3-21-2448/5

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2448 Määruse kuupäev

1. august 2022 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi S.Su kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja – S.S Vastustaja − Viru Vangla RESOLUTSIOON
2. Tagastada kaebus asjas 3-21-
4. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD
5. S.S esitas
6. oktoobril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla erinevate toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt vaktsineeriti kaebajat sunniviisiliselt Covid-19 vastu Pfizer vaktsiiniga
7. augustil 2021 (
8. doos) ja
9. septembril 2021 (
10. doos). Kaebajat ähvardati, et kui ta ei vaktsineeri end, siis on välistatud tööl käimine ja sotsiaalprogrammides osalemine ning tuleb olla lukustatud kambris, mistõttu ta nõustus viimaks vaktsineerima. Tegelikkuses vaktsiinist keeldujad ei jäänud millestki ilma (töö, sotsiaalprogrammid). Kaebaja osutab, et vaktsineerimine tõi kaasa püsiva jala- ja kubemevalu, mida keegi ei soovi ravida. Samuti ei ole kaebaja rahul asjaoluga, et Viru Vangla kohustas vanglas alates
11. oktoobrist 2021 kandma kambrist väljudes maski ning et
12. oktoobril 2021 lukustati ta lähikontaktsena koos kambrikaaslasega eneseisolatsiooni. Kaebaja osutab, et
13. oktoobril 2021 paigutati tema kambrikaaslane temast eraldi ning lubati avatud sektorisse. Talle aga ei põhjendatud kirjalikult, miks ta peab lukustatud kambris olema. Kaebaja märkis, et põhjendatud huviks on hilisema kahjunõude esitamine.
14. Tartu Halduskohus palus
15. juuni
16. a kohtunõudega Viru Vanglal teatada, kas vanglas on lõppenud või pooleli mõni menetlus, mis seondub kaebuses toodud asjaoludega (vaktsineerimise ja COVID-19 teemaga). Menetluste olemasolul tuli vanglal esitada vastav dokumentatsioon. Viru Vangla vastas kohtunõudele
17. juunil
18. KOHTU SEISUKOHT
19. Kaebaja on esitanud kohtule tuvastamiskaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks järgmised Viru Vangla toimingud: 1)
20. augustil 2021 sunniviisiline vaktsineerimine Pfizeriga COVID-19 viiruse vastu; 2)
21. septembril 2021 teise vaktsiinisüsti tegemine; 3)
22. oktoobrist 2021 kambrist väljudes maski kandmise kohustuse kehtestamine; 4)
23. oktoobril 2021 lähikontaktsena eneseisolatsiooni lukustamine.
24. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus selgitab, et tuvastamiskaebuse esitamine on lubatud vaid piiratud juhtudel. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes siis, kui see on vajalik kaebuse esitaja õiguse kaitseks (HKMS § 38 lõige 4, § 44 lõiked 1 ja 2) ning kui isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lõige 2). Kohus leiab, et praeguses asjas ei ole HKMS § 45 lõikest 2 tulenevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks täidetud. Kaebaja põhjendab tuvastamiskaebuse esitamist kavatsusega esitada hüvitamiskaebus. Kohus selgitab, et kahjunõude eesmärgil iseseisva tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud. Kohtupraktikas on tuvastamiskaebuse lubatavuse osas leitud, et isikul peab olema eriline preventiivne huvi ehk põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu
25. oktoobri
26. a määrus asjas nr 3-17-749, p 11 ja
27. oktoobri
28. a määrus asjas nr 3-19-882, p 23.1). Põhjendatud huvi jaatamiseks ei ole piisav üksnes kaebaja soov veenduda haldusorgani tegevuse õigusvastasuses (Riigikohtu
29. juuni
30. a otsus asjas nr 3-3-1-32-10, p 12;
31. aprilli
32. a määrus asjas nr 3-3-1-101-08, p 28). Kohus leiab, et kaebajal on võrreldes tuvastamisnõudega olemas efektiivsem õiguskaitsevahend oma õiguste kaitseks. Kaebajal on tõhusama õiguskaitsevahendina võimalik esitada kahjunõue, kui ta leiab, et vangla on oma kaebuses kirjeldatud toimingutega põhjustanud talle kahju, sh tervisekahju. Kohus ei pea vajalikuks suunata kaebajat praeguses asjas kahjunõuet esitama, sest kaebusest ning Viru Vangla vastusest kohtunõudele ei nähtu, et kaebaja oleks kahju hüvitamise taotlusega vangla poole pöördunud, kuid hüvitamiskaebuse korral tuleb eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (vangistusseaduse § 11 lõige 8). Sellise õiguskaitsevahendi kasutamine ei ole kaebaja jaoks võimatu ega ebamõistlikult raske.
33. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus S.S kaebuse ilmselgelt kaebeõiguse puudumise tõttu HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
34. Kohus asendab HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 alusel avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)