) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (alates 01.04.2022. a 209,20 eurot), millele lisandub
lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel ajal 46,44 eurot), millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (praegusel ajal 30 eurot;
Käesolevas punktis väljamõistetud elatise võlg tasuda QQi arvelduskontole nr x. 3. Välja mõista YYilt (isikukood
) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (alates 01.04.2022. a 209,20 eurot), millele lisandub
lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi 1 2-22-10073 keskmisest brutokuupalgast (praegusel ajal 46,44 eurot), millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (praegusel ajal 30 eurot;
Elatise suurus on praegusel ajal 225,64 eurot. Käesolevas punktis väljamõistetud igakuine elatis tasuda QQi arvelduskontole nr x iga kuu eest ette elatise tasumisele eelneva kuu viimaseks kuupäevaks, selgitusega „elatis“, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. 4. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Jätta menetluskulud kostja YYi kanda. Kohtule teadaolevalt ei ole asjas menetluskulusid tekkinud, millest tulenevalt ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Sisulised asjaolud 2 2-22-10073 11.07.2022 esitas hageja hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja hageja seadusliku esindaja ja kostja ühine laps. Kostja ei toeta hagejat rahaliselt. Hageja seaduslik esindaja on kostjalt hagejale ülalpidamist nõudnud ja kostja on lubanud maksta, kuid tegelikkuses ei maksa kostja hageja ülalpidamiseks elatist regulaarselt, iga kalendrikuu eest ette vähemalt summas, mis vastab kehtiva
-i järgi arvutatavale summale. Hageja nõuab kostjalt elatist alates hagiavalduse esitamisest, s.o 11.07.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 15.03.2039 perekonnaseaduse (
) §-s 101 sätestatud miinimummääras. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 11.07.2022 kohtumäärusega. Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega on kostjale kätte toimetanud aadressile e-posti aadressil x. Kostja kinnitas kättesaamist 13.07.2022 e-kirjaga. Samuti on kohus hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega kätte toimetanud x x x, x 15.07.2022. Hagile vastamiseks antud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 15.07.2022, ei ole kostja kohtule hagivastust esitanud. Kohtuotsuse põjendused Perekonnaseadus (edaspidi
) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.
lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui
Igakuise elatise arvutamise aluseks on
lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub
lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea
lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
Riigikohus on oma 22.03.2017 lahendis nr 3-2-1-117-16 asunud seisukohale, et kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel. Antud juhul ei ole kostja vastavat taotlust esitanud ega ka hagile muul viisil vastu vaielnud. Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud vastavalt
p 1; § 99 lg 1, 2; § 100 lg 1, § 108; kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (
) § 97 lg 1 kohaselt ülal pidama ning seda ei pea tegema last kasvatav vanem üksi. 3 2-22-10073 Kostja ei ole osalenud hagejate ülalpidamises piisavalt ja kohustuse mittetäitmisel on kohtul lähtuvalt lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist õigus elatis kindla igakuise elatusrahana välja mõista. Seega on õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks elatusraha alates hagi esitamisest s.o 11.07.2022 igakuuliselt
lg 1 - 5 sätestatud miinimummääras (hageja on ekslikult märkinud miinimummääraks 222,64 eurot), mis käesoleval ajal on 225,64 eurot, kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 15.03.2039. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohtule teadaolevalt ei ole asjas menetluskulusid tekkinud, millest tulenevalt ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.