) § 68 p-s 4 nimetatud põgenemisohule viitav asjaolu. Varasem karistatus osutab, et isik suhtub õiguskorda negatiivselt, ning see vähendab usaldust, et isik on vabaduses viibides PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav. Samas ei ole see eraldiseisvalt põgenemisohu jaatamiseks piisav.
ei võimalda isikut kinni pidada avaliku korra kaitsmise eesmärgil. Karistuse ärakandmise korral oleks üldpreventiivne kinnipidamine vastuolus topeltkaristamise keelu põhimõttega. Oluline on hinnata, kas isikuga seotud asjaolude kogumi põhjal saab järeldada, et tema käitumine ja hoiakud ei ole muutunud ning et isikul on piisavalt suurt põgenemissoov, sh tahe hoida kõrvale väljasaatmismenetlusest.
p 6 järgi esineb põgenemise oht ka siis, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. PPA on oma taotluses välja toonud, et puudutatud isik on hinnatud avalikkusele ohtlikuks. Ta on korduvalt juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis, korduvalt käidelnud narkootilisi aineid suures ja väikeses koguses, omandanud vara, toime pannud vargusi sissetungimisega ja süstemaatiliselt, millega on tekitatud isikutele materiaalset kahju, toime pannud liiklussüütegusid ning avaliku korra vastaseid väärtegusid. Sooritatud kuritegude muster kordub ning kuritegude sooritamise soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Isik on korduvalt pannud toime uusi kuritegusid katseajal. Ka Viru Vangla koostatud iseloomustusest nähtuvad põgenemisohtu suurendavad asjaolud: isik on hinnatud avalikkusele ohtlikuks. Puudub alus arvata, et puudutatud isik oleks muutnud oma suhtumist kehtivasse õiguskorda. Samuti tuleb arvestada, et puudutatud isik ei soovi Venemaale lahkuda. Ta on vaidlustanud PPA 28.04.2020 otsuse nr 15.3-3.4/310-5 (haldusasi nr 3-20-930) ja Tartu Halduskohus jättis 16.08.2021 otsusega kaebuse rahuldamata. Vanglas ega kinnipidamiskeskuses viibides ei ole puudutatud isik taotlenud reisidokumenti, vaid keeldus sellest võimalusest. Puudutatud isikul on Eestis ema, kes elab õe ostetud korteris ning vajab väidetavalt puudutatud isiku abi, kuid arvestades isiku varasemat käitumist ja hoiakuid, puudub kindlus, et isik täidaks vabaduses viibides avalik-õiguslikke kohustusi ja on PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav. Seega on täidetud
Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole isikust lähtuva põgenemisohu tõttu põhjendatud. Kinnipidamisega kaasneb eraelu- ja vabaduspõhiõiguse riive, kuid see on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes (tagada väljasaatmismenetlust). Kinnipidamine ei ole ebaproportsionaalne ka selle kestuse ega isiku tervise või turvalisuse aspektist. Väljasaatmine ei ole perspektiivitu. 4. PPA esitas 15.06.2022 taotluse X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise loa pikendamiseks nelja kuu võrra
Puudutatud isikul esinevad
lg-s 1 nimetatud põhimõte ja
Isik on välismaalane, kellel puudub pärast vangistust seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks. Isikul on põgenemisoht
Teda on viiel korral kriminaalkorras karistatud toimepandud süütegude eest ning 34 korda karistatud väärtegude eest (neist 11 on kehtivad). Vangistuses viibis ta teist korda. Väärteokaristused on menetlusotsuse tegemisel väiksema kaaluga kui kuriteod, kuid PPA võtab neid siiski isiku 2
Viru Vangla on PPA-le edastanud kirja, millest nähtub, et puudutatud isik ei soovi endale tagasipöördumistunnistust hankida, kuna ei soovi lahkuda Venemaale. Samuti ei ole isik asunud kinnipidamiskeskuses enda dokumenteerimisega tegelema ja keeldub koostööst. Keeldumist vajalike dokumentide hankimisel saab tõlgendada kui soovimatust täita isikule pandud lahkumiskohustust. Soovimatus lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki ei vabasta ettekirjutuse täitmisest. Täidetud on ka eeldused
lg 2 p-des 2 ja 3 sätestatud alustel kinnipidamise pikendamiseks, sest kinnipidamine on vajalik ka väljasaatmiseks puuduvate dokumentide ja isikupoolse kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu. Kinnipidamiskeskuses viibitud ajal on isikule korduvalt pakutud võimalust ennast ise dokumenteerima asuda (kõnede tegemine Venemaa Föderatsiooni saatkonda, saatkonna külastus), aga isik on nendest keeldunud. Arvestades kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid, puudub PPA-l kindlus, et vabaduses viibides hakkab isik iseseisvalt endale vajalikke reisidokumente hankima ning täidab talle pandud lahkumiskohustuse. Põgenemisohu prognoos hõlmab ka võimaluse, et isik hoiab Eestis menetlusest kõrvale. Isiku kinnipidamise pikendamine kaalub üles isiku õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele. Põgenemisohust ja varasemast käitumisest tingituna ei ole võimalik kohaldada
§-s 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. 5. X vaidles kohtuistungil PPA taotlusele vastu. Isik selgitas, et kinnipidamiskeskusest vabanedes on tal olemas elukoht ja vahendid elamiseks. Kõik tema sugulased elavad Narvas ja nad võivad vajadusel teda toetada. Samuti saab isik neid toetada, sest tema ema on eakas inimene, kellel on kroonilised haigused. Vanglas ja kinnipidamiskeskuses ei ole tal rikkumisi 3
Tallinna Halduskohus on 25.02.2022 määruses puudutatud isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses PPA taotluses toodud alustel pidanud põhjendatuks. Puudub alus asuda nimetatud määruses väljendatust erinevale seisukohale. Õiguslik ja faktiline alus puudutatud isiku kinnipidamiseks eksisteerib jätkuvalt ja midagi olulist ei ole vahepeal muutunud. Isikuga seotud asjaolud kogumis annavad aluse järelduseks, et põgenemisoht on jätkuvalt olemas. Tartu Ringkonnakohus on 16.06.2022 otsuses haldusasjas nr 3-20-930 (puudutatud isiku kaebus PPA 28.04.2020 otsuse nr 15.3-3.4/310-5 peale) leidnud, et puudutatud isikust lähtuv oht on hoolimata tema heast käitumisest vanglas siiski piisavalt tõsine, see on tegelik ja jätkuv, mistõttu asjaolu, et isik on Eestis sündinud ja enamiku oma elust Eestis elanud, ei kaalu üles temast lähtuvat ohtu Eesti riigile ja siin elavatele inimestele. Põgenemisohu tõttu on puudutatud isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses proportsionaalne meede taotletava eesmärgi (tagada isiku kättesaadavus väljasaatmise korraldamiseks) suhtes. Muud järelevalvemeetmed seda eesmärki ei täida. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
lg 4 kohaselt loetakse välismaalase perekonnaliikmeks Eestis seaduslikult välismaalasega ühes perekonnas elavat abikaasat, alaealist last ning vanemat, kui välismaalane on alaealine. Tulenevalt sellest ei ole puudutatud isikul Eestis väärtuslikke peresuhteid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg-le 1 ja § 23 lg 1 p-dele 1–3 ning leidnud, et puudutatud isikul on jätkuvalt olemas põgenemisoht.
lg 1 kohaselt pikendab halduskohus PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates, kui esinevad
lg-s 1 sätestatud alus ja sama paragrahvi lg-s 11 nimetatud põhimõtted.
lg 1 p-de 1–3 alusel võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinni pidada, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust, ja eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemisoht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust; 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või 5
lg 11 kohaselt peab kinnipidamine olema ka kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
Järelikult ei saanud halduskohus isiku kinnipidamise tähtaja pikendamist kuni 20.10.2022 põhjendada üksnes
Nimetatud puudus ei tähenda siiski automaatselt, et isiku kinnipidamine halduskohtu 20.06.2022 määruse alusel ei oleks lubatav. Nimelt võib kohus pärast kuuekuulist kinnipidamist anda loa väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks nelja kuu kaupa
lg 2 alusel tingimusel, et väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust või tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Oma 15.06.2022 taotluses on PPA sellele sättele ka tuginenud. Seetõttu tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kas praegusel juhul olid
14. PPA taotluse esitamise ajal olid
lg 1 p-des 1–3 loetletud välismaalase kinnipidamise juhud sätestatud samas sõnastuses
PPA taotles puudutatud isiku kinnipidamise pikendamist
lg 2 p-de 1–3 kohaselt, s.t kõigil
lg-s 1 loetletud alustel ja mh põhjusel, et puudutatud isik ei täida kaasaaitamiskohustust (
lg 1 p 2) ja tal puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (
15. Varasemas kohtupraktikas on selgitatud, millisel juhul saab isikut kaasaaitamiskohustuse rikkumise ja tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumise korral kinni pidada. Riigikohus on märkinud, et
Direktiivi art 15 lg 1 punkt b sätestab, et isikut võib kinni pidada, kui ta hoiab kõrvale tagasisaatmise ettevalmistamisest või väljasaatmisest või takistab neid. Seetõttu on võimalik tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumisele tugineda üksnes siis, kui isik ei aita kaasa endale dokumentide hankimisel (Riigikohtu 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 11). Samuti tuleb arvestada direktiivi 2008/115/EÜ art 15 lg-ga 6, mille p-st a tulenevalt võivad liikmesriigid pikendada kinnipidamist veel kuni 12 kuu võrra, kui vaatamata mõistlikele jõupingutustele on tõenäoline, et väljasaatmise viibimise põhjuseks on asjaomase kolmanda riigi kodaniku koostöö puudumine. Euroopa Kohus on selgitanud, et koostöö puudumine direktiivi 2008/115 art 15 lg 6 tähenduses eeldab, et ametiasutus, kes langetab otsust kolmanda riigi kodaniku kinnipidamise pikendamise osas, uurib ühelt poolt selle kodaniku käitumist esialgse kinnipidamise ajal, tegemaks kindlaks, kas viimane on keeldunud pädevate ametiasutustega koostööst seoses väljasaatmise elluviimisega, ja teiselt poolt uurib võimalust, et nimetatud kodaniku käitumise tõttu kestab väljasaatmine kauem kui ette nähtud. Kui viimase väljasaatmine kestab või kestis ettenähtust kauem mõnel muul põhjusel, ei saa tuvastada asjaomase kodaniku käitumise ja kõnealuse väljasaatmise kestuse vahel põhjuslikku seost ja seega ka viimase koostöö puudumist (Euroopa Kohtu 05.06.2014 otsus asjas nr C-146/14, p 82). Kokkuvõttes peab selleks, et saaks jaatada isiku kaasaaitamiskohustuse rikkumist, isik olema keeldunud koostööst PPA-ga (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2021 määrus nr 32-1913, p 13). Lisaks tuleb kohtutel välja selgitada, mida isik oleks pidanud dokumendi hankimiseks tegema ja kas isikul oli selleks võimalus (Riigikohtu 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 11). Seejuures sai isiku kohustus hankida väljasaatmiseks vajalikud dokumendid tekkida pärast tema väljasaatmise menetluse algust (vt Tallinna Ringkonnakohtu 02.11.2018 määrus nr 3-18-1771, p 8), st pärast vanglast vabanemist. 16. PPA selgitas taotluses, et kinnipidamiskeskuses viibitud ajal on isikule korduvalt pakutud võimalust ennast ise dokumenteerima asuda (kõnede tegemine Venemaa Föderatsiooni 6
lg-dest 1 ja 11 tulenevalt on välismaalase kinnipidamine lubatud tingimusel, et
-is sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga tema lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Halduskohus leidis, et see tingimus on täidetud puudutatud isiku jätkuva põgenemisohu tõttu, põhjendades seda eeskätt puudutatud isiku varasema karistatuse (vt
Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu osutus isiku ohtlikkusele ei ole asjakohane. Isikust lähtuv võimalik oht avalikule korrale ei saa olla kinnipidamise alus
lg 1 mõistes, sest isiku kinnipidamine väljasaatmismenetluses ei ole karistusliku iseloomuga. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus topeltkaristamise keeluga (Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2019 määrus nr 3-19-334, p 13). 18. Põgenemisohu lõplikuks kindlakstegemiseks ei piisa üksnes mõne
§-s 68 sätestatud asjaolu esinemisest, vaid vaadelda tuleb ka muid välismaalasega seotud asjaolusid kogumis (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1- 93-16, p 13). Arvestada tuleb ka põgenemisohtu maandavaid tegureid, samuti hinnata isiku kuriteo toimepanemise järgset käitumist. Ringkonnakohtu hinnangul ei osuta puudutatud isiku käitumine vanglas vältimatult sellele, et tuleks jaatada põgenemisohtu
PPA 28.04.2020 otsuses on kajastatud Viru Vangla 15.04.2020 iseloomustust puudutatud isiku vanglas käitumise kohta (dtl 18). Selle kohaselt käitus isik vanglas rahulikult, tal ei olnud konflikte. Ta osales tööhõives ja suhtus töötamisse positiivselt. Ta läbis sotsiaalprogramme ja täitis individuaalset täitmiskava. Ta alustas ka eesti keele õpinguid, kuid katkestas need, sest väidetavalt ei olnud suuteline õppima. Teda karistati korra distsiplinaarkorras noomitusega keelatud esemete omamise eest. Samas nõustub ringkonnakohus PPA-ga, et puudutatud isiku varasem korduv karistatus iseloomustab tema suhtumist õiguskorda, sh lahkumiskohustuse täitmisse, ning see vähendab usaldust, et isik on väljasaatmismenetluses kättesaadav. 19. Küll on ringkonnakohtu hinnangul puudutatud isikul põgenemisoht tulenevalt
§-s 68 p-st 6. Nagu eespool märgitud, järeldub isiku käitumisest ja ütlustest selgelt, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita ja selles osas ei ole tema hoiak aja jooksul muutunud. Arvestades ka isiku eelnevat korduvat karistatust ja toimepandud süütegusid, nõustub ringkonnakohus kokkuvõttes PPA ja halduskohtuga, et puudutatud isik võib põgeneda, mistõttu ei taga
Samuti ei ole riive isiku era- ja perekonnaelule selline, mis välistaks kinnipidamise pikendamise. Nagu PPA on selgitanud, ei ole isikul perekonnaliikmeid
Kuigi isik peab enda väitel oma ema aitama, võib asjaolude põhjal järeldada (isik viibis eelnevalt mitu aastat vanglas, tal elab Eestis ka õde), et puudutatud isiku abi ei ole vältimatult vajalik. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et isiku kinnipidamine võiks olla ebaproportsionaalne tervise või turvalisuse kaalutlustel.
lg 2 kohaldamise eeldused täidetud ja puudutatud isiku kinnipidamise pikendamine kuni 20.10.2022 lubatav. Seetõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. (allkirjastatud digitaalselt) 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.