1-21-5058/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-5058 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
2. juuni 2022 määrus süüdimõistetu Marvin Muusikuse kohta koostatud erakorralise ettekande rahuldamata jätmise ning katseaja pikendamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Vangla (kriminaalhooldusosakond), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. juuni 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 14.10.2021 otsusega, mis jõustus 30.10.2021, karistati Marvin Muusikust KarS § 121 lg 1 järgi 5 kuu vangistusega ja KarS § 424 lg 1 järgi 6 kuu vangistusega ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti M. Muusikuse liitkaristuseks 11 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti M. Muusikusele mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui M. Muusikus ei pane 1 aasta 8 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga XXX. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustati M. Muusikust osalema käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida edaspidi ära süüdistuses nimetatud süüteod või nendega sama liiki süüteod.
5. 13.06.2022 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pikendada M. Muusikuse katseaega 1 kuu võrra.
6. Tartu Maakohtu 21.06.2022 määrusega jäeti erakorraline ettekanne rahuldamata ja katseaeg pikendamata. 3.
7. Maakohus möönis, et registreerimiskohustuse täitmiseks ei piisa kriminaalhooldusosakonda ilmumisest, vaid süüdimõistetu peab olema võimeline ka kriminaalhooldusametnikuga adekvaatselt suhtlema. Praeguses asjas erakorralisele ettekandele lisatud 16.05.2022 alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt kontrolliti samal päeval kell 13.54 Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduses indikaatorvahendiga M. Muusikuse joovet, indikaatorvahendi näit oli positiivne ja M. Muusikuse ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,466 milligrammi alkoholi. Lisaks tuli M. Muusikuse suust alkoholi lõhna, tema reaktsioon oli häiritud ja ta värises. Samas olid aga M. Muusikuse kõne ning aja-, isiku- ja kohataju selged ning tasakaal ja koordinatsioon olid häireteta. M. Muusikus selgitas, et tarvitas eelmisel õhtul kella 22.00 ajal alkoholi ega teadnud, et see ei lähe õigeks ajaks organismist välja. 3.
8. Kuigi alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollist nähtuvalt ilmus M. Muusikus 16.05.2022 kriminaalhooldusosakonda alkoholi tarvitatuna, polnud ta siiski seisundis, mis takistas või välistas sisulise arutelu kriminaalhooldusametnikuga. M. Muusikuse seisund ja suhtlus oli igati adekvaatne (selge kõne, aja-, isiku- ja kohataju ning häireteta tasakaal ja koordinatsioon). Arvestades ülal toodut, ei rikkunud M. Muusikus 16.05.2022 registreerimiskohustust, ja tema katseaega pole võimalik KarS § 74 lg 4 alusel pikendada.
9. Tartu Maakohtu 21.06.2022 määruse peale esitas määruskaebuse Tartu Vangla, kes palub tühistada maakohtu määruse ja koostada uus lahend katseaja pikendamise osas. Määruskaebuses leitakse, et kuigi maakohus leidis, et olukorras, kus kriminaalhooldusalune ilmus registreerimisele joobeseisundis (joobe suurus 0,466 mg/l), ei takistanud selline seisund registreerimistoimingute läbiviimist, sest isik oli igati adekvaatne ning temaga oli võimalik sisulist vestlust läbi viia, siis jätab maakohus arvestamata asjaolu, et M. Muusikus on allkirjastanud kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi tutvustava dokumendi ja seega oli ta teadlik, et ta ei tohtinud alkoholijoobes registreerimisele ilmuda. Kriminaalhooldusametnik on juhtinud M. Muusikuse tähelepanu kohustusele ilmuda kriminaalhooldusosakonda kainena ka varem, s.o nii 02.11.2021 kui ka 29.11.
10. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus kriminaalhooldusalune ei teaks, millised tagajärjed võivad kaasneda, kui ta ilmub kriminaalhooldusosakonda joobeseisundis. M. Muusikusel ei ole küll kohtuotsusega määratud alkoholi tarvitamise keeldu, mistõttu ei saa alkoholi tarvitamist pidada kriminaalhooldustingimuste rikkumiseks, kuid kui kriminaalhooldusalune ilmub kriminaalhooldusosakonda sellises seisundis, et tema reaktsioon on häiritud ja süüdimõistetuga pole võimalik registreerimistoiminguid läbi viia, kujutab see endast KarS § 75 lg 1 p 2 alusel sätestatud kontrollnõude rikkumist. Hoolduskavas kavandatu realiseerimiseks on vaja esiteks, et kriminaalhooldusele määratud isik ilmuks õigel ajal kriminaalhooldusosakonda, teiseks, et ta oleks kaine ning kolmandaks et ta oleks valmis kriminaalhooldusametnikuga koostööd tegema, st kaasa töötama, sh sõna arvamust avaldama ning enda käitumist analüüsima. Selliseid tegevusi on võimalik läbi viia üksnes kaine isikuga. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on põhjendatud ning määruskaebus ei anna alust maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asuda.
12. Kuna M. Muusikusel ei ole alkoholi tarvitamise keeldu, leiab ringkonnakohus, et registreerimiskohustuse rikkumiseks saab tema käitumist lugeda vaid juhul, kui alkoholi tarvitamisest tingitult oleks registreerimistoimingu sisuline läbiviimine olnud tema suhtes oluliselt raskendatud või sootuks võimatu. Seejuures ei oma tähtsust, et M. Muusikusele oli varem selgitatud, et ta ei või ilmuda kriminaalhooldusametniku vastuvõtule joobes. Seda põhjusel, et seadusest otseselt kriminaalhooldusalusele alkoholijoobes registreerimisele ilmumise keeldu ei tule ning seetõttu ei saa alkoholijoobes registreerimisele ilmumist pidada automaatselt ka registreerimiskohustuse rikkumiseks. Kui kriminaalhooldusalune eirab seda tingimust, siis tuleb iga konkreetse juhtumi asjaolusid eraldi hinnates siiski tuvastada, kas 2 registreerimistoimingu sisuline läbiviimine oli kriminaalhooldusaluse alkoholi tarvitamise tõttu oluliselt raskendatud/võimatu või mitte.
13. Praeguses asjas ei saa ringkonnakohtu hinnangul asja materjalide põhjal üheselt tuvastada nagu on märkinud ka maakohus, et M. Muusikus ilmus registreerimisele seisundis, mis oluliselt raskendas või takistas temaga registreerimistoimingu sisulist läbiviimist. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt oli M. Muusikus küll tarvitanud alkoholi, kuid temal indikaatorvahendiga mõõdetud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus ei olnud veel sedavõrd suur, et juba selle põhjal võinuks järeldada olulisi raskusi temaga registreerimistoimingu sisulisel läbiviimisel. Ka maakohus on välja toonud, et kuigi M. Muusikuse suust tuli alkoholi lõhna, tema reaktsioon oli häiritud ja ta värises, on märgitud, et M. Muusikuse kõne ning aja-, isiku- ja kohataju olid selged ning tasakaal ja koordinatsioon olid häireteta. M. Muusikus selgitas, et tarvitas eelmisel õhtul kella 22:00 ajal alkoholi ega teadnud, et see ei lähe õigeks ajaks organismist välja. Välja ei ole toodud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse järelduseks, et M. Muusikus poleks olnud valmis koostööks. Seega muus osas peale häiritud reaktsiooni ja värisemise oli M. Muusikus igati adekvaatne (selge kõne, aja-, isiku- ja kohataju ning häireteta tasakaal ja koordinatsioon). Asja materjalide põhjal ei saa olla kindel, et M. Muusikuse keskendumis-, arusaamis- ja kootöövõime oleks olnud registreerimistoimingu käigus sedavõrd oluliselt pärsitud, et toimingu läbiviimine olnuks tema suhtes vähemalt oluliselt raskendatud. Ka ei saa eeldada, et pelgalt võimalike mõningate keskendumisraskuste või tavapärasest rohkema ajavajaduse tõttu võinuks registreerimistoimingu eesmärk jääda täitmata. Kaudselt kinnitab eeltoodut seegi, et erakorralise ettekande kohaselt tuli M. Muusikus registreerimisele, tunnistas, et oli eelmisel päeval alkoholi tarvitanud, väitis, et ei teadnud, et alkohol ei lähe õigeks ajaks organismist välja.
14. Eeltoodu tähendab, et M. Muusikuse poolne registreerimiskohustuse rikkumine ei ole tõendatud ning seetõttu ei saanud maakohus pikendada KarS § 74 lg 4 alusel ka M. Muusikuse katseaega. Seega oli maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud.
15. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
16. juuni 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas Riigikohtu 10.11.2022 RESOLUTSIOON
17. Muuta Tartu Ringkonnakohtu
18. augusti
19. a ja Tartu Maakohtu
20. juuni
21. a määruse põhiosa, jättes sealt välja põhjenduse, mille kohaselt eeldab KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud registreerimisnõude täitmine kriminaalhooldusaluselt sisulist arutelu ja koostööd kriminaalhooldusametnikuga.
22. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
23. Määruskaebus jätta rahuldamata. 3