Obsah (4)

§ 33§ 304§ 298§ 316

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 18. oktoober 2022 Tsiviilasja number 2-22-11106 Tsiviilasi

) § 304 lg 7 kohaselt peab aktsiaseltsi üldkoosoleku protokoll olema notariaalselt tõestatud, kui üldkoosoleku otsus on nõukogu liikme valimise või tagasikutsumise aluseks või nõukogu kohta põhikirjas muudatuse tegemise aluseks. Seda nõuet ei kohaldata, kui aktsiaseltsil on ainult üks aktsionär. Registripidaja võib kontrollida kande aluseks olevat dokumenti ja keelduda kande tegemisest, kui esitatud dokument on vastuolus seadusest tuleneva keeluga (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87) (Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-08;
3. oktoobri
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-16). TsÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Registripidaja ei tee kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega (

§ 33lg 5).

MÄÄRUSKAEBUS

1. Avaldaja esitas maakohtu registriosakonna määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada registriosakonna määrus ning teha asjas uus määrus, millega rahuldada avaldaja
2. juuni
3. a kandeavaldus ning kanda äriregistrisse (või kohustada Tartu Maakohtu registriosakonda kandma äriregistrisse) avaldaja põhikirja uue redaktsiooni kinnitamise kuupäev
4. juuni
5. a. Määruskaebuse kohaselt peavad aktsionäride üldkoosoleku protokolli üldreeglina allkirjastama koosoleku juhataja ja protokollija (

§ 304

lg 2 kolmas lause).

§ 304

lg 7 sätestab aktsiaseltsi üldkoosoleku protokollile rangema vorminõude (notariaalne tõestamine) juhul, kui üldkoosoleku otsus puudutab aktsiaseltsi nõukogu.

1. juuni
2. a aktsionäride üldkoosoleku 2 otsusega on aktsionärid sisuliselt otsustanud aktsiakapitali suurendamise teemasid. Seega on küsimus selles, kas aktsiakapitali suurendamist puudutava punkti lisamine põhikirja (nõukogule selle õiguse andmine) tähendab nõukogu kohta põhikirjas muudatuse tegemist

§ 304lg 7 mõttes.

Avaldaja hinnangul ei tuleks üldkoosoleku protokolli notariaalse tõestamise nõuet praegusel juhul rakendada, kuna sätte mõtteks on nõukogu liikmeid ja nõukogu koosseisu puudutavad muudatused, mitte nõukogu pädevuse teemad.

§ 304lg-t 7 algses 1.

septembri

1. a seaduse tekstis üldse ei olnud, see lisati hiljem muudatuste käigus (SE 744, algatatud
2. detsembril 1997, vastu võetud
3. juunil 1998). Seejuures oli seaduseelnõu algtekstis üksnes esimene pool praegusest sättest. Vastav seadusemuudatus tehti äriseadustikku selleks, et vältida aktsiaseltsi „kaaperdamist“, st et oleks tugevam kontroll selle üle, kes on aktsiaseltsi nõukogu liikmed (kuna nõukogu omakorda otsustab juhatuse koosseisu muudatused ja prokuura kanded). Kindlasti ei saa selle sätte eesmärk olla, et kõik nõukogu vähegi mainivad protokollid oleksid notariaalselt tõestatud. Arvestades, et üldkoosolekul osalesid aktsionärid, kes omavad 97,44% kõikidest aktsiatega esindatud häältest ning põhikirja uue redaktsiooni kinnitamise otsuse poolt andis oma hääle 100% üldkoosolekul osalenud aktsionäridest, ei ole praegusel juhul põhjust karta ka aktsiaseltsi „kaaperdamist“ selle tõttu, et üldkoosolekul ei osalenud notar. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu registriosakonna määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1).
5. Avaldaja esitas Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse, paludes kanda registrisse, et äriühingu põhikiri on kinnitatud
6. juunil
7. Kandeavaldusele on lisatud avaldaja aktsionäride
8. juuni
9. a korralise üldkoosoleku protokoll ja otsused. Protokolli p-i 3.
10. kohaselt otsustati muuta põhikiri selliselt, et põhikirja lisatakse p 2.
11. järgmises sõnastuses: seltsi nõukogul on õigus kolme aasta jooksul alates käesoleva põhikirja redaktsiooni jõustumisest suurendada seltsi aktsiakapitali seaduses sätestatud korras sissemaksete tegemisega kuni 31 500 euro võrra. Nõukogu otsusel võib sellisel viisil suurendatava aktsiakapitali eest tasumine toimuda mitterahalise sissemaksega. Nõukogul on õigus aktsiakapitali suurendamisel välistada olemasolevate seltsi aktsionäride eesõigus uute aktsiate märkimiseks. Registriosakond jättis kandeavalduse

§ 304lg 7 koosmõjus Ts

ÜS §-ga 87 ja

§ 33

lg-ga 5 rahuldamata põhjusel, et kandeavaldust põhistav dokument, s.o avaldaja

1. juuni
2. a üldkoosoleku protokoll, ei vasta seaduse nõuetele, ei ole notariaalselt tõestatud. Nimetatud üldkoosoleku protokoll on allkirjastatud koosoleku juhataja ja protokollija poolt.
3. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et praegusel juhul ei tuleks üldkoosoleku protokolli notariaalse tõestamise nõuet rakendada.

§ 304

lg 7 esimene lause sätestab, et aktsiaseltsi üldkoosoleku protokoll peab olema notariaalselt tõestatud, kui üldkoosoleku otsus on nõukogu liikme valimise või tagasikutsumise aluseks või nõukogu kohta põhikirjas muudatuse tegemise aluseks. Seega ei kohaldu säte ainuüksi nõukogu liikmete valimise või tagasikutsumise puhul, vaid ka muudel juhtudel, kui põhikirjas tehakse muudatused nõukogu kohta. Seaduses ei ole piiritletud, milliste nõukogu kohta käivate muudatuste puhul notariaalse tõestamise nõue kehtib, ja milliste muudatuste puhul võib sellest kõrvale kalduda. Seega tuleb sätet kohaldada siis, kui otsustatakse põhikirja muudatuste üle, mis puudutavad nõukogu. Praegusel juhul otsustati üldkoosolekul muuta põhikiri selliselt, et nõukogule anti õigus aktsiakapitali suurendamiseks, 3 s.o tegemist oli põhikirja muudatusega nõukogu pädevuse kohta ja maakohtu registriosakond lähtus põhjendatult

§ 304lg-st 7.

1. Asjakohatud on määruskaebuse viited seaduse algtekstis vastava sätte puudumisele ning
2. a seaduse muudatusele. Määruskaebuse esitaja toob ise välja, et seaduse eelnõu tekstis puudus vaidlusalune regulatsioon. Seega ka eelnõu seletuskirjas on selgitus üksnes nõukogu liikmete koosseisus muudatuste kohta ja viide sellele ei ole asjakohane. Ometi võeti vastu ja jõustus

§ 304

lg 7 praeguses sõnastuses, mis kehtestab notariaalselt tõestatud vorminõuet ka otsustele, milles muudetakse põhikirja nõukogu puudutavas osas. Seega ei saanud ringkonnakohtu hinnangul seadusandja tahe olla suunatud üksnes muudatustele, mis puudutavad nõukogu liikmete koosseisu, vaid seadusandja tahe oli laiem ning puudutab ka muid otsuseid, mis puudutavad nõukogu. 8. TsÜS § 83 lg 1 järgi on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.

§ 304

lg-st 7 lähtuv aktsionäride üldkoosoleku protokolli notariaalse tõestamise nõue ei kanna endas üksnes tõendamisfunktsiooni, vaid ka nõustamis- või hoiatusfunktsiooni. Protokolli notariaalsel tõestamisel selgitab notar tõestamisseaduse (TõS) § 18 lg 1 järgi välja osalejate tahte ja õiguslikult korrektseks tehinguks olulised asjaolud. Samuti selgitab notar osalejatele tehingu tähendust, õiguslikke tagajärgi ja tehingu tegemise erinevaid võimalusi. Notar kajastab osalejate tahteavaldused notariaalaktis selgelt ja ühemõtteliselt. TõS § 36 lg 1 esimese lause kohaselt kontrollib notar juriidilise isiku organi otsuse kohta koostatava protokolli tõestamiseks organi koosoleku otsustusvõimet, koosoleku juhataja ja protokollija isikusamasust ning teovõimet. Sama paragrahvi teise lõike järgi kajastab notar kontrollimise tulemused, koosoleku päevakorra, vastuvõetud otsuse sisu, hääletamistulemused ning otsuse suhtes eriarvamusele jäämise TõS § 35 lg-s 1 nimetatud tähelepanekute aruandes. Seega on üldkoosoleku protokolli notariaalse tõestamise nõudel üldkoosolekul osalejate nõustamise funktsioon (tehingut tegevate isikute nõustamine tehinguga kaasnevate riskide ja tagajärgede osas) ning hoiatusfunktsioon (tehingupoolte kaitse läbimõtlematu tegevuse eest). Praegusel juhul ei ole tegemist vaid nö nõukogu mainiva protokolliga, vaid teatud küsimuste nõukogu pädevusse üleandmise otsustamisega. Üldjuhul on aktsiakapitali suurendamine üldkoosoleku pädevuses (

§ 298

lg 1 p 2) ning nõukogu pädevuses on üldjuhul aktsiaseltsi tegevuse planeerimine ja juhtimise korraldamine ning järelevalve teostamine juhatuse üle (

§ 316lg 1).

9. Registripidaja ei tee kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele (

§ 33lg 5).

Seega jättis Tartu Maakohtu registriosakond põhjendatult kandeavalduse rahuldamata. 10. Menetluskulud jäävad avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Menetluses osales üksnes avaldaja. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 4