Obsah (11)

§ 113§ 164§ 170§ 1132§ 8§ 76§ 82§ 396§ 94§ 100§ 101

TAGASELJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse aeg ja koht 20.09.2022, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-110930 Tsiviilasi OK Incure OÜ hagi M. I

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
2. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. 1 Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik 30.03.2022 esitas hageja OK Incure OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses, 09.05.2022 Viru Maakohtule hagiavalduse M. I. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja M. I. sõlmis 21.12.2020 laenuandjaga B OÜ laenulepingu nr xxxx, millega sai kostja laenu summas 598 eurot. Seejärel otsustas kostja refinantseerida eelpool mainitud lepingut sõlmides 29.01.2021 lisalaenulepingu nr xxxx, millega kostja refinantseeris lepingut nr xxxx. Laenulepingus nr xxxx toodud laenusumma on 1003,82 eurot, mis koosneb eelmise lepingu tasumata põhiosast ja täiendava väljamaksest summas 349 eurot. Asja selguse mõttes lähtub hageja nõude põhjendamiseks viimase lepingu sõlmimisest (refinantseerimisest). Lisalaen on Xxxx laenutoode, mida saab vajaduse tekkimisel personaalse krediidilimiidi ulatuses omale taotleda juba kehtiva laenulepingule lisaks. Lisalaenu olulisemaks märksõnaks on “personaalne krediidilimiit”, ehk olemasolev laenujääk ja lisalaenu summa saavad jääda personaalse laenulimiidi piiridesse. See tähendab, et lisalaenu taotlemisel arvestatakse juba kehtiva laenu põhiosa ja kasutatud aja eest intressid uude laenulepingusse. Kostja poolt lepingus märgitud e-mailile saadeti laenutaotluse aktsepteerimisel laenulepingu personaalsed tingimused, üldtingimused, teabeleht ja maksegraafik. Tegemist oli kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sidevahendite, so interneti, vahendusel sõlmitud laenulepinguga. Kõik käesolevad tarbijakrediidilepingud on sõlmitud sidevahendi abil, mistõttu on kõik lepingu dokumendid, sh. poolte andmed jms., edastatud poolte vahel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kostja sai taotletud raha kätte, kui tagastamiskohustust täitnud ei ole, mistõttu saatis laenuandja 02.11.2021 võlgnevusteate. Eeltoodud teates andis krediidiandja täiendava tähtaja olemasoleva võlgnevuse summas 48,75 eurot tasumiseks. Pärast hoiatuse saatmist kostja võlgnevust tähtaegselt ega ka hiljem ei likvideerinud, mistõttu saatis krediidiandja 26.12.2021 teatise lepingu ülesütlemiseks, kus hoiatas kostjat, et juhul, kui kostja ei likvideeri teatises toodud võlgnevus 2 hiljemalt 09.01.2022, siis ütleb 10.01.2022 laenuandja lepingu üles, mis antud olukorras tuligi ette. Laenuandja teavitas kostjat laenulepingu loovutamisest OK Incure OÜ’le

§ 164alusel.

Seega hageja on seisukohal, et võlgniku suhtes nõude loovutamine on toimunud

§ 170mõttes.

Vastavalt laenulepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu maksegraafiku alusel. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja krediidisumma katteks 39,97 eurot. Kostja viimane tagasimakse oli 11.09.2021 summas 43,70 eurot. Pärast nõude loovutamist OK Incure OÜ’le ei teinud kostja ühtegi tagasimakset põhivõlgnevuse katteks. Lähtudes eeltoodust on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 963,85 eurot (1 003,82 – 39,97). Laenulepingus pooled leppisid kokku intressimääraks 47% aastas. Kostja oli kohustatud tasuma intressi teatud suuruses, mis tuleneb lepingu maksegraafikust. Hagejal on vastavalt laenulepingu tingimustele õigus nõuda tasumata intressi, seega palub hageja kostjalt välja mõista intressi perioodil 26.10.2021 kuni 09.01.2022 (laenulepingu ülesütlemiseni) summas 129,93 eurot: Maksetähtaeg graafiku alusel 26.10.2021 25.11.2021 25.12.2021 26.12.2021 kuni 09.01.2022 Intressi summa 37,78 eurot 37,56 eurot 37,30 eurot 37,06/30x14= 17,29 eurot KOKKU: 129,93 eurot Vastavalt laenulepingu üldtingimustele krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel maksab klient viivitusintressi, mis on antud lepingus moodustab 0,12% tagastamata krediidisummalt. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 10.01.2022 kuni 09.05.2022 (hagiavalduse esitamiseni). Kostja võlgneb hagejale viivise summas 138,79 eurot: Arvestuse algus 10.01.2022 Arvestuse lõpp 09.05.2022 Hilinenud päevi Viivise määr päevas Võla jääk 120 0,12% 963,85 Viivis 138,79 Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt

§ 1132lg 2 p 2 alusel võla sissenõudmiskulu summas 40 eurot.

Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile (xxxx). Esimese nõudekirja saatis hageja kostjale 12.01.

1. Seejärel saatis 25.01.2022 hageja kostjale pretensiooni, et kostjal on tasumata võlakohustus. Samuti saatis hageja kostjale teate andmete avaldamise kohta maksehäireregistris. Kuna kostja eelpool mainitud kirjadele ei reageerinud saatis hageja 09.03.2022 hagihoiatuse teavitades kostjat kohtumenetlusega kaasnevatest tagajärgedest. Samuti helistas hageja kostja mobiiltelefonile (xxxx), kuid see ei andnud soovitud tulemust. Kõik kontaktandmed olid märgitud kostja poolt laenulepingu sõlmimisel. Kostja ei teavitanud oma kontaktandmete muutmisest. Kostjale on edastatud korduvalt tasulisi kirju nõudekirjade, hagihoiatuste ja meeldetuletuste näol nii e-posti kui tavapostiga. Sissenõudmiskulude nõue ei kahjusta hageja hinnangul kostjat ebamõistlikult, kuna võlausaldajal on teatud piirangud sissenõudmiskulude osas, mis on seadusega reguleeritud. Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda ja välja mõista ka viivis menetluskuludelt. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 317 lg 1, lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 05.08.
2. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. 3 Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 05.08.2022 ja loeti kättetoimetatuks 21.08.2022, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 05.09.
3. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Vastavalt võlaõigusseaduse (

) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

§ 164lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

Hageja on esitanud kohtule B OÜ poolt kostjale 28.04.2022 edastatud teatise nõude loovutamise kohta, milles teatab, et on loovutatud laenulepingust nr. xxxx tuleneva nõude OK Incure OÜ-le.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 396

lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad B OÜ ja kostja M. I. vahel 21.12.2020 sõlmitud laenulepingust nr xxxx ja sellele järgnevalt laenu refinantseerimiseks 29.01.2021 sõlmitud laenulepingust nr xxxx, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata põhivõlgnevus summas 963,85 eurot.

§ 94kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi.

Refinantseerimitud laenulepingu kohaselt on pooled kokku leppinud intressimääras 47% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata maksegraafiku järgsed intressid perioodil 26.10.2021 – 09.01.2022 summas 129,93 eurot. Kohus leiab, et hageja intressinõue kuulub rahuldamisele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse 4 sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista kokkulepitud viivis määraga 0,12% päevas põhinõudelt 963,85 eurolt alates 10.01.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 09.05.2022 summas 138,79 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja esitatud viivise arvestusega ning hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu väljamõistmist summas 40 eurot viitega

§ 1132lg 2 p 2.

Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt, s.o. summas 25 eurot.

§ 1132

lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Meeldetuletuskirjade saatmine on

§ 113² lg 2 alusel nõude esitamisel eelduseks.

Hageja nimetab hagis, et kostjale on saadetud peale lepingu lõppemist meeldetuletuskirjad 12.01.2022, 25.01.2022, 09.03.2022.

§ 1132

lg 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. Seega võimaldab säte küsida tasu üksnes kolme meeldetuletuskirja eest, võlausaldajal on võimalik saata võlgnikule lisaks tasuta meeldetuletuskirju. Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb tõendada. Käesoleval juhul on 12.01.2022 meeldetuletuskiri saadetud varem kui 7 päeva möödumisel lepingu lõppemisest, seega ei saa selle meeldetuletuskirja eest tasu küsida. Tasu saab küsida 25.01.2022 kirja eest 20 eurot ja 09.03.2022 kirja eest 5 eurot. Muude kulude kandmist ei ole hageja tõendanud. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 1272,57 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 15 eurot ehk veidi üle 1%. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 280 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja 5 poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik 6