← Eesti

2-21-19474/8

Obsah (9)§ 637§ 405§ 442§ 162§ 639§ 168§ 150§ 696§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 14. oktoober 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-19474 Tsiviilasi Internetikaubam

) § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi. 3.

  1. Maakohus tuvastas lepingu sõlmimise ja selle tingimused nii nagu hageja need esile tõi, samuti hagejale vaidlusaluste arvete esitamise ja neist nõudesummale vastava hinnavahe kujunemise. Nende asjaolude üle ei olnud pooltel vaidlust. 3.
  2. Hageja nõue võib kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel. Selle sätte kohaldamise eeldus on kostjale soorituse tegemine ilma õigusliku aluseta. Maakohus ei tuvastanud, et hageja oleks kostjale midagi maksnud õigusliku aluseta. Pooltevaheline leping on jätkuvalt kehtiv ja hagejalt on nõutud tasumist kooskõlas lepinguga. 3.
  3. Poolte kokkuleppe kohaselt oli kostjal õigus aeg-ajalt hinnakirja muuta, teavitades sellest hagejat. Kohus nõustus kostjaga, et selline tegevus on kestvuslepingute puhul äritegevuses tavapärane praktika, et kui nt sisendhinnad muutuvad, siis muutavad ka teenust osutamise hinnad. 3.
  4. Lepingule kohalduvad kostja tüüptingimused. Hageja kinnitas koostöölepingu sõlmimisel nendega tutvumist ja nõusolekut. Tüüptingimuste p 1.6 kohaselt teavitab kostja 2

(4)lepingu dokumentide muutumisest veebilehe vahendusel vähemalt 15 kalendripäeva ette. Klienti eraldi muudatuse jõustumisest ei teavitata. Kui klient ei nõustu muudetud tingimustega, siis on tal õigus leping lõpetada. Kui klient jätkab teenuse kasutamist pärast muudatuse jõustumist, siis loetakse, et ta on muudetud tingimustega nõustunud. Tüüptingimuste p 1.7 järgi kuulub eelnevas märgitud dokumentide hulka ka hinnakiri. Tüüptingimuste p 2.6 teine lause näeb ette, et kirjalikus lepingus kokku lepitud hinnad kehtivad kuni kostja hinnakirja muutmiseni, v.a kui pooled on selgesõnaliselt kokku leppinud teisiti. Nendest tingimustest erinevaid kokkuleppeid poolte leping ei sisalda. 3.
  1. Järelikult võis kostja muuta hinnakirja, teavitades sellest vähemalt 15 päeva ette veebilehe vahendusel. Hageja heidab kostjale ette, et kostja ei edastanud hinnakirja muudatusi hageja äriregistrisse kantud e-posti aadressile. Tüüptingimused ega leping ei näe ette sellist kohustust. Kohus tuvastas siiski, et kostja saatis
  2. septembril 2021 kell 12:06 e-posti aadressile XXX teavituse alates
  3. oktoobrist 2021 jõustuva hinnakirja kohta. Hageja esindaja on selle e-posti vahendusel varasemalt kostjaga suhelnud ja domeeni prokids.ee registreeris hageja. Viidatud veebilehel on portaali operaatorina märgitud hageja. Seega on kostja teavitanud hagejat alates uuest hinnakirjast. 3.
  4. Kohus nõustus kostjaga ka selles, et hoolas ettevõtja oleks teavitusele, eriti kui ta ei nõustu hinnakirja muudatustega, reageerinud ja kostjaga kui teenuse osutajaga ühendust võtnud. Selle asemel jätaks hageja teenuste tellimist. Kokkuvõttes on vaidlusalused arved põhjendatud ja hageja ei ole teinud kostjale alusetut sooritust. Hagi jäi seetõttu rahuldamata. 3.
  5. Maakohus ei andnud luba otsuse vaidlustamiseks. HAGEJA APELLATSIOONKAEBUS
  6. Hageja esitas
  7. septembril 2022 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Hageja leiab, et maakohus ei tuvastanud õigesti kostja hinnamuutuse faktilisi asjaolusid. Kostja hinnakiri võis küll muutuda, kuid mitte täishinnaks, vaid kostja pidanuks rakendama muudetud või muutunud soodushinda. Lepingulise koostööpartneri hinnamuutus ei saa selline, et uus hind võrdsustub jaekliendi hinnaga (täishinnaga). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  8. Ringkonnakohus keeldub kaebuse menetlusse võtmisest

§ 637lg 2¹ alusel.

Hageja kannab kaebusega seonduvad menetluskulud, aga võib paluda tagastada riigilõivu. 6.

§ 405

lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja põhinõue ei ületa 3500 eurot. Kuna hageja nõue ei ületa seda summat, siis vastab tsiviilasi

§ 405lg 1 tingimustele ja maakohus võis seda menetleda lihtsustatud korras.

Muu hulgas

§ 442

lg 10 näeb sellises menetluses ette maakohtule otsustuspädevuse, kas anda luba otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks. 7. Maakohus ei andud luba otsuse edasikaebamiseks. Otsuses kaebekorra märkimine pole edasikaebamise loa andmine

§ 637lg 2¹ tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude täitmine.

Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel

§ 637lg-s 2¹ sätestatud alustel (Riigikohtu 8.

mai 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-17, p 11 koos selles viidatud varasema praktikaga). 8. Ringkonnakohus ei pea

§ 637

lg 2¹ järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse 3

(4)normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Neid aluseid käesolevas asjas ei esine. Vaidlustatud otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei rikkunud maakohus menetlusõigust ega hinnanud selgelt ebaõigelt tõendeid.
  1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja kaebuse väited ei annaks alust maakohtu otsust muuta. Maakohus kontrollis asjakohaselt VÕS § 1028 lg 1 tingimusi ja tegi õige järelduse, et hageja nõude rahuldamise eeldused pole täidetud. Koostöölepingust ei tulene kostjale kohustust rakendada hageja suhtes soodsamat hinda kui näeb ette kostja hinnakiri. Samas tulenes kostjale lepingust õigus hinda ühepoolselt muuta. Hageja sai hinnamuutusele reageerida kas nõustumisega (mh jätkates teenuse tellimist) või lepingu lõpetamisega. Hageja ei tugine väitele, et ta oleks lepingu lõpetanud. Seega oli kostja hinnamuutuse kujundamisel selles mõttes vaba otsustama, kas ta suurendab hagejaga varem kokku lepitud hinda kuni tavahinnakirja määrani või lepib hagejaga kokku sellest erineva uue soodushinna.
  2. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohus on õigesti

§ 162lg 1 alusel jätnud menetluskulud hageja kanda, sest hagi jäi rahuldamata.

11.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud (v.a riigilõiv, vt järgmine p 12) jätta hageja kanda. Ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ega edasta seda kostjale vastamiseks. Nii ei teki kostjal apellatsioonimenetluses kulusid, mida tuleks hüvitada. 12. Hagejal on õigus esitada taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu

§ 150lg 1 p 2 alusel tagastamiseks pärast käesoleva määruse jõustumist.

Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele pangakontole lõiv tagastada.

§ 150

lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Vastava taotluse saab esitada ka maakohtule menetluskulude rahalise kindlaksmääramise etapis. 13.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata

§ 638lg 9 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.