1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-21-5409 Otsuse tegemise aeg ja koht 03. november 2021. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi M Ki hagi Neoteric OÜ vas

§ 37

ja seoses eriolukorra kehtestamisega on kostjal vähenenud töömaht ja 3 kõikidel töötajatel vähendatakse töötasu kolmeks kuuks, alates 18.03.

1. a kuni 19.06.
2. a kuni Eestis kehtiva töötasu alammäärani. Hagejale on käskkirja tutvustatud ja töötaja on käskkirja allkirjastanud. 7.
3. Ehkki TVK on oma otsuses leidnud, et ühestki esitatud tõendist ei nähtu, et töötajat on informeeritud 14 päeva ette enne töötasu vähendamist või, et oleks teada antud võimalusest tööleping üles öelda töötasu vähendamisega mittenõustumisel, ei sätesta

§ 37

ega muu säte, et töötasu vähendamine ei oleks sel põhjusel kehtiv.

§ 37

lg 5 kohaselt töötajal on õigus tööleping üles öelda

§ 37lõikes 1 sätestatud põhjusel, teatades sellest viis tööpäeva ette.

Töötajale makstakse töölepingu ülesütlemisel hüvitist käesoleva seaduse § 100 lõigetes 1 ja 2 sätestatud ulatuses. Hageja ei ole seda võimalust kasutanud ja seega ei oma tähtsust ka asjaolu, et asjas ei ole tuvastatud, et hagejat ei ole informeeritud 14 päeva ette enne töötasu vähendamist. 7.3.

§ 37

lg 1 kohaselt, kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav. Käesolevas töövaidluses ei ole ei TVK ega ka hageja ise seadnud kahtluse alla, et hageja töötasu vähendamine 18.03.

1. a kuni 19.06.
2. a oli tingitud ettenägematutest, kostjast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest, kus kostjal polnud võimalik hagejale kokkulepitud tööd pakkuda. Vaidlus on üksnes selles, kas kostja võis töötasu vähendada ka hagejale, kes on välismaalaste seaduse mõistes välismaalane ja kelle töötasu suurusele laieneb § 107 lg 3 nõue. 7.
3. Riigikohus on 28.05.
4. a kohtuotsuses 3-3-1-20-12 leidnud, et välismaalaste seaduses sätestatud tööandja kohustust maksta välismaalasele tasu tuleb mõista selliselt, et see kohustus lasub tööandjal siis, kui välismaalane teeb tööandjale tööd ehk nõuetekohast töötasu tuleb maksta reaalselt töötatud aja eest.

§ 37

lg 1, kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd pakkuda, võimaldab töötasu vähendada, kõnealuse paragrahvi lg 3 sätestab, et töötajal on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega, mida hageja on ka teinud, st. keeldunud töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega ja ka see ei ole vaidluse all. See, et Politsei- ja Piirivalveamet on andnud kellelegi mingi suunise, et väidetavalt käesoleval hetkel ei ole välismaalaste töötamise osas ühtegi erikorraldust, ei väära

§ 37sätestatut ega Riigikohtu praktikat.

Pealegi ei ole kostjale kõnealune suunis teada ja tegemist ei ole ka üldteada asjaoluga. See, et vaatamata

§ 37

sätestatule pidi kostja kindlustama hagejale tööd 40 tundi nädalas on selges vastuolus

§ 37lg 1 ja 3 sätestatuga.

7.

1. Oma avalduses TVK-le ei väida hageja, et ta oleks 18.03.
2. a kuni 19.06.
3. a töötanud, vaid üksnes viitab oma staatusele ja välismaalaste seaduse sättele. Kostja on seisukohal, et tema väidetav kohustus maksta hagejale töötasu VMS § 107 lg 3 ettenähtud suuruses olukorras, kus hageja ei ole kostjale tööd teinud, oleks otseses vastuolus nii

§ 37

lg 1 ja VMS § 107 lg 3 sätestatuga kui ka Riigikohtu lahendis 3-3-1-20-12 avaldatud seisukohtadega. Rääkimata sellest, et see oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. 4 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud tsiviilasja ja töövaidluskomisjoni materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
3. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina.
4. Kostja esitas kohtusse taotluse vaadata läbi avaldus rahuldatud osas (saamata töötasu summas 7 987,94 eurot (bruto)) hagimenetluses.
5. Asja materjalidest nähtub, et Neoteric OÜ ja M K sõlmisid 30.09.
6. a tähtajalise töölepingu perioodiks 30.09.
7. a kuni 31.08.
8. a. Töö tegemise asukoht on Eestis ning töötaja asub tööle betoneerijana. Tööaja norm on 8 tundi päevas või 40 tundi nädalas. Tööaja algus on kell 8:00 ja lõpp 17:
9. Töötajale makstakse tunnitasu 7,80 eurot tunnis. Töötasu makstakse üks kord kuus kuni 30-ks kuupäevaks. Töötasult arvestatakse maha tulumaks 20% ja töötuskindlustusmakse 1,6%. Küsimustes, mis ei ole töölepinguga reguleeritud, juhinduvad pooled Eesti õigusaktidest.
10. Töötamise registri (TÖR) andmete kohaselt töötas hageja kostja ettevõttes perioodil 30.09.
11. a kuni 25.08.
12. a. Tööleping lõpetati töölepingu seaduse (

) § 88 lg 1 p 3 alusel.

1. 01.07.
2. a on töötajale tehtud hoiatus mõjuva põhjuseta töölt puudumise eest perioodil 25-30.06.
3. a. 28.07.
4. a on töötajale tehtud hoiatus mõjuva põhjuseta töölt puudumise eest 27.07.
5. a.
6. Tööandja on 18.03.
7. a käskkirjaga andnud töötajatele (sh hagejale) teada, et kooskõlas

§ 37

ja seoses eriolukorra kehtestamisega on tööandjal vähenenud töömaht ja kõikidel töötajatel vähendatakse töötasu kolmeks kuuks alates 18.03.

1. a kuni 19.06.
2. a kuni Eestis kehtiva töötasu alammäärani.
3. TVK otsusega on tuvastatud ning vaidlust ei ole selles, et hageja on xxx kodanik, kes saabus Eestisse 26.09.
4. a ja viibis Eestis ajutiselt xxx kodaniku biomeetrilise passi ja Eesti Vabariigi mitmekordse D liiki viisa kehtivusega alates 18.10.
5. a kuni 16.09.
6. a. Vaidlust ei ole ka selles, et tööandja on töötaja pangakontole perioodil detsember
7. a kuni august
8. a kandnud kokku 2 427,14 eurot (neto) ning töötukassa on töötajale välja maksnud palgatoetust kokku summas 2 176,51 eurot (neto).
9. Tööaja arvestuse tabelite järgi töötas M K
10. a oktoobris 21 tööpäeva x 8 tundi = 168 tundi (tl 70),
11. a novembris 20 tööpäeva kokku 160 tundi (tl 71),
12. a detsembris 14 tööpäeva x 8 tundi = 112 tundi (tl 72),
13. a jaanuaris 11,5 tööpäeva kokku 92 tundi (tl 32),
14. a veebruaris 10 tööpäeva x 8 tundi = 80 tundi (tl 31),
15. a märtsis 3 tööpäeva x 8 tundi = 24 tundi (tl 35),
16. a aprillis 22 tööpäeva x 8 tundi = 176 tundi (tl 37),
17. a mais 21 tööpäeva x 8 tundi = 168 tundi (tl 34),
18. a juunis 6,25 tööpäeva kokku 50 tundi (tl 30), 5
19. a juulis 6,125 tööpäeva kokku 49 tundi (tl 40),
20. a augustis 9,5 tööpäeva kokku 76 tundi (tl 39).
21. Hageja väidab avalduses töövaidluskomisjonile, et ta töötas
22. a septembris 1 tööpäeva, oktoobris 23 tööpäeva, novembris 21 tööpäeva, detsembris 19 tööpäeva, ,
23. a jaanuaris 22 tööpäeva, veebruaris 20 tööpäeva, märtsis 22 tööpäeva, aprillis 22 tööpäeva, mais 21 tööpäeva, juunis 22 tööpäeva, juulis 23 tööpäeva ja augustis 15 tööpäeva.
24. Kuna kostja on TsMS § 230 lg 1 sätestatud tõendamiskoormise jaotusest tulenevalt lükanud ümber hageja tõendamata väited tööaja kestuse kohta, siis tuleb töötasu nõude lahendamisel lähtuda kostja esitatud tõenditest. Õige on siinjuures kostja tuginemine Riigikohtu 28.05.
25. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-20-12 väljendatud seisukohale, et välismaalaste seaduses sätestatud tööandja kohustust maksta välismaalasele tasu tuleb mõista selliselt, et see kohustus lasub tööandjal siis, kui välismaalane teeb tööandjale tööd ehk tasu tuleb maksta reaalselt töötatud aja eest.
26. Kokku pidi tööandja töötajale maksma
27. a septembri 1 tööpäeva eest 62,38 eurot (1310:21x1),
28. a oktoobri 21 tööpäeva eest 1 196,09 eurot (1310:23x21),
29. a novembrikuu eest 1 247,62 eurot (1310:21x20),
30. a detsembrikuu eest 965,26 eurot (1310:19x14),
31. a jaanuarikuu eest 684,77 eurot (1310:22x11,5),
32. a veebruarikuu eest 689,47 eurot (1310:19x10),
33. a märtsikuus 178,64 eurot (1310:22x3),
34. a aprillikuu eest 1 310 eurot (1310:22x22),
35. a maikuu eest 1 375,50 eurot (1310:20x21),
36. a juunikuu eest 409,37 eurot (1310:20x6,25),
37. a juulikuu eest 348,86 eurot (1310:23x6,125) ning
38. a augustikuu eest 622,25 eurot (1310:20x9,5), kokku 9 090,21 eurot (bruto).
39. Tööandja on töötajale maksnud kogu töötamise ajal töötasu kokku 2 427,14 eurot (neto), mis brutosummas on 3 083,26 eurot ja Töötukassa on maksnud töötajale palgatoetust kokku summas 2 176,31 eurot (neto), mis brutosummas on 2 764,88 eurot. Kokku on töötajale välja makstud töötasu brutosummas 5 848,14 eurot. Seega võlgneb kostja hagejale töötasu brutosummas 3 242,07 eurot (9090,21-5848,14).
40. Kohus nõustub TVK seisukohaga, et

§ 37

sätestatud töötasu vähendamine ei ole rakendatav välismaalasest töötajale, kellele kehtib välismaalaste seaduse alusel palgakriteeriumi nõue. MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
2. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
3. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. 6 / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik