Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel 1 esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (
Tulenevalt
lg 1 p-dest 1-3 võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (p 1), kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (p 2) või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (p 3). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda kajalt riigilõiv. Riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA 1. Ferratum Bank p.l.c esitas 15.12.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3136,40 euro saamiseks. Kohus tegi 20.12.2021 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 20.12.2021 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik A. P. esitas 20.12.2021 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati Pärnu Maakohtu 03.01.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja anti avaldaja nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse 27.01.2022 (täiendatud 22.02.2022 ja 31.03.2022). 2.
lg-s 1 on sätestatud, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 3. Juhindudes
lg 3 toimetas kohus hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte 14.04.2022 avalikus e-toimikus.
lg 3 näeb ette, et menetlusdokument loetakse kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. Kostja esitas 28.04.2022 kohtule taotluse vastusetähtaja pikendamiseks. Kohus rahuldas taotluse ja pikendas hagile vastamise tähtaega 14 päeva võrra, so tähtaeg oli 17.05.2022. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust esitanud. Kostjat on hagiavalduse menetlusse võtmise määruses hoiatatud, et kui ta jätab tähtaegselt kohtule vastamata, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2 4. Kohus selgitab, et tulenevalt
Kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, et ta soovib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga juhindudes
5.
Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 6.
lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 325 eurot (s.o 110,81 eurot maksekäsu kiirmenetluses ning hagiavalduselt täiendavalt 26.01.2022 ja 30.03.2022 kokku summas 214,19 eurot) ja õigusabikulud summas 300 eurot ilma käibemaksuta (s.o 3 tundi tööd tunnitasumääraga 100 eurot). 7.
lg 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud kohtuvälised kulud. Kohtuväline kulu on
Juhindudes
lg-st 1, mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on käesoleval juhul seisukohal, et antud tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustavad hageja lepinguliste esindajate kulude taotletud suuruses välja mõistmist. On ilmne, et hageja lepingulised esindajad on koostanud ja esitanud kohtule mitmeid sarnaseid tüüphagisid ning sellised hagid erinevad üksteisest ainult kostjate andmete, kuupäevade ja summade poolest. Siinkohal on kohus seisukohal, et ajakulu saab pidada põhjendatuks, mil lepinguliste esindajate mõistlikuks tunnihinnaks ei saa lugeda tunnitasumäära 100 eurot. Johtuvalt Riigikohtu seisukohast tsiviilasjas 3-2-1-115-13 ei saa üldjuhul põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Arvestades sellega, et hageja esindajate näol ei ole tegemist advokaatidega, saab hageja lepinguliste esindajate mõistlikuks tunnitasuks lugeda 80 eurot/h (ilma käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt on hageja lepinguliste esindajate põhjendatud õigusabikulud 240 eurot (s.o 3 tundi tööd tunnitasumääraga 80 eurot). 8. Seega on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 565 eurot (325+240). Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist. 9.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. See tähendab, et kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 565 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 10. Vastavalt
lg-le 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 3 eurot (
lg 2).
lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.