Seega hageja on seisukohal, et võlgniku suhtes nõude loovutamine on toimunud
Vastavalt laenulepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu maksegraafiku alusel. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja krediidisumma katteks 39,97 eurot. Kostja viimane tagasimakse oli 11.09.2021 summas 43,70 eurot. Pärast nõude loovutamist OK Incure OÜ’le ei teinud kostja ühtegi tagasimakset põhivõlgnevuse katteks. Lähtudes eeltoodust on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 963,85 eurot (1 003,82 – 39,97). Laenulepingus pooled leppisid kokku intressimääraks 47% aastas. Kostja oli kohustatud tasuma intressi teatud suuruses, mis tuleneb lepingu maksegraafikust. Hagejal on vastavalt laenulepingu tingimustele õigus nõuda tasumata intressi, seega palub hageja kostjalt välja mõista intressi perioodil 26.10.2021 kuni 09.01.2022 (laenulepingu ülesütlemiseni) summas 129,93 eurot: Maksetähtaeg graafiku alusel 26.10.2021 25.11.2021 25.12.2021 26.12.2021 kuni 09.01.2022 Intressi summa 37,78 eurot 37,56 eurot 37,30 eurot 37,06/30x14= 17,29 eurot KOKKU: 129,93 eurot Vastavalt laenulepingu üldtingimustele krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel maksab klient viivitusintressi, mis on antud lepingus moodustab 0,12% tagastamata krediidisummalt. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 10.01.2022 kuni 09.05.2022 (hagiavalduse esitamiseni). Kostja võlgneb hagejale viivise summas 138,79 eurot: Arvestuse algus 10.01.2022 Arvestuse lõpp 09.05.2022 Hilinenud päevi Viivise määr päevas Võla jääk 120 0,12% 963,85 Viivis 138,79 Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt
Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile (xxxx). Esimese nõudekirja saatis hageja kostjale 12.01.
) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).
Hageja on esitanud kohtule B OÜ poolt kostjale 28.04.2022 edastatud teatise nõude loovutamise kohta, milles teatab, et on loovutatud laenulepingust nr. xxxx tuleneva nõude OK Incure OÜ-le.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad B OÜ ja kostja M. I. vahel 21.12.2020 sõlmitud laenulepingust nr xxxx ja sellele järgnevalt laenu refinantseerimiseks 29.01.2021 sõlmitud laenulepingust nr xxxx, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata põhivõlgnevus summas 963,85 eurot.
Refinantseerimitud laenulepingu kohaselt on pooled kokku leppinud intressimääras 47% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata maksegraafiku järgsed intressid perioodil 26.10.2021 – 09.01.2022 summas 129,93 eurot. Kohus leiab, et hageja intressinõue kuulub rahuldamisele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse 4 sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista kokkulepitud viivis määraga 0,12% päevas põhinõudelt 963,85 eurolt alates 10.01.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 09.05.2022 summas 138,79 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja esitatud viivise arvestusega ning hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu väljamõistmist summas 40 eurot viitega
Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt, s.o. summas 25 eurot.
lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Meeldetuletuskirjade saatmine on
Hageja nimetab hagis, et kostjale on saadetud peale lepingu lõppemist meeldetuletuskirjad 12.01.2022, 25.01.2022, 09.03.2022.
lg 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. Seega võimaldab säte küsida tasu üksnes kolme meeldetuletuskirja eest, võlausaldajal on võimalik saata võlgnikule lisaks tasuta meeldetuletuskirju. Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb tõendada. Käesoleval juhul on 12.01.2022 meeldetuletuskiri saadetud varem kui 7 päeva möödumisel lepingu lõppemisest, seega ei saa selle meeldetuletuskirja eest tasu küsida. Tasu saab küsida 25.01.2022 kirja eest 20 eurot ja 09.03.2022 kirja eest 5 eurot. Muude kulude kandmist ei ole hageja tõendanud. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 1272,57 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 15 eurot ehk veidi üle 1%. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 280 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja 5 poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.