← Eesti

1-17-6859/19

Obsah (4)§ 424§ 74§ 75§ 50

Kriminaalasi nr 1-17-6859 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07. november 2018 Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus 05.11.2018) Kriminaalasja number 1-17-6859 Kohtunik Liivi

§ 424

järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust.

§ 74

lg 1, 2, 3 alusel määrati, et J.Z-ile mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 1 kuu vangistust. Ülejäänud karistuse osa, s.o 11 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui J.Z ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustati J.Z-i käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi ja

§ 75

lg 2 p 8 alusel osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti J.Z-ilt ära sõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. Kohtuotsus jõustus 03.10.2017. 1

(3)Kriminaalhooldusametnik Kerli Vasar esitas 21.03.2018 J.Z-i kohta erakorralise ettekande, kuna viimane ei allu talle kohtuotsusega määratud kohustusele mitte tarvitada alkoholi. Ametnik tegi ettepaneku määrata süüdimõistetule täiendavaid kohustusi

§ 75lg 2 p 5, 8 alusel.

Tartu Maakohtu 10.04.2018. a määrusega kohustati J.Z-i

§ 75lg 2 p 5 alusel alluma alkoholivastasele ravile.

Kriminaalhooldusametnik Kerli Vasar esitas 10.08.2018 J.Z-i kohta teise erakorralise ettekande, kuna süüdimõistetu on jätkanud alkoholi tarvitamist. Erakorralise ettekande kohaselt käis J.Z pärast esimest erakorralist ettekannet sõltuvusravi spetsilisti vastuvõtul ja täitis registreerimiskohustust kokkulepitud aegadel. 22.05.

  1. a ilmus J.Z ametniku vastuvõtule alkoholijoobes (joove 0,736 mg/l). Ametnik tegi süüdimõistetule suulise noomituse ja motiveeris teda pöörduma uuesti sõltuvusravi spetsialisti vastuvõtule. 28.05.
  2. a kriminaalhooldusaluse elukohas teostatud kontrolli käigus tuvastati tal taas alkoholijoove (joove 0,579mg/l). Seejärel muutis kriminaalhooldusametnik registreerimiskohustuse täitmise sagedust ning motiveeris J.Z-i alkoholi tarvitamisest loobuma. Süüdimõistetu käis ka sõltuvusravi spetsilisti vastuvõtul. Vaatamata sellele ilmus ta 31.07.
  3. a registreerimiskohustust täitma alkoholijoobes (joove 0,406 mg/l). Kriminaalhooldusametnik selgitas, et koostab kohtule erakorralise ettekande. J.Z kahetses 06.08.
  4. a kriminaalhooldaja vastuvõtul alkoholi tarvitamist ja selgitas, et soovib muutuda ning otsib rohkem tuge sõltuvusravi spetsialistilt. 09.08.
  5. a kohtu poolt määratud kohustuse täitmise kontrolli käigus fikseeriti J.Z taas alkoholijoove (0,246 mg/l). Eeltoodud asjaolud takistavad kriminaalhooldusametniku hinnangul kriminaalhoolduse läbiviimist ja hooldusalusega koostöö tegemist. J.Z-i kriminaalhooldus on probleemne, isik ei teadvusta kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja kohtu poolt määratud kohustusi. J.Z on süstemaatiline õigusrikkuja, kelle suhtumine kriminaalhooldusesse ei ole tõsiseltvõetav. Tema omavastustus on madal ja alkoholi tarvitatuna võib isik panna toime uue süüteo. Ametnik tegi ettepaneku pöörata karistus täitmisele. 03.09.2018 kohtuistungil selgitas J.Z , et ta ei taha vangistust kandma minna ja soovib endale lasta ampulli panna. Raha selleks saab õelt. Ta tunnistas, et tarvitas viimati alkoholi mõned päevad tagasi joogijanu kustutamiseks. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. J.Z lubas talle, et läheb arsti vastuvõtule ja laseb endale ampulli paigaldada, kuid ei teinud seda. Kriminaalhooldusametnik leidis, et kriminaalhooldust ei ole võimalik teostada isikuga, kes tuleb vastuvõtule alkoholijoobes. J.Z on määratud ravile, kuid tarvitab ka selle ajal alkoholi. Alkoholiprobleem on suurem kui ta ise aru saab. Kohus lükkas asja arutamise edasi kaheks kuuks, et J.Z oleks võimalik tegeleda oma alkoholiprobleemiga. 05.11.2018 kohtuistungil selgitas J.Z , millega ta on pärast viimast kohtuistungit tegelenud. Ta pöördus psühhiaatri juurde ja lasi teha alkoholivastase süsti, võtab korralikult ravimeid ja alkoholi tarvitanud ei ole. Ta mõistab, et kui veel rikkumisi toime paneb, tuleb minna vangistust kandma. Kriminaalhooldusametnik avaldas, et pärast kohtuistungit, s.o 04.09.2018 tuvastati, et J.Z on alkoholi tarvitanud, kuid ta ise eitas seda. 17.10.2018 registreerimiskohustuse täitmisel esitas süüdimõistetu tõendi, et on ravile läinud. Ta kahetses, et varem ravile ei allunud. Oktoobris läbiviidud kontrolli alkoholi tarvitamise keelu täitmise käigus 2

(3)alkoholijoovet ei tuvastatud. Kriminaalhooldusametnik leidis, et kui isik jätkab ravi, siis karistust täitmisel pöörata ei ole vaja. J.Z-ile võiks anda võimaluse tõestada, et ta suudab kohustusi täita. KOHTU SEISUKOHT

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Käesolev erakorraline ettekanne on juba teine, mis J.Z-i kohta kriminaalhooldusperioodil on esitatud. Erinevalt varasemast ei näinud kriminaalhooldusametnik sel korral võimalust J.Z-iga koostööd jätkata. Korduvad kohtuotsusega ja –määrusega määratud kohustuste rikkumised takistavad kriminaalhoolduse läbiviimist ning eesmärkide saavutamist. Kuna J.Z kahetses kohtuistungil toimepandud rikkumisi ning lubas enda käitumist muuta, andis kohus talle veelkord võimaluse jätkata karistuse kandmist vabaduses. Pärast seda on J.Z asunud tõsisemalt oma sõltuvusprobleemiga tegelema ja astunud reaalseid samme, s.o pöördunud alkoholismivastasele ravile, et täita talle kohtulahenditega määratud kohustusi. Uusi rikkumisi ei ole sellele järgnenud. Eeltoodust tulenevalt loobus kriminaalhooldusametnik viimasel kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud taotlusest J.Z-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks ja leidis, et süüdimõistetule tuleks anda võimalus tõestada, et ta suudab kohtulahenditega määratud kohustusi täita. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga ning leiab samuti, et J.Z-i kriminaalhooldust on võimalik jätkata. Kuivõrd alkoholi tarvitamine on peamiseks J.Z-i õigusvastast käitumist põhjustavaks teguriks, on oluline, et ta mõistaks probleemi tõsidust. Asjaolu, et süüdimõistetu on praeguseks mõistnud ravi vajadust ning on ka reaalselt ravile asunud, annab alust eeldada, et sel korral suudab ta oma käitumist professionaalide toel muuta. Kohtuotsusega määratud katseaeg on samuti veel küllaldaselt pikk, et jälgida, kas muutused toimuvad või tuleb J.Z-i mõjutada siiski vangistusega. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus kriminaalhooldusametnik Kerli Vasara erakorralise ettekande teadmiseks ning määrab, et J.Z tuleb jätkata kohtulahenditega määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.