

§ 74

ja § 75 sätteid kohaldades, s.o allutades teda sama pikaks perioodiks käitumiskontrollile. Kaitsja palus kohtulikes vaidlustes Maris Uudelepa temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. Maris Uudelepp ütles 02.12.2021 viimases sõnas, et tema ei ole kokaiini müünud ja palus teha õigeksmõistev otsus.

1. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kaitsja ja prokuröri seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud ning kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. 17.11.2020 koostatud jälitustoimingu protokolli (krim. toimik tl 1-29) kohaselt teostati varjatud jälgimist Q suhtes ning tema elukoha, Tallinnas XXX asuva korteri ja selle lähiümbruse varjatud jälgimist, samuti teostati korteri salajast pealtkuulamist ja – vaatamist. Kuulati pealt ka Maris Uudelepa kasutuses olevat abonentnumbrit. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et 10.10.2020 leidsid Tallinnas XXX asuva korteris ja selle ümbruses aset järgmised sündmused. Kell 12.45 vajutab W maja välisukse juures fonolukus nuppe ja siseneb maja trepikotta, käes helesinist värvi karp. Samal ajal, kell 12.45, heliseb korteris uksekell, Q avab ukse ja kell 12.46 siseneb korterisse W. Kell 12.47 lahkub kortermajast W, kellel ei ole enam käes karpi, millega eelnevalt majja sisenes. Alates kella 12.52 arutavad Q, C ja M. Uudelepp uut hinda, mis tõusis, Q võttis vestluse kohaselt „kolm“. C küsib Qlt, et „Sa võtsid neli on ju? Kuuled! Sa võtsid…“ ja Q vastab „Kolm on!“. Alates 12.57 jätkub arutelu Q ja M. Uudelepa vahel, juures on ka C, et Q peab hinda tõstma, kuna C tõstis hinna kuuekümne viie pealt kuuekümne üheksa peale, keegi Indrek on juba aga pool raha ära maksnud ja tema käest ei saa kõrgemat hinda, üheksakümmend, küsida. Q on C peale vihane, et ta ette ei teatanud hinna tõusust ja arutatakse, millist vaheltkasu nüüd saadakse. Alates 13.01 arutavad M. Uudelepp ja Q, juures on ka C, uue hinna üle, kas T oleks üheksakümnega nõus, M. Uudelepp ütleb, et „Ei ole!“. Seejärel Q räägib, kuidas saaks rohkem raha kui saja viiekümnega müüa, et kui anda kaheksakümmend grammi kaheksakümne viie euroga, saaks tuhat kuussada eurot kasumit aga kui kakskümmend grammi müüa saja viiekümnega, saaks kasumit tuhat seitsesada eurot. M .Uudelepp arvab, et sellisel juhul on risk suurem. Q selgitab M. Uudelepale edasi, millised oleks erinevate hindade ja koguste puhul kasumite vahed. Q leiab, et üheseid ei saa hästi müüa, kuna tal pole kliente, C leiab, et neid on üldse lamp lükata (müüa), mille peale M. Uudelepp ütleb, et „Neid üheseid teen mina ju!“, „Mina teen üheseid!“. Kui Q ütleb taas, et tal pole rohkem kliente kui kaks ja C endiselt leiab, et ühesed ja kahesed on lambised, lisab M. Uudelepp, et „Ühestega saan mina jumala hästi hakkama! Mul läheb kindlasti nädalavahetusel mingi kümme ühest.“, „Siis, ee kümme ühest läheb kindlasti mul nädalavahetusega ära!“, „Mul lähebki ühe kaupa! Mul läheb…“. Kell 13.06 jätkavad Q, C ja M .Uudelepp arutelu hinna ja grammide müümise osas. M. Uudelepp rahustab Qt maha, et asju saab teha, rahulikult ja kõik tuleb läbi mõelda. Ei tea veel, kas Tle sada anda, Q ja M. Uudelepp arutavad, kui palju vahelt saaks, M. Uudelepp leiab, et Tlt pole midagi vahelt võtta ja tuhat viissada on lambi raha. Q leiab, et kaheksakümne viiega müües kaotab tuhat eurot ning edasi arutavad Q ja M. Uudelepp, et peavad nüüd kõrgema 5 hinnaga müüma, ja Q ütleb M. Uudelepale, et kui Indrekut näeb, ütleks, et hind tõmmati üheksakümne peale ja kui on sellega nõus, antakse talle sajaga, M. Uudelepp kinnitab, et sai aru. Kell 13.13 küsib Q M. Uudelepalt, kas on reaalne, et seal on kolmsada, et vaataks kui suur see on ja kas on reaalne, et see on sada või teine peaks sada olema. M. Uudelepp vastab, et ei tea. Kell 13.19 ütleb Q, et läheb teisele poole ja M. Uudelepale, et läheb teeb ühesed valmis. Kell 13.20 ütleb taas Q, et teeb teisel pool kolmkümmend tükki üheseid valmis ja hakkavad müüma, kuna on laupäev. Seejärel küsib M. Uudelepalt, kas talle tulevad kõned peale ja M. Uudelepp vastab, et jah. Kell 13.22 ütleb Q M. Uudelepale, et võtaks vaid väga usaldusväärsed inimesed ja ütleks, et saab umbes 15 paiku. M. Uudelepp küsib, kas ühe saaks kiiremini, Q ütleb, et ühe saab kiiremini ja lisab, et „Beebile“ võib ta saata naerunäod ja nendele, kes tahavad ühe kaupa, neile võib öelda, aga „Beebile“ saata alles siis kui valmis ja temale öelda ei tohi. Jälitusprotokolli kohaselt 15.10.2020 kell 19.40 helistab W Qle ning nad arutavad kriminaalasja, võimalikke kvalifikatsioone ja karistusi, kuidas on võimalik midagi üldse tõendada, vastava sisulisi vestlusi Mga, Q suhtluse puudumisest oma advokaadiga, samuti M võimalikku karistust ja tema vanglas istumist ning lõpuks ütleb W, et on homme Eestis ja võib olla hüppab läbi ning küsib, kuidas Ql on ja ta vastab, et jagub ja on OK. Vastavalt jälitusprotokollile 16.10.2020 kell 15.23 W kõnnib Tallinnas XXX maja aeda, vajutab fonoluku nuppe ja hetk hiljem siseneb trepikotta. Samal ajal heliseb XXX korteri uksekell, Q ütleb M. Uudelepale, et C tuli, hetk hiljem siseneb korterisse W. Kell 15.25 arutavad W ja M. Uudelepp eeldatavalt M kohtuliku karistuse suuruse üle, eemal Q loeb midagi omaette. Kell 15.28 Q loeb midagi, küsib W abi, kes lõpuks loeb kokku kaheksakümmend seitse tükki. Q arvutab kaheksakümmend seitse korda viiskümmend, on kokku neli tuhat kolmsada viiskümmend, mille võtab W ära. Räägitakse veel ka kümnest tuhandest kokku. Kell 15.30 Q ja W loevad ja arveldavad. Vestlusesse sekkub M. Uudelepp ja alustab uuesti vestlust M kohtuasja üle. Kell 15.32 ajal väljub W XXX maja trepikojast. Kell 17.38 on Ql telefonikõne eeldatavasti M. Uudelepaga, midagi on juhtunud ja „Mask“ oli Qt maha rahustanud, et temas saab kindel olla ja ta ei pea pabistama. Räägib ka kellegi võimalikust kahe kuuga välja saamisest. Q ütleb M. Uudelepale, et kui ta jälle Simsoniga räägib, oleks oluline see, kui ta midagi „Maskimehest“ teada saaks, kuidas ja mis moodi ja nimed teada saaks. Kui saab infot, annaks Qle teada. Kõne lõppeb, peale mida Q teatab Cle, et Indrek võeti kinni, „Viiekaga, selle minu viimase… vahele.“. Kell 17.43 jätkub vestlus Q ja C vahel seoses Indreku kinni võtmisega ja millal Indrek viimati käis. Q ütleb „Siis ta eile, eile läks viima, aga minu meelest käis ta üleeile! Eks siis ta võis neid ka ühe kaupa viia. Et siis Maris ütles, et väike kogus… /ebaselge sõna/ Simpson oli öelnud, et ta proovib teda kahe kuuga välja saada.“. C arvab, et peaks pausi peale panema, kui pauk käib on kõik kinni, Q lubab asja peale mõelda aga tal on raha vaja. Q räägib edasi Indreku kinni võtmisest, et Simpson oli Marisele helistanud ja öelnud, et „Maskimees“ võeti kinni, pärast ülekuulamist peaks Marisel rohkem infot olema. Kell 17.48 Q ja C arutavad edasi Indreku kinni võtmist, C arvab, et sõelujaid ei ole vaja. Siis ütleb Q, et ta võib üleval ära käia ja C soovitab midagi visata ventika taha, kuna nad ei saa orderit võtta, maja tühjaks teha, kuna esimene kord leiti Q pakk ja leiab, et kõik võetakse vahele, ei saa enam midagi teha, lisab Marise kahesaja jutu kohta, et see teeb asja veel keerulisemaks. Kell 17.53 ütleb Q taas, et läheb viskab ventika taha, avastab kell 17.57, et Rootsi-kunn on helistanud ja helistab talle tagasi, vastu võtab W. Kell 17.58 jätkub Wga telefonivestlus, Q ja C räägivad Wle, et keegi võeti kinni, ei tea, kas temalt midagi ka kätte saadi, arvavad, et kas viis või ühekaupa. W ütleb, et tuleb ära peita, ära viia, raha ka ära peita ja kodust kähku ära viia ja olla eriti ettevaatlik, ring tõmbab kokku. Q ütleb raha ära peitmise peale, et andis kõik juba Wle ära. Q ütleb, et Simpson homme kuuleb, kelle kaudu ja kuidas ja mis teema, annab Marisele teada ja siis saab ise ka teada, mis teema oli. Telefoni kõne lõpetatakse, peale mida C ütleb Qle, et viia see ikka ära üles ja sõelujaid enam ei käi, asi on vaja pausile panna. Q nõustub ja leiab, et kui Rainer ja Beebi raha annaks, siis rahast jaguks. Kell 18.07 arutavad C ja Q, et neid ikka tanki ei panda, oleks lihtsalt kui ei ole müümine ja oli viiskümmend kohe edasi lükanud aga viiekat järelikult ühe kaupa. 6 Jälitusprotokolli kohaselt 26.10.2020 kell 11.11 W kõnnib Tallinnas XXX maja aeda, vajutab fonoluku nuppe ja hetk hiljem siseneb trepikotta. Tallinnas XXX korteris heliseb kell 11.11 uksekell ja korterisse siseneb W. Q ütleb, et tahaks juurde küll, kui tal on, jah, võtaks ära. Kell 11.17 Q ja C kinnitavad, et võtavad selle ära, siis raha hakkab vaikselt tulema. Kõik arutavad Maskilt ära võetud raha ja asjade üle. Q ütleb Wle, et see all rulli vahele paneks. Kell 11.18 väljub W XXX trepikojast, paneb midagi ukse vahele, et see kinni ei läheks. Kell 11.19 W siseneb uuesti XXX maja trepikotta, võtab ukse vahelt sinna eelnevalt pandud eseme, käes on kollakat-oranži värvi karp. Kell 11.20 siseneb XXX korterisse W. W räägib teistele, kuidas sõber vanglast välja sai ja temaga ühendust võttis, leiab, et üks jama ajab teist taga. W ütles, et hakkab minema, läheb laeva peale ja tuleb tagasi kolme nädala pärast, Q lubab, et selleks ajaks on raha olemas. Kell 11.31 väljub XXX trepikojast W, kellel ei ole enam käes karpi, millega trepikotta varasemalt sisenes. Kell 11.31 Q ja C vestlevad karbist ja Q leiab, et karp tuleb peidukasse viia. Maris Uudelepa telefoni pealtkuulamisega tuvastatakse, et 27.10.2020 kell 18.50 helistab tundmatu naisterahvas M. Uudelepa kasutuses olevale abonendile. M. Uudelepp ütleb, et on närvis ja küsib, kas saab midagi kuskilt, et 150 g-d ja kõik sularaha on läinud. M. Uudelepp küsib uuesti, kust midagi saaks, tal katus sõidab minema, käis sealt ka läbi ja kõik toad on segamini. Tundmatu naisterahvas küsib, miks tal üldse seal oli see, M. Uudelepp ütleb „No ma rääkisin sulle, sealt kus see üleval, üleval oli see põmm noh, tõmmati kõik läbi noh“. Tundmatu naisterahvas ütleb, et vahepeal oli kuskil mujal ju, mille peale M. Uudelepp vastab „Ja, see oli siis kui me mõtlesime…, et kõik on hästi, siis liikus tagasi. Me olime lollid, kui uskusime, et kõik on põmm ja kõik on hästi!“. 26.10.2020 läbiotsimisprotokolli (krim. toimik tl 45-46) kohaselt teostati 26.10.2020 Q elukohas aadressil XXX, Tallinn ja pööningul läbiotsimist. Läbiotsimisprotokolli lisaks on fototabelid (tl 47-55). Q andis vabatahtlikult välja aknalaua pealt valget värvi pulbrilise aine. Korterist leiti veel sularaha kupüüre, 1x50€, 1x20€, 2x5€, mobiiltelefon iPhone, paberleht käsikirjaliste märkmetega, Samsung Galaxy Tab ning kaks oranži pappkarpi. Pööningult ukse kohalt lae alt leiti 2 musta prügikotti, ühes oli kollane kilekott, milles oli omakorda hulgaliselt kasutamata läbipaistvaid minigripp kotte, teises kotis oli pappkaantega märkmik, mille vahel veel kaks märkmikku ja hulgaliselt lahtiseid paberilehti ning punane märkmik ja kaks digitaalkaalu. Pööningult tuulutuslõõri seest leitud musta värvi prügikoti seest leiti plastkarp, kus sees oli 1 soonkinnitusega kilekott pulbrilise ainega, kolm markeeritud ümbrikku, pruun läbipaistev kilekott, milles kaks kilepakendit tundmatu ainega. Lisaks salvrätinutsakas, milles minigrip kott tundmatu pulbrilise ainega, mille osas teostati narkootilise aine kiirtest, mis reageeris ainele kokaiin. Samast pööningu tuulutuslõõri seest leitud must kilekott, milles plastikkarp, mille sees olid sularaha kupüürid 20x50€, 8x50 ja 5x20€ koos paberilipikuga „500.-“, 18x50€ koos paberilipikuga „900.-“ ning lahtiselt sularaha 3x10€. Lisaks oli plastkarbis A4 paberleht kokaiini testjuhendiga, kilepakend, milles kokaiini kiirtestid, pastakas, kirjaklambrid ja paberilipik kirjaga „800“. Q elukoha, aadressil XXX, Tallinn ja pööningu läbiotsimisel leitud pulbrilise aine osas teostati narkootilise aine ekspertiis. Ekspertiisiakti nr 20E-AN1447 (krim. toimik tl 58-60) kohaselt leitud valge pulber kokku massiga 165,78 grammi (valge pulber massiga 0,19g, 4,95g, 4,10g, 4,83g, 149,3g, 2,41g) sisaldas narkootilist või psühhotroopset ainet kokaiini puhtal kujul kokku 128,527 grammi. Valgest pulbrist nr 2 massiga 15,19g narkootilisi ega psühhotroopseid aineid ei leitud. Ekspertiisiaktis esitatud lisainformatsiooni kohaselt kuulub kokaiin vastavalt sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Seega on tegemist narkootilise ainega, millise käitlemine on reguleeritud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses sätestatud piirangutega. Samuti teostati Q elukoha, aadressil XXX, Tallinn ja pööningu läbiotsimisel leitud objektide suhtes DNA-ekspertiise. Ekspertiisiakti nr 20E-GE1183 (krim. toimik tl 61-68) kohaselt pakendis Q-10 asuvatel plastkarbilt, ümbrikutelt (nr 1, 2, 3) ja soonkinnisega kilekottidelt (nr 1.1, 1.2, 1.3, 2.1, 2.2, 2.3, 3.1 ja kilekott, mis oli plastkarbis) võetud proovide DNA-profiilid 7 olid kokkulangevad Q DNA-profiiliga, tõepärasussuhtega
2. Soonkinnisega kilekottidelt nr 3.2 ja 3.3 võetud proovides oli eristatav peamine DNA-profiil, mis oli kokkulangev Q DNAprofiiliga, tõepärasussuhtega 1020 ning tulemuste alusel ei saa välistada Clt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Soonkinnisega kilekotilt, milles oli aine ja mis asus salvrätikus, võetud proovis ei saa välistada Q bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis. Salvrätikust võetud proovi kohaselt saadi osaline profiil, millest ilmsiks tulnud alleelid on leitavad Q DNA-profiilist, tõenäosussuhtega
3. Ekspertiisiakti nr 21E-GE0001 (krim. toimik tl 71-74) kohaselt on soonkinnisega kilekottidelt nr 3.2 ja 3.3 (proovid R20024700248) leitud C bioloogiline materjal tõenäosussuhtega vastavalt kilekoti nr 3.2 puhul 1016 ja kilekoti nr 3.3 puhul
4. Vastavalt DNA-ekspertiisiaktile nr 21E-GE0013 (krim. toimik tl 7782) pakendis Q-10 olevatelt pruuni värvi läbipaistvalt kotilt, kahelt vaakumpakendilt ja soonkinnisega kilekotilt võetud segaproovides ei saa välistada W bioloogilise materjali sisaldumist, bioloogilise materjali sisaldumise tõenäosussuhe on
5. Samuti pakendis Q-10 olevatelt läbipaistvalt kilekotilt, vaakumpakendilt ja soonkinnisega kilekotilt võetud segaproovides ei saa välistada W bioloogilise materjali sisaldumist, bioloogilise materjali sisaldumise tõenäosussuhe on
6. 06.01.2021 asitõendi vaatlusprotokollis (krim. toimik tl 83-102) on vaadeldud 26.10.2020 Q elukoha läbiotsimisel leitud ja äravõetud esemed, pakendis Q-7 olev rohelist värvi märkmik ja selle vahel olevad kaheksa roosat värvi ning neli valget värvi märkmepaberit käsikirjaliste märkmetega, samuti tumedat värvi kaantega märkmik käsikirjaliste märkmetega. Rohelist värvi märkmiku esimesel lehel on kirjutatud Q, aadressina XXX, ID xxxxxxxxxxx, konto number, epostina xxx ja telefoni number xxxxxxxx (foto nr 2). Märkmiku vahel olevatelt roosadelt märkmepaberitelt saab välja lugeda järgmist. Fotol nr 4 „22.08 Kunnile raha antud 700g eest 100%, kokku 9500.-, sai 23.08, 700g OK. 23.08 tõi 100g, mille eest on vaja 6500.- maksta. Kokku toonud mulle 800g, Kunni kasum/profit minu käest 23.08 seisuga 52 000.-, 800g“. Järgmise märkmepaberi peal, foto nr 5, on kirjutatud „Rootsi Kunnilt“ ja seejärel välja toodud kellele (Kossuketsile, Jennile, Beebile, endale) erinevad portsud läksid, 200g, 100g, 20g ja 15g kaupa, hinnad, millega müüdud, kas 85-ga, 100-ga, kokku 105g, millele ka kreatiini lisatud 510g ja viide järgmisele lehele, et kui palju kokku müüs. Järgmisel lehel, foto nr 6, kirjutatud, et „Kunn mulle
7. juuli kuni 1.august 700g toonud (I 200, II 200, III 200, IV 100), B tehingud talle tasutud + A, 700g-st tasuda veel 20.08 3000.- (III ports) + 6500.-(IV ports), kokku 9500.-„. Fotol nr 7 oleval märkmepaberil on toodud välja erinevad nimed, sh Uude, Rammumees, Kets, Kiil, Zaha Armeenlane, Jenni, Beebi, ja nende järel summad, alla kirjutatud kokku 24 835.võlgu. Lisaks on kirjutatud „+cashi 18.08.2400.-, tootest saada

§ 184

lg 2 p 1 järgi, mis sätestab vastutuse grupis narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Vastavalt süüdistusele käitles Maris Uudelepp ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Q ja Cga ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet kokaiin alates 01.07.2020 kuni 26.10.2020.

§ 184

lg 2 p 1, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist.

§ 21

lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Antud asjas ei ole vaidlust selles, et Q ja C narkootilise aine, kokaiini, käitlemisega tegelesid. Seda kinnitavad jälitustoimingu protokollis kajastatud vestlused ja kõned, Q elukohast XXX ja XXX maja pööningult läbiotsimise käigus leitud narkootiline aine, mis narkootilise ekspertiisi käigus tuvastati kui kokaiin, samuti selle käitlemiseks vajalikud vahendid ja märkmikud ning märkmelehed, kuhu on märgitud ostetud ja müüdud kokaiini kogused, rahade liikumised, samuti läbiotsimisel leitud sularaha. Lisaks sellele on Q

§ 184

lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning C

§ 184

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises Harju Maakohtu 04.10.2021 otsusega süüdi tunnistatud ning kohtuotsus on jõustunud. Seejuures on eelmärgitud isikud süüdi tunnistatud selles, et nad panid kuriteo toime grupis M. Uudelepaga. Süüdistatava kaitsja on kohtukõne teesides leidnud, et Q ja C käideldud ainet on ekslik omistada Maris 9 Uudelepale. Järgnevalt analüüsibki kohus, kuidas on narkootilise aine käitlemisega seotud ka Maris Uudelepp. Kaitsja on seadnud kahtluse alla ka selle, et tegelikult ei teata, kes on isikuteks, kes salvestistel räägivad ja miks peetakse salvestisel olevat häält just Maris Uudelepa omaks. Kaitsja leiab, et see väide on jäänud tõendamata. Kohus nõustub kaitsjaga, et jälitustoimingutega on tõendatud, et W käis XXX korteris ja, et korteris elasid Q ja C. Viimast asjaolu kinnitavad kohtu arvates ka kahtlustatavana kinnipidamise protokollid, milliste kohaselt peeti Q kahtlustatavana kinni 26.10.2020 kell 14.05 XXX korteris (krim. toimik tl 37-38) ja C samal kuupäeval kell 15.43 XXX maja koridoris (krim. toimik tl 39-40). Seega oli neil otsene puutumus eelmärgitud elukoha aadressiga. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et 15.09.2020 kohtumäärusega on antud luba Maris Uudelepa kasutuses oleva abonentnumbri pealtkuulamiseks ning protokollis on ka üks kõne, mis on salvestatud 27.10.2020 M. Uudelepa telefoni pealtkuulamisel (krim. toimik tl 28-28). Antud kõnest nähtub, et M. Uudelepp oli teadlik eelneval päeval XXX ja selle pööningul toimunud läbiotsimisest, pööningul olnud sularahast ja narkootilisest ainest, selle kogusest ja sellest, et nüüd on need läinud. Seejuures nähtub samast vestlusest, et vahepeal oli narkootiline aine mujale peidetud, kuid arvates, et kõik on hästi, pandi tagasi vanasse peidikusse. Seega on Maris Uudelepp üheselt teadlik nii varasemast peidikust XXX majas, teisest peidikust ja ka sellest, et narkootiline aine pandi tagasi vanasse peidikusse XXX maja pööningul. Samuti nähtub jälitusprotokollist, et korteris peetud vestlustes pöörduvad Q ja C veel korteris viibiva naisterahva poole kui Marise poole. 10.10.2020 vestluse lõpus, kui on pikalt räägitud uuest hinnast ja peetud plaani, kuidas ja millise hinnaga edasi müüa, ütleb Q vestluses osalenud naisterahvale „Maris, kui sa aru saad…“ (krim. toimik, tl 6). Samal kuupäeval edasises vestluses naisterahvas räägib, et ta saab ühestega väga hästi hakkama ja nädalavahetusega läheb mingi kümme ühest ning tema poole pöördub Q „Maris, üks sada gramm ja sina hakkad hüppama, köhi pappi!“. Läbivalt pöördub ka järgnevate vestluste ajal Q korteris viibiva naisterahva poole kui Maris, kui arutatakse müügiga seotud raha asju, samuti seda, kas Marisele juba kõned peale tulevad ja, et hakkavad müüma, kuna on laupäev, samuti 16.10.2020 telefonikõnes, kui arutatakse Maskimehe kinni võtmist (krim. toimik tl 8, 9, 16). Hiljem Q ütleb ja Cle, et rääkis just Marisega ja Maris suhtleb edasi Simpsoniga, kellelt infot saadakse (krim. toimik tl 17, 19). Samuti C räägib, kuidas Maris on tulnud oma kahesaja jutuga (krim. toimik tl 18). Ka asitõendite vaatlusprotokollis (krim. toimik tl 83-102) vaadeldud märkmikes ja märkmelehtedel on mitmeid kordi märgitud nime Maris, ning nime taga olevad väiksemad kogused, s.o 1-20g, riimuvad Marise poolt öelduga, et tema saab ühestega hästi hakkama, ehk müüb kokaiini 1 grammi kaupa. Seega leiab kohus, et eeltoodule tuginedes ei ole alust kahelda, et korteris viibinud naisterahva puhul oli tegemist Maris Uudelepaga. Vastavalt jälitusprotokollile on tuvastatud, et 10.10.2020 käis W Tallinnas XXX korteris, tuli helesinise karbiga ja lahkus ilma selleta. Korteris viibisid samal ajal Q, C ja M. Uudelepp, kes pärast W lahkumist arutavad, kuidas hind on tõusnud 65 pealt 69 peale ja, et seekord võttis Q „kolm“ ehk 300 grammi kokaiini. Seda kinnitab ka vestlus korteris, kui C küsib Qlt, et „Sa võtsid neli on ju? Kuuled! Sa võtsid…“ ja Q vastab „Kolm on!“, ehk on 300 grammi. Samuti küsib Q M. Uudelepalt „Vaata, kas see on reaalne, et siin on kolmsada? Vaata kui suur see on ja vaata seda! Maris, kas on reaalne, et see on sada? Või see peaks olema sada“, ehk siis Q näitab M. Uudelepale W poolt toodud kokaiini ja küsib, kas kogus 300 grammi on reaalne või mitte. C juuresolekul arutavad Q ja M. Uudelepp uue hinna üle, millist vaheltkasu nüüd saaks ja kellele on võimalik kõrgema hinnaga müüa, M. Uudelepp oskab ka Qle öelda, et T ei ole kindlasti suurema hinnaga nõus. M. Uudelepp avaldab arvamust, kuidas edasi peaks käituma ehk suuremalt müües on risk suurem ja asju tuleb teha rahulikult ning läbi mõelda. Q mõtleb vaheltkasude peale ja sellele, kuidas kõik ära müüa ning kas on piisavalt kliente. Selle peale toob M. Uudelepp välja, et „Neid üheseid teen mina ju!“, „Mina teen üheseid!“, „Ühestega saan mina jumala hästi hakkama! Mul läheb kindlasti nädalavahetusel mingi kümme ühest.“ ehk M. Uudelepp tegeleb müümisega 1 grammi kaupa. Q ka vahepeal käib teises toas, et kolmkümmend ühest, ehk 1 grammist kogust, valmis teha ja tagasi tulles küsib M. Uudelepalt, kas talle juba helistatakse ja ütleb, mis kellast üheseid saaks ning, et M. Uudelepp võtaks vaid usaldusväärseid inimesi ning 10 selgitab ka, kellele kohe vastata, kellele hiljem, kellele mingi sõnum saata, kas naerunägudega või ilma. C avaldab ka vahepeal arvamust, et väikeste kogustega, ehk üheste-kahestega, on mõttetu tegeleda. Q juhendab veel ka M. Uudeleppa, et Indrekut nähes räägiks uuest hinnast, samuti küsib koguste kohta, kas ka M. Uudelepale tundub reaalne, et kogus on kolmsada (grammi). Varjatud jälgimisest ja vestlusest saab järeldada, et W tõi korterisse helesinises karbis 300 grammi narkootilist ainet kokaiin ja kõik kolm korteris viibinud isikut, Q, C ja M. Uudelepp, on narkootiliste ainete käitlemisega seotud ning arutavad koos nii hinna üle, kui seda, kuidas, kui suurtes kogustes ja kellele ainet müüa, M. Uudelepp avaldab ka ise arvamust, kuidas edaspidi tegutsema peaks. Q pakendab kokaiini väiksemateks kogusteks ja annab M. Uudelepale juhiseid, mida nö klientidele rääkida, kuidas suhelda, M. Uudelepp ise toob ka välja, et müüb peamiselt väiksemaid narkootilise aine koguseid, üheseid, ehk 1 grammi kaupa. Kaitsja on leidnud, et M. Uudelepp ei müünud kokaiini teistele isikutele edasi ja ta võttis kokaiini üksnes enda tarbeks, kuid kohus ei saa selle arvamusega nõustuda. M. Uudelepp ise ütleb pealt kuulatud vestluses, et müüb väiksemaid koguseid, üheseid, ja nädalavahetusega müüb kindlasti kümme ühest. Samuti nähtub jälitusprotokollist, kuidas Q M. Uudeleppa juhendab ning küsib, kas juba klientide poolt helistatakse, kes üheseid tahavad, millest saab selgelt järeldada, et M. Uudelepp suhtleb inimestega, kes soovivad kokaiini osta ja lepib ka kokkusaamisi kokku. Ka läbiotsimisel leitud märkmetest nähtub, et Marisele on antud 5 ja 10 grammi kaupa 1 grammiseid doose ja Maris on müünud 5 ja 10 1 grammist doosi, samuti on Maris aeg-ajalt saanud enda tarbeks 1 grammi kaupa ja odavama hinnaga kui ta neid teistele müüs. Samuti on tuvastatud, et 15.10.2020 helistab Qle W, kes ütleb, et on järgmisel päeval on Eestis ja tuleb läbi. 16.10.2020 tulebki W XXX korterisse, kus Q ja W loevad koos midagi, arvutavad kokku 4350, mille W ära võttis. Samal ajal viibis korteris ka M. Uudelepp, kes W saabudes temaga arutab M kohtuasja ja võimalikku karistust, pöördub vestlusteema juurde tagasi ka mõni minut enne W lahkumist. Paar tundi hiljem on Ql telefonikõne M. Uudelepaga ja teemaks on see, et keegi on kinni võetud ja palub tal Simsoni käest „Maskimehe“ kohta uurida ja siis temale teada annaks. Pärast telefonikõne arutavad Q ja L. C Indreku kinni võtmisest ja sellest, et millal ta viimati käis ja kui palju tal sellel ajal kaasas võis olla, kas viimati Q poolt antud viiekas. Q sõnul Maris oli öelnud, et oli väike kogus ja Simson oli öelnud, et proovib ta paari kuuga välja saada. Simson oli Marisele helistanud ja „Maskimehe“ kinni võtmisest teavitanud ning peale ülekuulamist peaks Marisel rohkem infot olema. Edasi arutavad Q ja C, et midagi tuleks üles ventika taha ära viia. C lisab, et uut orderit ei saa võtta ja eelmine kord leiti Q pakk ning Marise kahesaja jutt teeb asja keerulisemaks. Qle oli helistanud Rootsi-kunn ja talle tagasi helistades võtab vastu W. Arutavad taas Indreku e. „Maskimehe“ kinni võtmist ja W leiab, et tuleb ära peita, ka raha, kodust ära viia ja olla ettevaatlik. Q ütleb, et andis kõik raha juba Kiisonile ära ja, et läbi Marise peale Simpsonilt kuulma täpsemalt asjaolusid kinnivõtmise osas. 15.10.2020 ja 16.10.2020 aruteludest nähtub taas, et tegutsetakse ühiselt, arutatakse ohte ja jagatakse omavahel informatsiooni, C ja Q arutavad koos Wga, et korteris olevad asjad tuleb ära peita, C ja Q otsustavad asjad peita „üles“. Tuleb ka selgelt välja, et W hüüdnimeks on Rootsi-kunn (ankeetandmete kohaselt on töökohaks Rootsi), kes käis ka 16.10 päeval raha järel, kuivõrd Q kinnitab, et kõik raha sai Wle ära andnud. Seega ka 16.10.2020 korteris olnud millegi lugemine ja arvutamine oli seotud rahaga, mille W endale võttis. Kõik arutavad omavahel Indreku/Maskimehe kinni võtmist ning seda, mida lähiajal tegema peaks, milline võib olla kinni võetu võimalik karistus. C toob välja ka Marise ettepaneku kahesajast, mis tema hinnangul teeb asja veel keerulisemaks aga näitab seda, et ka M. Uudelepp osaleb edasiste plaanide arutelus. Maris on vahelüliks Simsoni (vahel viidatud ka kui Simpson) ja Q vahel, saab Simsonilt informatsiooni tuttavate kohta, kes on kinni võetud, mida annab edasi Qle. Jälitustoimingute käigus fikseeritud Simsoni puhul on kohtu arvates ilmselgelt tegemist advokaat Andres Simsoniga, kelle kaudu saadakse infot M kriminaalasja arengute kohta, samuti teise isiku (Indrek, Maskimees) kinnipidamise kohta. Kohtutoimikus leiduvatest süüdistusaktist ja kaitsja Andres Simsoni taotlusest, samuti kohtuistungi protokollidest (kohtu toimik tl 2-8, 15-17, 19, 31-32) nähtuvalt oli üheks M kaitsjatest advokaat Andres Simson. Seejuures oli koos Mga 19.05.2020 kinni peetud ka Q, keda erinevalt Mst ei vahistatud ning Q kaitsjaks oli kriminaalmenetluses advokaat Tanel Mällas (kohtu toimik lk 2-8 süüdistusakt, tl 12-14 11 kaitseakt). Viimane nimi aga leidub XXX pööningult leitud märkmetest, mille kohaselt on narkootikumide müügist saadud tuludest kuluna maha arvestatud advokaadile makstud summad. Samas oli M. Uudelepa asenduskaitsja 20.04.2021 (kohtu toimik tl 65) ja 27.08.2021 (kohtu toimik tl 93-94) kohtuistungitel just advokaat Andres Simson. Seega on ilmselge, et advokaat Andres Simsoniga sai M kriminaalasjast ja teiste Q ning Clt narkootilisi aineid omandanud ja seejärel kinnipeetud isikute osas suhelda vaid Maris, kelle perekonnanimi on Uudelepp. Jälitusprotokolli kohaselt W tuleb ka 26.10.2020 XXX korterisse, kus Q ja C otsustavad, et kui Wl on, siis nad võtavad tema poolt pakutava ära ja siis hakkab ka raha tulema. W käib kortermajast väljas, tuleb tagasi oranži karbiga ning lahkub umbes kümne minuti pärast ilma karbita, pärast mida Q ja C otsustavad, et karp tuleb peidukasse viia. Seega saab järeldada, et W tõi Qle ja Cle oranžis karbiga ligi 150 grammi kokaiini, mida müüa, et raha hakkaks tulema ning Q ja C otsustasid selle ära peita, nagu nad varasemalt viidanud on, „üles“. Seda kinnitavad ka asjaolud, et W lahkus kortermajast kella 11.31 ajal, samal päeval kell 14.05 peeti XXX korteris kinni Q, kell 15.43 peeti maja trepikojas kinni C ning kell 14.16 alustatud läbiotsimisel leiti Q korterist kaks oranži alkoholikarpi ja pööningult mh ühes pruunis läbipaistvas kilekotis, milles kaks kilepakendit, kokku kokaiini sisaldava pulbrilise ainega 149,3 grammi. M. Uudelepa telefoni pealtkuulamisel tuvastati 27.10.2020 M. Uudelepa ja tundmatu naisterahva vahel, kus M .Uudelepp ütleb, et on närvis ning 150 g’d (grammi) ja kõik sularaha on läinud. M. Uudelepp käis sealt läbi, kõik toad on segamini, teise naisterahva küsimuse peale, miks tal see seal üldse oli ja vahepeal oli kuskil mujal, vastab M. Uudelepp, et „üleval oli põmm, tõmmati käik läbi noh“ ja sel ajal nad mõtlesid, et kõik on hästi ja liikus tagasi, olid lollid kui arvasid, et kõik on hästi. Seega viitab antud telefonikõne sellele, et M. Uudelepp oli teadlik, kus XXX aadressil narkootilist ainet hoiustati ja kui palju seda oli, kuivõrd 26.10.2020 läbiotsimisel ehk kõnele eelneval päeval, leiti muuhulgas sularaha ja valget pulbrilist ainet XXX pööningult. M. Uudelepp viitab „ülesse“ ehk pööningule, samuti ütleb, et „me mõtlesime, et kõik on hästi“ ehk nad koos, 150 grammile ehk kõige suuremale kogusele kahes kilepakendis olnud kokaiini sisaldavale valgele pulbrilisele ainele kokku massiga 149,3 grammi ja sularahale ehk pööningult leitud 2430€ sularahas. Ühiselt narkootilise aine käitlemist kinnitab ka XXX korterist ja pööningult leitud esemetele tehtud DNA-ekspertiisid, kus peamiselt leiti Q aga ka C bioloogilist materjali. Ei saanud välistada ka W bioloogilise materjali sisaldumist erinevatelt kilekottidelt, vaakumpakenditelt ja ka pruuni värvi läbipaistva koti sees olnud kahelt teibitud vaakumpakendilt (proovi koodid R200226 ja R200231, krim. toimik tl 77 pöördel), milliste pakendite sees oli valget pulbrilist ainet kokku massiga 149,3 grammi. XXX pööningu läbiotsimisel leiti ka erinevaid märkmikuid ja märkmelehti käsikirjaliste märkmetega. Rohelise märkmiku esimesele lehele oli kirjutatud aasta 2020, Q nimi koos kontaktandmete ja isikukoodiga, seega saab tõsikindlalt väita, et tegemist oli Q märkmikuga. Antud märkmikus ja märkmiku vahelt leitud märkmepaberitel on peetud 2020 aasta kohta arvet sisse tulnud koguste ja makstavate summade osas. Mitmel korral on välja toodud, kui palju on Kunnile makstud ja kui palju ta on toonud ning ka konkreetselt ära märgitud, et 01. juuli kuni 01.august on Kunn mulle toonud 700g, välja toodud ka nelja portsu puhul igakordne kogus. Fotol nr 4 Kunnile rahade maksmise lehele eraldi reana kirjutatud, et 23.08 tõi 100 grammi. Nagu eelnevalt välja toodud, on Kunni ehk Rootsi-kunni puhul tegemist Wga. Välja on ka arvutatud, et Kunni kasum Q käest 23.08 seisuga on 52 000.- ja seda 800 grammi eest (seega hinnaga 65€/g). Läbivalt märkmelehtedel on Kunn välja toodud ehk kuidas Kunnile on läbi SUBi makstud, ise antud või kui palju veel talle võlgu ollakse ning ka veel ühel korral kuidas 01.08. 100 grammi tõi ja selle eest veel maksma peab. Seega saab antud märkmetest järeldada, et W tegeles Q varustamisega suuremate kogustega ning Q omakorda aine edasi müümisega erinevatele isikutele. Selgelt on ka välja toodud, et 23.08 seisuga, alates 01.07.2020 on W saanud raha 52 000.- ja seda 800 grammi eest. Samuti on teiste nimede seas märgitud nime Maris, lehtedel, kus kuupäevadeks märgitud mille taga on tavaliselt väiksemad numbrid ehk 3 12 tk või 5-20g kaupa. Paaril korral ka välja toodud, et Maris võttis endale 1g, aga peamiselt, et Maris müüs 5-10 ja 5+10 Marisele või A müüs Annelile Marise kaudu. Kaitsja leiab, et M. Uudelepp on võtnud kokaiini tarvitamiskoguste kaupa ning viitab märkmele „võttis 1g“, kuid peab ebausaldusväärseks märkmeid, kus on viidatud, et Maris müüs kokaiini väiksemates kogustes. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas kaitsja saab märkmikus olevaid märkmeid kord pidada usaldusväärseteks ja teise rea puhul mitte. Kuivõrd M. Uudelepp on jälitusprotokolli kohaselt vestluses kinnitanud, et tema tegeleb väiksemate koguste, üheste, müümisega ja nädalavahetuse jooksul tavaliselt suudab müüa 10 ühest, ehk 10 grammi, riimub see ka märkmelehtedel välja tooduga, ehk Marise nime järgi on märgitud pigem väiksemad kogused nii 1 grammi kui 5-20 grammi kaupa. Samuti tuleb märkida, et leitud märkmikutes ja märkmelehtedel kajastuv on kirja pandud vägagi täpselt, kõik on grammide kaupa välja toodud, kellele kui palju ja millise hinnaga läinud, kellelt kui palju raha saadud, saadud koguste ja võlgade osas on tehtud vahekokkuvõtteid. Seega eeltoodu kinnitab veelkord, et tegeleti ühiselt ja kooskõlastatult, ainega varustas pidevalt W, Q tegeles koos Cga aine edasi müümisega suuremates kogustes ning M. Uudelepp tegeles väiksemate koguste müümisega, s.t käitlemise rollid olid omavahel ära jaotatud. Vaid üksikutel kordadel nähtub märkmetest seda, et Maris on võtnud ühe grammi kaupa endale tarvitamiseks ning sel juhul on 1 grammi hinnaks vaid n.n omahind 65 eurot ja see on märgitud miinusega, müügihinnaks n.n jaemüügis oli märkmete kohaselt aga 150 eurot. Kaitsja on oma kohtukõne teesides välja toonud, et niivõrd väikesed kogused on sageli väga lahjad ning ka käesolevas asjas tehtud ekspertiisiaktist ilmneb, et kokaiinhüdrokloriidi puhtuseaste oli väikesematesse kogustesse pakendatud pakendites väga madal. Ekspertiisiakti nr 20E-AN1447 tulemuste kohaselt XXX maja pööningult leitud: valge pulber massiga 0,19 grammi, sisaldab 22% kokaiinhüdrokloriidi ehk 0,037 grammi kokaiini; valge pulber massiga kokku 4,95 grammi, sisaldab 87% kokaiinhüdrokloriidi ehk 3,85 grammi kokaiini; valge pulber massiga kokku 4,10 grammi, sisaldab 86% kokaiinhüdrokloriidi ehk 3,15 grammi kokaiini; valge pulber massiga kokku 4,83 grammi, sisaldab 85% kokaiinhüdrokloriidi ehk 3,67 grammi kokaiini; valge pulber massiga 2,41 grammi, sisaldab 38% kokaiinhüdrokloriidi ehk 0,82 grammi kokaiini. Seega kahe väiksema koguse, s.o 0,19 grammi ja 2,41 grammi, puhul on kokaiinhüdrokloriidi sisaldus vastavalt 22% ja 38%. Teiste leitud väiksemate koguste 4,10-4,95 grammi, puhul on kokaiinhüdrokloriidi sisaldus 85-87%, mida saab pidada kõrgeks ja samal ajal koguseid antud kriminaalasja raames ei saa pidada väga suurteks, kuid tegemist on suure kogusega

§ 184mõttes, kuivõrd suureks koguseks loetakse kokaiini massiga 0,65 grammi.

Seega ei saa kohus kaitsjaga nõustuda, et leitud väiksematesse kogustesse pakendatud koguste puhul on puhtusaste väga madal, sellist väidet ei kinnita ka kahe kõige väiksema koguse puhul madalam puhtusetase. Ka ülalviidatud märkmetest nähtub, et Q lahjendas kokaiinhüdrokloriidi enne müüki kreatiiniga, kuid ülalviidatud puhtuse aste 85-87% viitab sellele, et neid ei jõutud enne läbiotsimist veel lahjendada, s.o müügiks ette valmistada. Kokaiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3ˡ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Seega on tegemist narkootilise ainega, millise käitlemine on reguleeritud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses sätestatud piirangutega. Süüdistatavale on esitatud süüdistus

§ 184

järgi, mis sätestab vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 2 p 3 kohaselt loetakse narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine käitlemiseks narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamist, valdamist, vahendamist, tarbimist, kasvatamist, korjamist, valmistamist, tootmist, töötlemist, pakkimist, säilitamist, hoidmist, 13 laadimist, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiidi rakendamist (edaspidi transiit) ja tasu eest või tasuta tarnimist kolmandale isikule. Kehtiva kohtupraktika kohaselt kujutab termin „narkootilise aine suur kogus“ endast normatiivset koosseisutunnust, mis tuleb avada lähtuvalt NPALS 31 lg-s 3 sätestatud legaaldefinitsioonist. NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. EKEI antud vastusest järelepärimisele (krim. toimik tl 121-123) nähtub, et kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks vajalik keskmine kogus on kokaiini puhul 0,65 grammi. Eelpool analüüsitud tõenditega on tuvastatud: • 01.07.2020 kuni 23.08.2020 ostsid Q ja C Wlt vähemalt 800 grammi kokaiini hinnaga 52000 eurot (65 eurot/gramm), mille edasimüümisega tegelesid Q, C ja M. Uudelepp. • 10.10.2020 ostsid Q ja C Wlt vähemalt 300 grammi kokaiini hinnaga 20 700 (69 eurot/gramm), mille edasimüümisega tegelesid Q, C ja M. Uudelepp. • 26.10.2020 ostsid Q ja C Wlt kokaiini 149,3 grammi (puhtal kujul 117 grammi, s.o ligikaudu 78,3%) hinnaga 10 350 (69 eurot/gramm), mida plaaniti Q, C ja M. Uudelepa poolt edasi müüa. Osa W poolt müüdud kokaiinist leiti ja võeti 26.10.2020.a Q ja C kasutuses oleva kortermajas, s.o Tallinnas XXX korterist ja pööningult: • valge pulber massiga 0,19 grammi, mis sisaldab 22% kokaiinhüdrokloriidi ehk 0,037 grammi kokaiini; • valge pulber massiga kokku 4,95 grammi, mis sisaldab 87% kokaiinhüdrokloriidi ehk 3,85 grammi kokaiini; • valge pulber massiga kokku 4,10 grammi, mis sisaldab 86% kokaiinhüdrokloriidi ehk 3,15 grammi kokaiini; • valge pulber massiga kokku 4,83 grammi, mis sisaldab 85% kokaiinhüdrokloriidi ehk 3,67 grammi kokaiini; • valge pulber massiga 2,41 grammi, mis sisaldab 38% kokaiinhüdrokloriidi ehk 0,82 grammi kokaiini. Kaitsja on oma kohtukõne teesides välja toonud, et niivõrd väikesed kogused on sageli väga lahjad ning ka käesolevas asjas tehtud ekspertiisiaktist ilmneb, et kokaiinhüdrokloriidi puhtuseaste oli väikesematesse kogustesse pakendatud pakendites väga madal. Eelnevas lõigus välja toodud ekspertiisiakti nr 20E-AN1447 tulemuste kohaselt XXX maja pööningult leitud kahe väiksema koguse, s.o 0,19 grammi ja 2,41 grammi, puhul on kokaiinhüdrokloriidi sisaldus vastavalt 22% ja 38%. Teiste leitud väiksemate koguste 4,10-4,95 grammi, puhul on kokaiinhüdrokloriidi sisaldus 85-87%, mida saab pidada kõrgeks ja samal ajal koguseid antud kriminaalasja raames ei saa kindlasti pidada väga suurteks. Seega ei saa kohus kaitsjaga nõustuda, et leitud väiksematesse kogustesse pakendatud koguste puhul on puhtusaste väga madal, sellist väidet ei kinnita ka kahe kõige väiksema koguse puhul madalam puhtusetase. Samuti mõningate väikeste koguste puhul madalam puhtuseaste ei sea ka kuidagi kahtluse alla süüdistuses väljatoodud perioodil ja tõendatud käideldud narkootilise aine kogust. Seega kokku käitles M. Uudelepp koos Q ja Cga vähemalt 1249,3 grammi kokaiini (sisaldades keskmiselt kokaiini 78,3%), millisest kogusest oleks jätkunud ligikaudu 15 049 isikule narkootilise joobe tekitamiseks ja seega on tõendamist leidnud, narkootilist ainet käideldi suures koguses. Tulenevalt asjaolust, et karistusõigusliku kvaliteedi omandab vaid selline narkootilise või psühhotroopse aine käitlemine, mis on ebaseaduslik, siis siinkohal märgib kohus, et kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid, et Maris Uudelepal oleks olnud arsti ettekirjutust kokaiini tarvitamiseks ja sellest tulenevalt sellise aine omandamiseks või valdamiseks või muul seaduslikul alusel käitlemiseks ning eelmärgitud aine käitlemine on seega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi keelatud. Samuti pole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et süüdistatav oleks temale inkrimineeritud suures 14 koguses narkootilisi aineid käidelnud eelmärgitud seaduse § 3 lg-s 1 sätestatud lubatavusklausli alusel, s.o meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil või keelatud ainete käitlemisega seotud kuritegude ennetamiseks, tõkestamiseks või avastamiseks või eelmärgitud seaduses märgitud õppeotstarbel. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et Maris Uudelepal puudus seaduslik alus narkootilise aine, s.h ka suures koguses narkootilise aine käitlemiseks ning suures koguses narkootilise aine vahendamine on ebaseaduslik

§ 184lg 1 mõttes.

Hinnates kuriteo asjaolusid ja jälitustoimingu protokolle, saab järeldada, et narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise pani Maris Uudelepp toime ühiselt koos Q ja Cga ja omavahel kooskõlastatult ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk

§ 184lg 2 p-s 1 nimetatud grupile.

Kuriteo asjaoludest lähtuvalt on kohus veendunud, et narkootilise aine kokaiini käitlemine Maris Uudelepa poolt koos Q ja Cga on toime pandud teadlikult ja tahtlikult ning süüdistataval oli kuritegude toimepanemises oma kindel roll ja ülesanne. Kohtulikul arutamisel uuritud tõenditest nähtub, et Maris Uudelepp oli korduvalt juures kui W Qle ja Cle narkootilisi aineid tõi ning viibis müügistrateegiate ja hinnakujundamise arutelude juures, võttes sellest ka aktiivselt osa ja rõhutas ka korduvalt seda, et ta saab ühe doosi kaupa müümisega väga hästi hakkama ning senine kogemus näitab, et ühe nädalavahetuse päeva jooksul suudab ta müüa vähemalt 10 grammi. Seega langetasid süüdistuses viidatud isikud ühise teootsuse ja tegutsesid ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Kogutud tõenditest saab üheselt järeldada, et kõik isikud hoidsid ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavat sündmuste kulgemist enda kontrolli all vastavalt oma rollijaotusele. Arvestades käideldud narkootilise aine koguseid saab asuda seisukohale, et iga isiku panus süüteo toimepanemises oli oluline ja juhul, kui üks isikutest n.ö ära mõelda, ei oleks narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine sellises mahus olnud võimalik. Samas arvestades seda, et kuivõrd Q ja C tegelesid narkootilise aine soetamise ja suuremates kogustes realiseerimisega ning M. Uudelepp üksikdooside realiseerimisega, siis suuremates kogustes aine käitlemine oli käibe mõttes kiirem, kuid vähem kasumlik, samas väiksemates kogustes käitlemine küll suurema tuluga, kuid aeganõudvam ja riskantsem. Seetõttu leiab kohus, et süüdistuses märgitud narkootilise aine koguse käitlemise osas oli M. Uudelepa roll ja panus tema rolli erisuse tõttu väiksem, kuivõrd tema poolt aine väiksemates kogustes edasiandmine ja müümine oli aeganõudvam. Kaitsja tõstatas küsimuse tahtluse elulises usutavuses, kuivõrd sündmustel on niivõrd pikk ajaline distants, ehk umbes 2 kuud. Kohus ei saa aga antud väitega nõustuda, sest narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuritegude puhul ei saa vastavalt kohtu senise praktika kohaselt narkootiliste ainete käitlemist 2 kuu jooksul pidada kuigi pikaks perioodiks ning antud ajaperiood ei sea Maris Uudelepa tahtlust antud kuriteo puhul kohtu hinnangul kuidagi kahtluse alla. Kriminaalasjas kogutud tõenditest saab järeldada, et W oli Q ja C elukoha tihe ja regulaarne külaline ning läbiotsimisel leitud märkmetest saab järeldada, et Wlt omandatud narkootiline aine püüti suhteliselt kiiresti erinevatele isikutele ära realiseerida, et saaks rahalisi vahendeid uue koguse omandamiseks ja vaheltkasust rahalisi vahendeid äraelamiseks ja kulutuste katteks. Seega on kohtu arvates kuritegu toime pandud eesmärgipäraselt, seades süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise eesmärgiks teadmises, et see ka saabub, s.t kuritegu on toime pandud kavatsetult. Teadmisele oma käitumisele järgnevast süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumisest viitab kohtu arvates nii süüdistatava kui ka temaga koos tegutsenud Q ja C teadmine oma käitumise keelatusest ja karistatavusest, mida näitab üheselt jälitustoimingu protokollis fikseeritu, millest nähtuvalt on asjaosalised mures nii varasemalt koos Qga kinni peetud M vangistuse kui ka järgmise nendega seotud isiku kinnipidamise pärast ning vestlustest nähtub, et vahepeal on narkootilist ainet teise kohta peidetud ja kuuldes järjekordse isiku kinnipidamisest koos Qlt saadud narkootilise ainega, leitakse, et vahepeal tuleb müük peatada ja korterist nii narkootiline aine kui ka sularaha üles ära peita, s.t püütakse oma tegevust veelgi rohkem varjata, et väheneks vahelejäämise võimalus. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 15 Seega on tõendamist leidnud, et Maris Uudelepp pani toime

§ 184

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo, s.o suures koguses narkootilise aine (kokaiin) ebaseadusliku käitlemise grupis s.o ühiselt ja kooskõlastatult koos Q ja Cga.

1. JÄLITUSTOIMINGUTEGA KONTROLL SAADUD TÕENDITE SEADUSLIKKUSE Süüdistatava Q kaitsja advokaat Tanel Mällas soovis kohtule 14.04.2021 esitatud kaitseaktis (kohtu toimik tl 52-53), et kohus tutvuks ja annaks hinnangu jälitustegevuse seaduslikkuse kohta. Süüdistatava Maris Uudelepp kaitsja advokaat Silver Reinsaar oma 14.04.2021 kohtule esitatud kaitseaktis (kohtu toimik tl 54-55) vastavasisulist taotlust ei esitanud. Kohus leiab, et kuigi vastavasisulise taotluse esitanud kaitsja kaitsealune sõlmis prokuratuuriga kokkuleppe ja tema kriminaalasi lahendati eraldi menetluses kokkuleppemenetluses, ei saa kohus seda taotlust tähelepanuta jätta. Seetõttu kontrollis kohus pärast M, Q, W ja C süüdistuses kriminaalasja eraldamist jälitustoimikut. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt on kriminaalasja lahendav kohus õigustatud ja kohustatud kontrollima, kas prokuratuuri määratud jälitustoiminguga tõendi saamisel on järgitud seaduse nõudeid, s.h jälitustoimingu lubatavuse eeldusi. Seejuures peab kohus eeluurimiskohtuniku loa olemasolust hoolimata jälitustoiminguga kogutud tõendi lubatavust hinnates poole taotlusel kontrollima, kas tõendi kogumisel järgiti seaduse nõudeid ja tuvastama kas konkreetse jälitustoimingu puhul olid jälitustoimingu tegemise materiaalsed eeldused täidetud. Seejuures lasub kohtul kohustus veenduda eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul. Kohtule esitatud jälitustoimikust nähtuvalt on avatud jälitustoimik, milles olid seotud isikuks Q ja M. Uudelepp. Sellest tulenevalt andis prokurör 14.09.2020 loa nr PL10103/2020 KrMS § 1265 sätestatud jälitustoiminguks ajavahemikul 15.09.2020 kuni 14.11.2020 Q, samuti Maris Uudelepa ja teiste isikute suhtes, kellele ei ole käesolevas kriminaalasjas süüdistust esitatud. Samaaegselt esitas prokuratuur Harju Maakohtule 14.09.2020 taotluse KrMS § 1267 sätestatud jälitustoiminguks Q, Maris Uudelepa ja teiste isikute suhtes, kellele ei ole käesolevas kriminaalasjas süüdistust esitatud. Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku A. Möldre 15.09.2020 määrusega nr KM10107/2020 anti kell 16.30 jälitustoiminguks luba ajavahemikuks 15.09.2020 kuni 14.11.2020 kaasaarvatud. Jälitustoimingutest nähtuvalt osasid taotletud jälitustegevusi ei teostatud. 29.09.2020 esitas prokuratuur Harju Maakohtule taotluse KrMS § 1267 sätestatud jälitustoiminguks Q elukohas asukohaga XXX asuvas korteris peetavate vestluste salajaseks pealtkuulamiseks ja vaatamiseks, samuti muudeks jälitustoiminguteks teiste isikute suhtes. Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku J. Vernikova 30.09.2020 määrusega nr KM10181/2020 anti kell 14.37 taotletud jälitustoiminguteks luba ajavahemikus 30.09.2020 kuni 14.11.
2. Jälitustoimikust nähtuvalt samas määruses märgitud teiste isikute suhtes jälitustoiminguid läbi ei viidud. Täiendavalt on prokuratuur andnud loa W suhtes KrMS § 1265 sätestatud jälitustoiminguteks ajavahemikul 09.10.2020 kuni 14.11.2020, kuid seda luba ei saanud realiseerida ning W osas saadi tõendid Q suhtes teostatud jälitustoimingute käigus. Kuivõrd muid kohaste lubade alusel läbi viidud jälitustoimingute tulemusena saadud tõendeid kohtulikul uurimisel ei esitatud ja ka süüdistusaktis ei ole neid tõendeid nimetatud, ei pea kohus vajalikuks ülejäänud jälitustoimingutel peatuda, kuivõrd teised jälitustoimingutele allutatud isikud ei ole eraldi menetlusse eraldatud kriminaalasjas süüdistatavateks ega ole ka käesolevas asjas süüdistatavaks. Q suhtes läbi viidud jälitustoimingud on jälitustoimikus olevate menetlusdokumentide kohaselt läbi viidud prokuratuuri poolt KrMS § 1265 lg 1 alusel antud loa alusel. Samamoodi on toimunud Q ja M. Uudelepa suhtes KrMS § 1267 alusel läbi viidud jälitustoimingud prokuratuuri taotluse läbivaatamise tulemusel antud eeluurimiskohtunike lubade alusel. KrMS § 1262 lg 2 on esitatud ammendav loetelu karistusseadustiku eriosas sätestatud kuriteokoosseisudest, milliste puhul võib teha jälitustoiminguid ning sellesse loetellu kuuluvad nii Q kui ka M. Uudelepa suhtes tõusetunud esialgne kahtlustus

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises.

Kohtule esitatud jälitustoimingute protokollidest 16 nähtuvalt ei ole jälitustoiminguid läbi viidud loast tuleneva ajavahemiku väliselt. Jälitustoimingud lõppesid enne loas märgitud tähtaega, kuivõrd osa süüdistatavatest peeti künni juba 20 päeva enne loa tähtaja lõppu ning lubasid ei ole ka pikendatud. Tõendite kogumise järgselt on Qle esitatud süüdistus

§ 184lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja M.

Uudelepale

§ 184

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises, millised kuriteokoosseisud samuti kuuluvad eelmärgitud ammendavasse loetellu (§ 183-185), milliste kuriteokooseisude esinemisel võib jälitustoiminguid teha. KrMS § 1261 lg 2 sätete kohaselt on jälitustoiming kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel lubatud, kui andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. Jälitustoiminguteks loa taotlemisel on prokuratuur ja eeluurimiskohtunik oma lubade andmisel määrustes asunud seisukohale, et isikutele süüks arvatavate kuritegude toimepanemist iseloomustab kõrge konspiratiivsuse tase. Kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditest nähtuvalt käis W Q elukohas, võttes kaasa alkoholipudeli karbi, näitamaks seda, et isik läheb külla ning viibis kohapeal lühikest aega. Seevastu korteris viibijad vestluste salajaste pealkuulamiste ajal kuhugi ei helistanud, suhtlus telefoni teel toimus vaid Wga ja läbiotsimisel leitud märkmetest saab järeldada, et suheldi vaid konkreetsete isikutega, kellele anti narkootilist ainet edasi. Seega tehti kõik enesest olenev, et nende tegevus ei oleks millegi keelatuga seostatav ning saadud narkootilist ainet ja müügist saadud sularaha ja n.ö raamatupidamist hoiustati pööningul peidikus. Seejuures sai menetleja peidiku asukoha kohta informatsiooni vaid tänu XXX korteris toimuvate vestluste pealtkuulamisele. Arvestades kriminaalasjas kogutud tõendeid, siis põhilisteks tõenditeks ongi vaid jälitustoimingute tulemusena talletatud teave ja selle tulemusena läbi viidud läbiotsimisel leitud tõendid ning leitud tõendite osas läbi viidud ekspertiisid, kuid muid isikulisi tõendeid kriminaalasjas kogutud ei ole. Seega on tegemist süüteoga, mille toimepanemise täpseid asjaolusid teavad vaid süüteo toimepanijad ise ning kriminaalmenetluses on tuvastatud vaid see osa, mida oli võimalik tuvastada jälitustoimingutega ja nende analüüsi tulemusena leitud tõenditega. Seega ei olnud tõendamiseseme asjaolusid võimalik tuvastada ega fikseerida teiste tõendikogumisviisidega. Seetõttu võib antud juhul väita, et käesolevas kriminaalasjas tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei olnud võimalik ja ka jälitustoimingutega oli nende kogumine oluliselt raskendatud. Tõendite kogumine jälitustoimingutega oli käesolevas kriminaalasjas kooskõlas ultima ratio põhimõttega, kuna narkootilise aine käitlemise kohta tõendite kogumine avalike menetlustoimingutega oli käesolevas kriminaalasjas süüdistatavate käitumise suure konspiratiivsuse tõttu võimatu. Kontrollides kohtuliku arutamise ajal kohtule esitatud jälitustoimikut ning võrrelnud nii prokuröri taotlusi kui ka eeluurimiskohtunike määrusi, samuti prokuröri lubasid muude, kuid eeluurimiskohtuniku luba mittevajavate jälitustoimingute läbiviimiseks kohtule kohtuistungil esitatud kriminaaltoimiku materjalidega, mida kohtuistungil vahetult uuriti, asub kohus seisukohale, et jälitustoimingute teostamine käesolevas kriminaalasjas oli nii vajalik kui ka vältimatu. Kui kriminaalmenetluse alustamisel oli tekkinud kahtlus ühe isiku suhtes, kes jätkas vaatamata eelnevale kinnipidamisele suures ulatuses narkootilise aine käitlemist ja teise isiku suhtes, siis täiendava informatsiooni kogumisel isikute ring suurenes ja saadi kinnitust

§ 184

lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise kohta, milliste kuritegude kohta ei oleks avalike menetlustoimingutega süüdistatava(

1. te)käitumise konspiratiivsuse tõttu mingit informatsiooni saadud. Jälitustoimingute tegemata jätmisel ei oleks neid tõendeid olnud võimalik koguda. Seejuures oli just jälitustoimingute tulemusena võimalik kindlaks teha kuriteo toimepanemisega seotud isikute konkreetne ring, kuriteo toimepanemise ajavahemik ja ulatus ning iga isiku osavõtu aste ja roll kuriteo toimepanemisel. Avalike menetlustoimingutega ei oleks olnud võimalik selliseid tõendeid koguda. Tunnistajaid kui selliseid, kes jälitustoimingute väliselt teavad täpselt tõendamiseseme asjaolu, ehk kuritegu ennast või selle tehiolusid, tuvastada ei olnud võimalik, kuivõrd süüdistatav(
2. ad)võtsid tarvitusele kõik meetmed, et enda käitumist varjata ning välistada seotust narkootiliste ainetega. Seetõttu piirdus asjaga seotud isikute ring süüdistatavatega eraldatud asjas ja süüdistatavaga käesolevas asjas. Seega oli 17 tegemist suletud isikute ringiga, kes oma tegemistesse kedagi teist ei pühendanud. Väliselt jäi W, Q, C ja M. Uudelepa käitumine tavaliste tuttavate suhtluse raamidesse ega osutanud sellele, et tegemist oleks õigusvastase käitumisega. Seejuures ei olnud enne jälitustoimingute läbiviimist üldse võimalik süüdistatavaid kuritegude toimepanemisega otseselt seostada. Samas on esimeses süüdistusaktis nimetatud tunnistaja, kes on teadlik vaid üksiku asjaolu ja ajaperioodi kohta, kuid mitte süütegude konkreetsete asjaolude kohta, kuid see tunnistaja ei tea M. Uudelepale esitatud süüdistuse asjaolusid, vaid on seotud eraldi menetlusse eraldatud M süüküsimusega, mis tähendab seda, et selle tunnistaja ütlused andnuks informatsiooni vaid ühe süüdistatava käitumise kohta, kuid mitte ülejäänud ühisesse menetlusse ühendatud kriminaalasjas kohtu alla antud nelja süüdistatava süü kohta. Ka narkootiliste ainete avastamine ja äravõtmine ning käibest kõrvaldamine sai võimalikuks vaid tänu jälitustoimingutega saadud informatsioonile peidiku asukoha kohta ning just jälitustoimingutega saadud informatsioon ja selle realiseerimine andis kogutud teabele tähenduse ja omavahelise seose. Menetluse alustamise ajal kogutud tõendid andsid informatsiooni võimalikust õigusvastasest käitumisest, kuid selle informatsiooni alusel ei oleks olnud võimalik ei kuriteo kahtlust kõrvaldada ega ka kuriteo toimepanemist tõendada. Jälitustoimingu lubade taotlustes ja nende läbiviimiseks antud lubadest nähtub üheselt põhjendatud kahtlus KrMS § 1262 lg 2 märgitud kuriteo toimepanemise kohta ning jälitustoiminguid tegemata ei oleks olnud võimalik kuriteokahtluse kontrollimiseks tõendeid koguda. Seejuures just tänu jälitustoimingutele suudeti tuvastada õigusvastaselt käitunud konkreetsed isikud ja hoiti ära suure koguse narkootilise aine käibesse sattumine. Seetõttu leiab kohus, et tõendite kogumine muude menetlustoimingutega kui jälitustoimingutega ei olnud võimalik ja alustades avalike menetlustoimingutega oleks ilmselgelt kahjustatud alustatud kriminaalmenetluse huve ja olulised tõendid oleks jäänud kogumata. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et jälitustoimingute läbiviimise eeldused olid täidetud, jälitustoimingud oli seaduslikud ja jälitustoimingutega saadud tõendid on lubatavad. 4. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt

§ 56lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on

§ 184

lg 2 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud eranditult kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Karistuse määra valikul võtab kohus isiku süü suuruse hindamisel arvesse ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogust ja sellega rünnatud õigushüve olulisust. Kehtiva kohtupraktika (3-1-1-52-13, 3-1-1-58-13) kohaselt, tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Hinnates süüdistatava süü suurust, leiab kohus, et arvestades käideldud kokaiini kogust, s.o vähemalt 1249,3 grammi, siis oli tegemist küllaltki suure kogusega, kuivõrd sama sätte järgi mõistetaks karistus ka isikule, keda süüdistatakse narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises koguses, millest piisanuks vaid paarikümnele inimesele. Samas peab kohus vajalikuks välja tuua, et kuriteo asjaoludest tulenevalt oli Maris Uudelepa roll narkootilise aine käitlemisel väiksem, kui seda n.t Q puhul, s.t Maris Uudelepp oli küll käideldava narkootilise aine koguse, selle müügist saadava tulu ja narkootiliste ainete edasiandja ja ostjatega ning neile ostjatele müüdavate koguste ja asjade korraldusega kursis, kuid ta järgis Q antud juhiseid ja tegeles väiksemate koguste müümisega. Seega on ka süüdistatava süü hinnatav keskmisest oluliselt väiksemana. Edasi hindab kohust karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav ei tunnista süüteo toimepanemist ning ei ole avaldanud ka kahetsust, mistõttu ei ole tuvastatud 18 ühtegi kergendavat asjaolu. Puutuvalt karistust raskendavasse asjaolusse, on süüdistusaktis leitud, et raskendavaks asjaoluks on tegutsemine omakasu motiivil

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemisel.

Kohus leiab, et arvestades inkrimineeritud kuriteo rahvatervisevastast iseloomu, soovi saada tulu tegevusest, mille eesmärgiks on kahjustada sadade kõrvaliste isikute elu ja tervist, süvendades sõltuvust, mis ongi tegutsemise liikumapanevaks jõuks, on tegemist omakasu motiiviga

§ 58p 1 esimese alternatiivi mõttes ja seda tuleb hinnata raskendava asjaoluna.

Puutuvalt eripreventsiooni, ehk võimalusse mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus alljärgnevat. Kohtule esitatud karistusregistri andmetest (krim. toimik tl 261) nähtuvalt on süüdistataval üks arhiveeritud väärteokaristus 2012 aastast ja kriminaalkorras on ta varasemalt karistamata. Sellest tulenevalt leiab kohus, et eripreventiivsed eesmärgid ei nõua süüdistatava karistamist ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Puutuvalt üldpreventiivsesse eesmärki, ehk õiguskorra kaitsmise huvidesse peab kohus vajalikuks märkida, et üldsusele tuleb anda selge signaal sellest, et rahvatervisevastase kuriteo toimepanemine, mille eesmärgiks on kõrvalistes isikutes sõltuvuse tekitamine ja nende tervise teadlik kahjustamine on karistatav ja see karistus ei saa olla kerge, mida näitab ka ettenähtud sanktsiooni alammäära suurus. Seega arvestades süüdistatava süü suurust, samuti raskendavat asjaolu, kehtiva karistuse puudumist ja teo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik mõista karistus ettenähtud sanktsiooni miinimummäära lähedases määras. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Arvestades seda, et süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata isikuks, samuti ei ole tal ka kehtivaid väärteokaristusi, leiab kohus, et mõistetava karistuse ärakandmine ei ole põhjendatud, kuivõrd esmakordsel süüdimõistmisel vangistuse täies ulatuses või ka osaline ärakandmine võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Sellest väljavaatest ilmajäämine vangistuse ajaks võib pärast karistuse ärakandmist oluliselt raskendada isiku toimetulekut ning tema taasühiskonnastumist. Samuti arvestades süüdistatava poolset väiksemat panust narkootilise aine käitlemisel, siis leiab kohus, et vangistuse reaalne ärakandmine ei ole antud juhul otstarbekas. Samas leiab kohus, et kuivõrd on tegemist narkokuriteoga, mis on elustiili kuriteoks ja kus rünnatavaks õigushüveks on rahva tervis ning tuvastatud on ka omakasumotiiv, peab kohus vajalikuks allutada süüdistatav käitumiskontrollile. Kuivõrd kohtule esitatud tõenditest ilmneb üheselt, et süüdistatav tarvitas ka ise käideldud narkootilist ainet, viitab see kohtu arvates süüdistataval esinevale sõltuvusprobleemile. Seetõttu peab kohus vajalikuks panna süüdistatavale

§ 75

lg 2 p 2 1 sätestatud kohustus mitte omada ega tarvitada käitumiskontrolli ajal narkootilisi või psühhotroopseid aineid, v.a arsti ettekirjutusel. Kohus loodab, et kohtu määratav katseaeg ja käitumiskontroll ühes kaasneva kohustusega hoiavad süüdistatava edaspidi õiguskuulekana.

1. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistata menetluskuludeks esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsustega kaasnev sundraha ning ekspertiiside osalised kulud. 19 Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Ekspertiiside kulu osas märgib kohus, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. detsembri 2012.a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Hääleekspertiis nr 20E-IF0004 ja narkootilise aine ekspertiis nr 20E-AN1447 olid kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna nende tulemusena koguti süüdistatavate Maris Uudelepp, Q, W ja C süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati isikute käitumises kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiistulemused toetavad süüdistatavate süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud ekspertiisikulud jätta süüdistatavate kanda. Maris Uudelepalt tuleb välja mõista mõlema ekspertiisiakti maksumusest 1/4, kuivõrd ülejäänud osas on kulu Qlt, Wlt ja Clt välja mõistetud 04.10.2021 kohtuotsusega nr 1-21-5809, milline otsus on käesolevaks ajaks jõustunud. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja süüdistataval püsiva sissetuleku puudumist, esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistatavatel tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).
3. ASITÕENDID Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus ära võetud erinevaid esemeid ning neid on ka vaadeldud. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalasjas erinevaid asitõendeid, milledest osa asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas ja osa EKEI keemiaosakonnas.

§ 191

kohaselt konfiskeerib kohus käesolevas jaos sätestatud süüteo (

1. peatükk,
2. jagu,

§ 183

kuni § 190) toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. Sätte sõnastusest saab seega järeldada, et konfiskeerimine on kohustuslik. Samuti sätestab

§ 83

lg 4, et vahend, aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Kuivõrd süüdistatavatel narkootilise aine käitlemiseks, s.h omandamiseks, valdamiseks ja edasiandmiseks seadusest tulenev luba puudus, on ka selle sätte puhul tegemist kohustusliku normiga. Eeltoodust lähtuvalt konfiskeerib kohus aine ekspertiisist, akt nr 20E-AN1447, järele jäänud narkootilised ained, mis on jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda ning jätab need NPALS § 7 lg 3 ja KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse (akt 21ATH06282) on 20.01.2021 üle antud 1-s pakendis hoiustatud esemed: kilepakend (Q-1); paberleht käsikirjaliste märkmetega (Q-4); 1 must prügikott, milles kollane kilekott, milles hulgaliselt läbipaistvaid kasutamata minigripp 20 kilekotte (Q-6); 1 mustade ja 1 roheliste kaantega märkmik koos märkmepaberitega ja 4 lehega, 2 digitaalkaalu (üks musta värvi karbi sees, teine musta värvi nahkkotis), kaks soonkinnisega kilekotti, milledes hulgaliselt kasutamata kilekotte ja rullikeeratud ja oranži kummiga seotud kasutamata soonsulguriga kotid (Q-7); oranž pappkarp kirjega „Clenmorangie“ (Q-8); oranž pappkarp kirjega „Verve Clicquote“ (Q-9); must kilekott, milles läbipaistev plastikkarp kaanega, roheliste kinnistustega, milles on 1 läbipaistev soonkinnitusega kilekott valge pulbrilise ainega, mis pakendatud teise soonkinnitusega kilekotti, 2 valget ümbrikut, milledes kokku 9 soonsulguriga kilekotti, 1 suletud ümbrik, milles 5 soonsulguriga kilekotti, valge salvrätik, milles üks soonkinnisega kilekott ja pruun kilekott, milles katkine vaakumpakend kolme soonkinnisega kilekotiga, lahtilõigatud kilest ja teibist koosnev pakend, kaks läbipaistvat sangadega kilekotti, milles vaakumpakend ühe soonkinnisega kilekotiga (Q-10); must kilekott, milles kaanega läbipaistev plastikkarp, milles omakorda 23 erineva suurusega kirjaklambrit, neli värvilist kummi, 5 musta värvi kummi, ruuduline lehetükk, valge paberileht, oranž märkmepaber, mullikile, milles A4 formaadis inglise keelne kokaiini testi juhend, kolm klaasist ampulli, kolm plastikust ampulli ja sinine soonkinnisega kott, milles kolm plastikust pulka (Q11). Kuivõrd esemete kasutamisotstarbest saab üheselt järeldada, et neid esemeid kas kasutati või kavatseti kasutada narkootilise aine käitlemiseks, s.h testimiseks, pakendamiseks, hoiustamiseks, kaalumiseks ja arvestuse pidamiseks, siis on asitõendite hoidlas hoiustatud esemete puhul tegemist tahtliku süüteo toimepanemiseks kasutatud või kasutada kavatsetud vahenditega, millised tuleb konfiskeerida

§ 83

lg 1 alusel kui tahtliku süüteo toimepanemiseks kasutatud vahendid või kui vahendid, mida kavatseti kasutada süüteo toimepanemiseks ning hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad. Kriminaalasjas on tõenditeks 3 DVD-R plaati ja 1 DVD plaat, mis on 17.11.2020 jälitustoimingu protokolli lisad ja asuvad ümbrikus (krim. toimik tl 36). Eelnimetatud teabekandjatel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave. Seetõttu tuleb andmekandjad kriminaalasjas tõendamiseset puudutava teabega juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse. Marika Meikar rahvakohtunik Märt Toming eesistuja /allkirjastatud digitaalselt/ 21 Kairi Tammiste rahvakohtunik