1-16-4087/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-4087 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. märtsi 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu R.M (isikukood XXX), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
5. märtsi 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. R.M kannab 1 aasta 8 kuu ja 25 päeva pikkust vangistust Harju Maakohtu
7. mai
8. a otsuse järgi. Ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 ja KarS § 209 lg 2 p-de 1,4 järgi. Karistusaeg algas
9. veebruaril 2016 ja lõpeb
10. novembril
12. Tartu Maakohtu
13. märtsi
14. a määrusega jäeti R.M tingimisi enne tähtaega talle mõistetud karistuse kandmiselt vabastamata. Kohus arvestas, et R.M on varem korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras. Ta on toime pannud korduvalt varavastaseid, ent ka narkootikumidega seotud süütegusid. Praegu kannab ta karistust katseajal toime pandud kuritegude eest. Varasemalt on talle mõistetud eriliigilisi karistusi, sh vangistust. R.M ei ole nendest järeldusi teinud. R.M on uimastisõltlane, kes läbib sotsiaalprogrammi 12 sammu. Kohus pidas positiivseks, et R.M on motiveeritud sõltuvuskäitumisega tegelema ja on väljendanud soovi minna sõltuvusravile. Samas arvestas kohus, et tegemist on pikaajalise sõltlasega, kellel on välja kujunenud tugev harjumus ja sõltuvus. Ka varem on R.M üritanud loobuda narkootikumide tarvitamisest, ent sellele vaatamata jätkanud ainete tarvitamist. Käesoleval juhul puudus kohtul veendumus, et R.M oleks tema varasemat elukäiku arvestades suuteline oma senist eluviisi muutma ja seda vaatamata asjaolule, et R.M on lähedaste toetus ja elukoht. Kuriteoriski maandamiseks on oluline, et R.M läbiks täies mahus talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening, töövihiku Viha ja Kriitika täitmise ja analüüsi ning Tagasilanguse ennetamise töövihiku täitmise ja analüüsi. Kohus arvestas, et R.M on 1 distsiplinaarkaristus vanglaametnikuga ebaviisaka suhtlemise eest. Kohus pidas positiivseks, et R.M on vabanedes kindel elukoht ja lähedaste toetus, samas aga suurendab uue kuriteo toimepanemise riske tagasiminek samasse elukeskkonda. R.M-i tutvusringkond koosneb kriminaalse taustaga isikutest ja narkomaanidest. Kohus osundas sellelegi, et R.M on tasumata rahalisi nõudeid 3259 euro eest ja tema ülalpidamist vajab alaealine laps ja hooldusravil viibiv isa. Kohus luges positiivseks, et vabanemise korral on R.M kindel töökoht. Kokkuvõtlikult luges kohus R.M-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise põhjendamatuks, kuivõrd see ei oleks õiguskorra kaitsmise huvidega kooskõlas. R.M-i ei võimalda tingimisi ennetähtaegselt vabastada tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, osaliselt tema käitumine karistuse kandmise ajal ega süüdlase isik.
15. R.M taotleb Tartu Maakohtu
16. märtsi
17. a määruse tühistamist ja enda vabastamist karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. R.M märgib, et on täitnud kõik individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused. Ta leiab, et on võimeline mitte tagasi pöörduma vana eluviisi juurde ning soovib liituda AN tugigrupiga. Ta ei ole tarvitanud narkootikume alates 14-eluaastast, nagu märgib kohus, sest sellisel juhul ei oleks elus. Temalt küsiti, millal ta proovis esmakordselt narkootikume. See juhtus 14 aastat tagasi. R.M saab aru kohtu kahtlustest, aga ta kinnitab, et kriminaalhooldus oleks suureks stiimuliks endise eluviisi juurde mittepöördumiseks. Siis oleks R.M kohtu järelevalve all ning kohustuste rikkumise korral pööratakse karistus täitmisele. R.M palub arvestada, et on teinud kõik, mis tema võimuses, et asuda paranemise teele: ta lõpetas metadooniravi ja on läbinud programmid. R.M on isa, kes vajaks tema hoolt ja väike laps. Kontaktisik aga valmistab ette pabereid R.M-i üleviimiseks avavanglasse. R.M on ka lähedaste toetus, elu- ja töökoht. Ta töötab ka vangistuses, tasub võlgnevusi ja üritab saada täieõiguslikuks ühiskonnaliikmeks. Läbitud programmid on R.M-ile andnud tuge ja teadmisi uues suunas liikumiseks narkootikumideta ja vargusteta. R.M soovib endise elu selja taha jätta ja alustada uut normaalset elu. Seda enam, et R.M-i vanus on juba selline, et aastaid, mil elada normaalset elu, ei ole jäänud palju. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
18. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord R.M-i ennetähtaegse vabastamise poolt ja vastuargumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata.
19. Kohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad R.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea. Maakohus on analüüsinud nii riskifaktoreid (korduv karistatus, kehtiv distsiplinaarkaristus, isiku hoiakud) kui ka positiivseid asjaolusid (osalemine sotsiaalprogrammis, elu- ja töökoha olemasolu ning perekonna toetus). Positiivsed asjaolud on määruskaebuse esitaja poolt ka maakohus esile toodud (protokoll, tlk 27-28). Maakohus on asjaolusid kogumis hinnates sedastanud, et vabastamise välistab kinnipeetava varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ning vajadus kaitsja õiguskorda. Ehkki R.M väidab, et vanusega on tulnud ka teadmine mitte enam uusi kuritegusid toime panna, on vangla hinnanud uute kuritegude toimepanemise riski 2 aasta jooksul R.M-i puhul märkimisväärselt suureks (66%). Olulist riski uute kuritegude toimepanemise seisukohalt kujutab R.M-i sõltuvus narkootilistest ainetest. Ehkki R.M on andnud lubadusi probleemiga vabanedes edasi tegeleda, tuleb praegusel juhul nõustuda maakohtuga selles, et selline muutus eeldab suurt motivatsiooni. Kuna R.M on pikaajaline narkootikumide tarvitaja, kes on varemgi proovinud sõltuvusest vabaneda, ei ole tõsikindlat veendumust, et R.M-i plaanid narkootikumidega lõpparvet teha sel korral õnnestuksid. 2 2
20. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et kuna süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on kohtu kaalutlusotsus ning II astme kohus oleks samadel asjaoludel teinud samasuguse otsustuse nagu maakohus, siis R.M-i määruskaebuse väited ei anna alust I astme lahendi tühistamiseks. See tuleb juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus