1-17-6606 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.07.2017. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-17-6606 (kohtueelses menetluses 17231601

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU PÕHJENDUSED 10.07.2017. a toimus käesolevas kriminaalasjas kohtuistung. Kuivõrd kohus lahendab N.I kriminaalasja lühimenetluses (kiirmenetluse korras), võib kohus kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi: KrMS) § 233 lg 1 kohaselt tugineda vaid kriminaaltoimiku materjalidele. Kuriteokoosseis N.I ’le on esitatud süüdistus KarS §

§ 25lg 2 järgi ehk süstemaatilise varguse katses.

Seetõttu analüüsib kohus N.I poolt toimepandud tegu edasi süstemaatilise varguse katse koosseisu skeemi järgi. N.I andis kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi (tl 40), mille kohaselt tunnistas ta end talle esitatud kahtlustuses täielikult süüdi. N.I selgitas, et 08.07.2017. a 2

§ 25

lg 2 järgi (tl 27-32), samuti on tal rohkearvuliselt (kokku üksteist) kehtivaid kriminaalkaristusi, mis kõik on mõistetud kas süstemaatiliselt toimepandud varguste või varguse katsete eest (tl 22-23 pöördel). Seega on N.I teadlik süstemaatilise varguse koosseisust ning teab, milline tegevus nimetatud koosseisule vastab. Tunnistaja Xxxx ütluste ja asitõendi vaatlusprotokolliga on tõendamist leidnud, et süüdistatav asus oma teoplaani ka realiseerima. Tunnistaja Xxxx ütlustest (tl 1 pöördel) nähtub, et ta töötas 08.07.2017. a turvatöötajana Tallinnas Xxxx asuvas Xxxxis. Kell 8:53 nägi ta kaamerast, kuidas meesterahvas, kellel olid heledad juuksed, jalas heledad püksid, seljas tumesinine jope ja punane seljakott, võttis 4 pakki Gillette Fusion Proglide varuterasid, mille üks pakk maksab 21,90 eurot (tl 3). Kell 8:54 nägi ta, kuidas antud meesterahvas peitis varuterad oma seljakotti ja kell 8:55 väljus turvaväravatest kauba eest maksmata. Kell 8:55 pidas ta meesterahva kinni ja toimetas turvaruumi. Asitõendi vaatlusprotokollist (tl 9-14), milles on välja toodud Xxxxi turvakaamerate videosalvestisel toimuva kirjeldus ja kaadrite kuvatõmmised, nähtub, et kell 8:51:59 ilmub kaamera vaatevälja helepruunide juustega, kõhna kehaehitusega ja lühemat kasvu meesterahvas, kellel on jalas pruuni värvi kingad, beeži värvi püksid ning seljas sinine jope ja punast värvi kollaste vahedetailidega seljakott. Isikul on käes ostukorv. Kell 8:52:59 on näha, kuidas meesterahvas liigub hügieenitarvete riiuli juurde ning võtab sealt kokku 4 pakki žiletiterasid ja asetab need ostukorvi (foto nr 5 - tl 11). Seejärel liigub mees hügieenitarvete riiuli taha ning ilmub teise kaamera vaatevälja, kust on näha, et ta liigub raamaturiiuli taha. Antud hetkel on ka näha isiku käes olevas ostukorvis asuvad tooted (foto nr 6 – tl 11). Raamaturiiuli taha kaamerapilt ei ulatu, kuid isiku pead on riiuli tagant näha ning on näha, et 3

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises (tl 22, 27-32).

Kuriteo, milles teda 07.04.

1. a otsusega süüdi tunnistati, pani ta toime 06.04.
2. a (tl 22, 28). Kuivõrd N.I ’t karistati antud teo eest kahe kuu pikkuse reaalse vangistusega alates 06.04.
3. a kinnipidamisest, siis vabanes ta karistuse kandmiselt 06.06.
4. a (tl 27). Nähtuvalt karistusregistri väljavõttest ja 07.04.
5. a kohtuotsusest oli N.I’t karistatud KarS §

§ 25lg 2 järgi ka üsna vahetult enne eelmise kohtuotsuse tegemist (tl 22, 30). Nimelt karistas Harju Maakohus N.I ’t Kar

S § 199 lg 2 p 9 – KarS § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 01.08.

1. a-l ka 02.08.
2. a kohtuotsusega, millega talle mõisteti karistuseks kuue kuu pikkune reaalne vangistus. Seega on N.I vähem kui aasta jooksul pannud toime 4 vargust, seejuures on ta sellest ajast 8 kuud viibinud karistuse kandmisel, mille ajal tal oli lihtsat takistatud uute varguste toimepanemine. Kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste kohaselt varastas N.I selleks, et varastatu maha müüa ja raha teenida (tl 40). Samuti on N.I sissetulek sisuliselt olematu (
3. aastal kokku vaid 84 eurot – tl 36, 37) ning töökohta tal ei ole (tl 16, 19, 35, 39, 42). Kõik eelmärgitu kinnitab veelgi kohtu seisukohta, et N.I puhul on varastamine kujunenud talle elustiiliks ja elatumisallikaks. Eeltoodud põhjustel on N.I täitnud KarS §

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk süstemaatiliselt toimepandud varguse katse koosseisu. Õigusvastasus ja süü N.I teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. N.I oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja toimikust ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning N.I on sündinud 1968. aastal (tl 18, 22, 33). Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on N.I tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et N.I on pannud toime talle etteheidetava kuriteo KarS §

§ 25lg 2 mõttes ehk süstemaatilise varguse katse. Karistus 4

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus leiab, et käesoleval juhul on N.I suhtes välistatud rahalise karistuse kui leebema karistusliigi kohaldamine. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et N.I’l ei ole töökohta (tl 16, 19, 35, 39, 42).

1. aastal teenis ta tulu kokku vaid 84 eurot (tl 36, 37). Kahtlustatavana ülekuulamisel andis N.I ütlusi, et ta varastas selleks, et varastatu maha müüa ja raha teenida (tl 40). Lisaks nähtub N.I karistusregistrist, et tal on kokku 18 kehtivat väärteokaristust, millede eest on talle määratud rahatrahvid vahemikus 16-100 eurot, kuid mis kõik on eranditult tasumata (tl 24-26). Seega on leebema karistusliigi kohaldamine N.I puhul välistatud ainuüksi põhjusel, et isik ei ole võimeline sellist karistusliiki kandma. Samuti on leebema karistusliigi kohaldamine N.I puhul välistatud tulenevalt eripreventiivsetest kaalutlustest. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on N.I ’l 11 kehtivat kriminaalkaristust, mis kõik on talle mõistetud kas süstemaatiliselt toimepandud varguste või varguse katsete toimepanemiste eest (tl 22-23 pöördel). Sealjuures on vähemalt viimased kaheksa karistust olnud reaalsed vanglakaristused (tl 22-23). Eeltoodud põhjustel on N.I puhul karistusliigina võimalik kohaldada vaid vangistust. N.I süü suurust mõjutab esmalt esemete väärtus, mida ta püüdis varastada. Varguse episoodis, milles esitati N.I’le süüdistus, püüdis ta varastada Gillette Fusion Proglide žiletiterasid koguväärtuses 87,60 eurot (tl 1 pöördel-3). Kuivõrd vargus jäi katsestaadiumi ning N.I ei olnud žiletiterasid ka kahjustanud, siis tagastati 1 need kauplusele ning tsiviilhagi N.I vastu ei ole esitatud. KarS § 12 p1 kohaselt on oluline kahju selline, mis ületab 4000 eurot. KarS § 218 lg 4 ja § 44 lg 2 kohaselt on väheväärtuslik asi, mille väärtus ei ületa 200 eurot. Seega oli N.I tegevus suunatud väheväärtusliku asja vastu. Tegemist on asjaoluga, mis viitab väiksele süü suurusele. Et N.I pani varguse katse süstemaatiliselt toime kavatsetusega, mis on tahtluse liikidest raskeim vorm, on tegemist süüd suurendava asjaoluga. Kohus loeb N.I puhul süüd suurendavaks ka asjaolu, et ta jätkas seadusevastast käitumist üsna vahetult peale eelmise karistuse ärakandmiselt vabanemist. Nimelt vabanes N.I vangistusest 06.06.
2. a (tl 22, 27), kuid käesolevas otsuses on tuvastatud, et uue varguse episoodi pani ta toime juba 08.07.
3. a, seega umbes kuu aega peale vanglas vabanemist. Karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes ja karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes N.I puhul ei esine. Arvestades eeltoodud süüd mõjutavaid asjaolusid ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et N.I süü on keskmisest väiksem, mistõttu võiks temale mõistetav karistus jääda sanktsiooni keskmisest määrast alla poole, kuid mitte olla alammääras. Kohus võtab karistuse määra mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmise ehk 1/2 KarS § 199 lg-s 2 sätestatud vangistuse sanktsiooni määrast, milleks on 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eelnevalt on kohus juba refereerinud, et N.I’l on kokku 11 kehtivat kriminaalkaristust ja need on kõik seoses süstemaatiliselt toimepandud varguste või varguse katsetega (tl 22-23 pöördel). Sealjuures vähemalt viimasel kaheksal korral on N.I’t karistatud reaalse vanglakaristusega. Lisaks on N.I ’l ka 5 kehtivat väärteokaristust väheväärtusliku asja vastu toime pandud väärtegude eest (tl 24-25 pöördel). Olukorras, kus isik hoolimata varasematest karistustest (sh peale reaalse vanglakaristuse ärakandmist) jätkab uute samalaadsete kuritegude toimepanemist, saab tema eripreventiivne mõjutamine olla võimalik vaid siis, kui iga järgmise seadusest üleastumise korral karistatakse teda karmimalt võrreldes eelnevate karistustega. Arvestades, et N.I’t on viimasel korral karistatud Harju 5

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka lugeda eelvangistuses viibitud aeg. N.I on kahtlustatavana kinni peetud alates 08.07.

1. a kella 09:34-st (tl 16 pöördel). Kuivõrd kohus mõistab N.I’le karistuseks reaalse vangistuse ning isik on ka otsuse tegemise ajal kinni peetud, siis karistuse kandmise algust tuleb lugeda alates tema kinnipidamisest, s.t alates 08.07.
2. a. Tõkend N.I vabanes vanglast KarS §

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse ärakandmiselt 06.06.

1. a (tl 22, 27). Umbes kuu aega peale vabanemist, täpsemalt 08.07.
2. a pani N.I toime uue kuriteo. Karistusregistri kohaselt on N.I’l 11 kehtivat kriminaalkaristust, mis kõik on süstemaatiliselt toimepandud varguste või varguse katsete toimepanemise eest temale mõistetud. Lisaks on N.I’l ka 5 kehtivat väärteokaristust KarS § 218 lg 1 ehk väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu toime pandud väärtegude eest. Ühtlasi avaldas N.I kohtuistungil, et tema terviseseisund on halb ja vanglast vabanedes sai ta materiaalset toetust vaid 12 eurot ning muid toimetuleku võimalusi ta enda jaoks ei näe. Samuti ei saa ta vanglas tööd teha, sest on invaliid ning vanglast väljas olles keegi teda tööle ei võta (tl 53). Eeltoodut arvestades leiab kohus, et on oht, et kui isikut mitte võtta kohtusaalist vahi alla ja suunata koheselt mõistetud karistuse kandmisele, võib isik hakata kõrvale hoiduma kriminaalkaristuse kandmisele asumisest ehk mitte vabatahtlikult asuda karistust kandma. Ühtlasi on väga kõrge oht, et N.I jätkaks vabaduses viibides uute kuritegude toimepanemist. Seega nii õiguskorra kaitsmise huve kui ka kohtuotsuse täitmise tagamist silmas pidades peab kohus antud juhul vajalikuks vahistada isik kohtusaalist KrMS § 130 lg 41 alusel. Menetluskulud KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama ka küsimuse sellest, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. Käesolevas kriminaalasjas on N.I’ga seotud menetluskuluks esmalt KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes määratud kaitsjale (vandeadvokaat Leelo Viil’ile) määratud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ehk antud juhul kokku 72 + 48 = 120 eurot (tl 46-48, 61-62). Kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KarS § 4 lg 3 kohaselt on käesoleval juhul KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015. a määrusega nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 kohaselt kehtestati kuupalga alamääraks alates 6