Obsah (4)

§ 424§ 65§ 68§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. september 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-22-5345 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

§ 424

lg 1 järgi 6 kuud vangistust,

§ 65

lg 2 alusel suurendada seda karistust Tartu Maakohtu 29.09.2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta võrra, ning lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis üks aasta ja kuus kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda kantuks kolm päeva (06.09.2022-08.09.2022) ja ära kandmisele kuuluvaks 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda süüdimõistetu saabumine kinnipidamiskohta.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks.

1. Tartu Maakohtus 08.09.2022 toimunud kohtuistungil andis Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör sõlmitud kokkuleppest ülevaate. M. Järva vastas kohtule, et süüdistus ja kokkuleppe sisu tervikuna on arusaadav, ta on kokkuleppega nõus ja jääb selle juurde ega soovi anda selgitusi. Kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Ka menetluskulude puhul on süüdistatav välja toonud, et jääb kokku lepitud menetluskulude tasumise tähtaja juurde.
2. Tartu Maakohtu 08.09.2022 otsusega karistati kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Marko Järvat

§ 424

lg 1 järgi 6 kuu vangistusega, mida

§ 65lg 2 alusel suurendati M.

Järvale Tartu Maakohtu 29.09.2021 kohtuotsusega asjas nr 1-21-4730 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta vangistust, võrra ning mõisteti M. Järvale lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka M.

Järva kahtlustatavana kinnipidamise aeg 06.09.2022 – 08.09.2022, s.o 3 päeva, ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti M.

Järvalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ja laieneb lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale ka kogu vangistuse kandmise ajale.

1. Tartu Maakohtu 08.09.2022 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav M. Järva kaitsja vandeadvokaat Janar Urres, kes taotleb võtta apellatsioon menetlusse, vaadata see läbi suulisel istungil, määrata süüdistatavale kohtuarstlik ekspertiis, tühistada maakohtu otsus ja saata asi kohtueelsesse menetlusse ning jätta kõik menetluskulud riigi kanda. Apellatsiooni kohaselt on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõigust. Süüdistatav avaldas, et ta oli nii süüdistusaktis märgitud teo toimepanemise ajal kui ka kokkuleppe sõlmimise ajal vaimselt sellises seisundis, mis ei võimaldanud tal teadlikult oma tegusid juhtida ning tegude tagajärgedest aru saada. Tegemist on KrMS § 240 p 1 rikkumisega (süüdistatavale ei selgitatud kokkuleppemenetluse kohaldamise võimalust, nende õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärgi) ning KrMS § 339 lg 1 p 12 näeb ette ausa ja õiglase kohtupidamise põhimõtete järgimise kohustuse. Süüdistatava avalduse järgi ei olnud ta süüdiv teo toimepanemise ajal ning talle ei selgitatud võimalust taotleda vastava asjaolu tuvastamiseks ekspertiisi määramist. Süüdistatavale ei olnud tema kaitseõiguse kõik võimalused tuttavad ega arusaadavad, mistõttu ei saanud ta neid kasutada. Samuti ei saanud süüdistatav tema avalduse järgi aru kokkuleppemenetluse tagajärgedest, sest ta oli ravimite ja haiguse mõju all. Tulenevalt sellest on vajalik süüdistatavale ekspertiisi määramine. Kaitsja hinnangul on süüdistatavale kaitseõiguse teostamise tagajärgede selgitamata jätmine käsitletav olulise menetlusõiguse rikkumisena, kuivõrd see tõi kaasa süüdistatava süüditunnistamise ajal, kui menetleja ei teinud selgeks, kas süüdistatav oli süüdiv ning kas ta sai ka tegelikult aru toime pandud teost või selle tagajärgedest ja kohaldatud menetlusliigist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Kuna M. Järva kriminaalasja on maakohus lahendanud kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi, tuleb apellatsiooniõigust kontrollida kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale edasikaebamise korrast lähtudes. Tulenevalt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4 on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS-i
3. peatüki
4. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivad normid) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
5. M. Järva kaitsja apellatsioonist võib tuletada viite sellele, et asja lahendamisel on rikutud KrMS § 240 p 1 ja § 339 lg 2 p
6. Seega tuleb M. Järva apellatsiooni lugeda KrMS § 318 lg 4 esimese lause kohaselt lubatavaks.
7. Apellatsiooniga tutvunult leiab kriminaalkolleegium aga üksmeelselt, et see tuleb jätta KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. Osundatud sätte kohaselt võib ringkonnakohus jätta eelmenetluses apellatsiooni läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Tegemist on olukorraga, kus apellatsioon on küll kooskõlas sellele esitatavate nõuetega, kuid sellel puudub ilmselgelt edulootus. Arvestades eelpool kirjeldatud senise menetluse asjaolusid ja apellatsiooni väiteid, leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et praegusel juhul see nii ongi. Seetõttu tuleb M. Järva kaitsja apellatsioon jätta ilmselgelt põhjendamatuna läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 2