← Eesti

2-22-104277/6

Obsah (9)§ 661§ 430§ 178§ 428§ 432§ 173§ 168§ 174§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Tsiviilasja number 2-22-104277 Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2022, Pärnu kohtumaja Tsiviilasi Renovum OÜ hagivald

§ 661lg 1 ja 4).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot (RLS § 59 lg 14). Kohus selgitab, et

§ 430

lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Pärnu Maakohtu menetluses on Renovum OÜ (hageja) hagiavaldus C. S. (kostja) vastu Ühisraha OÜ ja kostja vahel 14.05.2021 sõlmitud laenulepingust Z210511125 tuleneva põhivõlgnevuse 1533,01 eurot, intressi 146,66 eurot, hooldustasu 23,33 euro, seisuga 28.03.2022 sissenõutavaks muutunud viivise 140,10 eurot ja täiendava viivise tasumiseks alates 28.03.2022 põhinõudelt 1533,01 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 30% aastas. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõiv summas 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud summas 480 eurot. Menetluskuludelt palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
  2. Pooled esitas 21.10.2022 kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu, millisega kostja tunnistab tema vastu esitatud nõuet summas 2799,32 eurot, millest põhivõlg on summas 1533,01 eurot, intress on summas 146,66 eurot, hooldustasu on summas 23,33, viivis seisuga 20.10.2022 on summas 421,32 eurot, menetluskulud 500,00 eurot ja ½ riigilõivust 175,00 eurot. Kostja kinnitab, et tasub võlgnevust Renovum OÜ (hageja) ees summas 2799,32 eurot maksegraafikus kokkulepitud 10 osamaksena, millised peavad laekuma Renovum OÜ arvelduskontole nr EE377700771002004100 LHV Pangas selgitusega „ts asi 2-22-104277 “. Maksekohustuse rikkumise korral tasub kostja hagejale viivist 0,065% tasumata põhivõlgnevuse summalt päevas. Kohustuse tähtpäevaks täitmata jätmisel on hagejal õigus ilma täiendava teavitamiseta algatada kogu võla sissenõudmiseks täitemenetlus. Maksete teostamisega loetakse kõik hageja ja hageja õiguseellase nõuded (laenuleping Z210511125) kostja vastu täielikult ja ammendatult täidetuks ja hageja ei oma kostja 2 Tsiviilasi nr 2-22-104277 vastu ei juriidilisi, majanduslikke ega ka muid nõudeid ega pretensioone.
  3. Kohus, tutvunud dokumentidega ja esitatud kompromissilepinguga, on seisukohal, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 4. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Pooled on kokkuleppe kinnitamise taotluses avaldanud, et on nendest tagajärgedest teadlikud. 5.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et hageja menetluskulud summas 500 eurot ja pool riigilõivust (so 175 eurot) kannab kostja, milline summa (kokku 675 eurot) sisaldub kompromissisummas. Kohus jätab poolte endi kanda kompromissilepinguga hõlmamata menetluskulud.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab kompromissiga hõlmamata menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. 6. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivust, so 175 euro tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus maksekäsu kiirmeneltuse avalduse esitamisel riigilõivu 80,04 eurot ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 269,96 eurot, kokku 350 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tuleb hagejale tagastada hagiavalduselt tasutud riigilõivust pool, see on 175 eurot ja kanda hageja poolt näidatud pangakontole. 7.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või kaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled lühendasid määruskaebuse esitamise tähtaja kolmele päevale. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.