← Eesti

2-22-4374/13

Obsah (4)§ 436§ 459§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 26.09.2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-4374 Tsiviilasi Xi hagi Y vastu elatise

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 3

(6)
  1. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  3. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
  4. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: a. Viru Maakohtu 11.10.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx mõisteti hagejalt kostja kasuks välja igakuise elatusrahana 215 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäära, alates 15.08.2016 kuni kostja täisealiseks saamiseni; b. kostja eest makstav riiklik toetus laekub kostja seaduslikule esindajale; c. kostja elab ema juures ja on ema vahetul ülalpidamisel.
  5. Hageja taotleb esitatud hagiga vähendada Viru Maakohtu 11.10.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx väljamõistetud elatist kehtiva alammäärani.
  6. Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et elatise vähendamiseks alus puudub. Kostja märgib, et tema seadusliku esindaja sissetulek on väike ning tasumist vajab igakuine laenumakse. Lisaks tuleb arvestada üldist hinnatõusu.
  7. PKS § 2172 lg 1 sätestab, et kui enne
  8. aasta
  9. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
  10. aasta
  11. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. PKS § 2172 lg 2 sätestab, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Eeltoodust tuleneb, et ainuüksi PKS muudatused võivad anda aluse väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks.

§ 459

sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Hageja on hagi esitamisel tuginenud asjaolule, et elatise suuruse aluseks olev õiguslik olukord on oluliselt muutunud. 18. Selleks, et otsustada, kas ja millisel määral elatist vähendada, tuleb välja selgitada kostja igakuised kulud ning hinnata nende kohta käivaid tõendeid – seda eelkõige põhjusel, et 4

(6)kostja soovib, et hageja tasuks talle ka edaspidi elatist määras, mis ületab kehtivat miinimummäära. Valitseva kohtupraktika kohaselt tuleb sellises olukorras kostjal oma kulud esile tuua ja neid tõendada. Alles siis on hagejal võimalik kulude suurus vaidlustada ja oma sellekohaseid väiteid tõendada. Kohus on 28.06.2022 määruses palunud kostjal esile tuua ja tõendada oma kulud, kuid kostja ei ole kohtunõuet täitnud. Seega on tõendamata kostja väide, et tema kulud on suuremad kui kehtiv miinimummäär seda eeldab. Asjas pole ka tõendamist leidnud, et kostja seadusliku esindaja töövõime oleks piiratud. Madalama koormusega töötamine on kostja seadusliku esindaja enda tahe ning see ei ole tingitud töövõime alanemisest. Tööealine ja -võimeline lapsevanem peab andma endast kõik, et võimaldada lapsele vähemalt seadusjärgse miinimummääraga võrdelist ülalpidamist. 19. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus leiab, et lastele riikliku toetuse maksmise fakti tuleb arvesse võtta. Lapsetoetuse määr on 60 eurot ning pooled ei vaidle, et toetust makstakse kostja emale. Nimetatud toetuse arvelt tuleb lapse kulud lugeda osaliselt kaetuks (vt allpool). 20. Hageja taotleb elatise vähendamist alates hagiavalduse esitamisest 23.04.2022. a. Eeltoodu on kooskõlas

§ 459lg-ga 2.

Alates 01.04.2022 on elatise baasmäär 209,20 eurot ning sellele lisandus 3% keskmisest brutokuupalgast s.o 46,44 eurot, kokku 255,64 eurot. Nimetatud summast tuleb maha arvestada pool lapsetoetusest (30 eurot) ning seejärel on elatise suuruseks 225,64 eurot (255,64 - 30). Kuivõrd hageja on soovinud elatise vähendamist seadusjärgse miinimummäärani ning puuduvad tõendatud asjaolud, mis annaks aluse madalama või kõrgema elatise väljamõistmiseks, tuleb hagi rahuldada.

  1. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi ja vähendab kostja kasuks väljamõistetud elatist, mõistes hagejalt kostja kasuks välja igakuise elatise alates 23.04.2022 kuni täisealiseks saamiseni summas 225,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
  2. aprillil (esimest korda
  3. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohus selgitab, et on resolutsiooni sõnastamisel lähtunud selguse huvides Riigikohtu lahendis nr 2-19-19160/42 antud selgitustest.
  4. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus 23.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab 5

(6)kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 164

lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. 24. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.