1-17-6859/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-1553 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. veebruari 2017 määrus süüdimõistetu R.D karistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu R.D (isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. veebruari 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1
6. Viru Maakohus 26.02.2016 otsusega tunnistas R.D süüdi KarS § 424 ja § 423 järgi ning mõistis talle KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel määras kohus, et karistus tuleb jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui R.D ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja lg 2 p-s 2 nimetatud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Katseaeg algas 26.02.
8. 20.09.2016 registreeris Viru Maakohus kriminaalhooldaja erakorralise ettekande, milles oli tehtud ettepanek pikendada R.D katseaega 2 kuu võrra. Ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et R.D rikkus registreerimiskohustust ja kohustust mitte tarvitada alkoholi. Viru Maakohus 28.09.2016 määrusega kriminaalhooldaja taotluse esitatud kujul ka rahuldas.
9. 08.12.2016 saabus Viru Maakohtusse uus erakorraline ettekanne. Selles taotles kriminaalhooldusametnik määrata R.D-le täiendav kohustus alluda alkoholivastasele ravile tähtajaga 31.01.
10. Viru Maakohus 14.12.2016 määrusega kriminaalhooldaja ettekande taas rahuldas.
11. Kriminaalhooldaja arvult juba kolmas erakorraline ettekanne registreeriti maakohtus 15.02.
12. Selles tegi ametnik ettepaneku pöörata R.D-le mõistetud karistus KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. Ettekande esitamise tingis see, et R.D oli rikkunud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning kontrollnõuet saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eestit viibimiseks. Samuti ei olnud R.D täitnud täiendavat kohustust pöörduda alkoholivastasele ravile tähtajaks 31.01.
13. Maakohtu määrus
14. Viru Maakohus 27.02.2017 määrusega pööras R.D-le Viru Maakohtu 26.02.2016 otsusega mõistetud karistuse 1 aasta vangistust KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. Lahendi seisukohad olid järgmised. Kohus leidis, et erakorraline ettekanne R.D karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest isik on korduvalt rikkunud KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Samuti on R.D rikkunud KarS § 75 lg 1 p-s 6 sätestatud kontrollnõuet saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eestit viibimiseks, käies Soomes. Lisaks on R.D jäänud täitmata temale KarS § 75 lg 2 p 5 alusel käitumiskontrolli ajaks määratud täiendav kohustus alluda alkoholivastasele ravile tähtajaga 31.01.
15. Kriminaalhooldusametniku seni kohtule esitatud 2 erakorralist ettekannet ei ole R.D-le vajalikku mõju avaldanud, sest rikkumiste toimepanemine tema poolt on jätkunud. Seega saab eelnevast järeldada, et R.D on seni suhtunud oma kohustuste täitmisesse ükskõikselt ega ole osanud hinnata talle kohtu poolt antud võimalust oma karistust vabaduses kanda. Kohus ei leidnud ühtegi objektiivset asjaolu, mis kuidagi võiksid isiku käitumist õigustada. Määruskaebus
16. Maakohtu määruse peale esitas edasikaebuse R.D ise. Ta taotleb lahendi tühistamist ja palub määrata talle kohustusena üldkasuliku töö tegemine. R.D märgib, et kuritegusid ta vahepeal toime pannud ei ole ja tänase päeva seisuga tegeleb ta ka oma alkoholiprobleemiga. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
17. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebuse väidetega, leiab, et kaevatav kohtulahend on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks edasikaebuses toodud motiividel puudub alus. Vastavat seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
18. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et R.D on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust, lahkunud Eesti territooriumilt kriminaalhooldusametnikult luba küsimata ning jätnud täitmata ka temale Viru Maakohtu 14.12.2016 määrusega pandud kohustuse alluda alkoholivastasele ravile tähtajaga 31.01.
19. Ehk siis praeguses määruskaebemenetluses peab kriminaalkolleegium otsustama üksnes selle üle, kas rikkumised olid süüdimõistetule vältimatud või vähemalt vabandatavad või näitavad need tema tahet kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Nimelt toob süüdimõistetu poolt kontrollkohustuste täitmata jätmine kaasa KarS § 74 lg-s 4 nimetatud raskeima tagajärje, s.o karistuse täitmisele pööramise, üksnes siis, kui ta eiras nõudeid mõjuva põhjuseta. Muude alternatiivsete meetmetena võimaldab osundatud säte kohtul 2 2 süüdlase rikkumistele reageerida veel kas katseaja pikendamise või KarS § 75 lg-s 2 loetletud täiendavate kohustuste määramise läbi. Üldkasuliku töö tegemises seisneva kohustuse panemise võimalust, nagu seda soovib R.D, seadus seega ette ei näe.
20. Järgmiseks leiab ka ringkonnakohus, et R.D rikkumised on hinnatavad tahtlikena ning vabandatavad need temale ei ole. Seda enam, et süüdimõistetu mõjutamiseks ei ole piisavad olnud ka katseaja pikendamine ja lisakohustuse määramine. See tähendab, et õigusjärelmina tuleb tema karistus täitmisele pöörata. Katseaja veelkordne pikendamine või lisakohustuste panemine mingitki eesmärki ka ei täidaks, kuivõrd R.D senise käitumise põhjal usku sellesse, et ta kontrollnõudeid edasiselt järgiks ja kohustustest kinni peaks, ei teki. Süüdimõistetu tööle asumine ja alkoholiprobleemiga tegelemine karistuse täitmisele pööramata jätmiseks alust ei anna. Seda enam, et tegemist on täielikult paljasõnalisteks jäävate väidetega.
21. Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus